„Kui on mõtteid, milliseid ettevõtmisi kultuurivaldkonnas võiks olla, olge head, andke märku,“ julgustab ULVI RAND.
Jaanuarist MTÜ Veljo Tormise Kultuuriselts tegevjuhi kt-na tööle asunud Ulvi Rand tunneb nii taidlejate muresid ja rõõme kui ka kultuuriseltsi juhtimise köögipoolt. Ligi 15 aastat on ta olnud Kolga-Kuusalu kammerkoori koorivanem. Alates 2013. aasta kevadest on ta olnud Tormise-seltsi juhatuses ning osalenud seltsi eestvedamisel toimunud mitmete kultuurisündmuste, ka mullusuvise muusikalise suurlavastuse „Lauritsa lubadus“ korraldustiimis.
Seoses tegevjuhi ametiga peatas Ulvi Rand oma volitused seltsi juhatuse liikmena. Seltsi tegevjuht Ewelyn Jürgenson on lapsepuhkusel.
Ulvi Rand tunnistab, et teoreetiliselt teadis, mida kultuuriseltsi tegevjuhi amet endast kujutab, aga tegelikult on veel töömahukam: „Kui tahad üritusi hästi teha, võtab planeerimine ja korraldamine aega. Suur tänu juhatusele, et mul on hea seljatagune ja tugi. Lepin kokku esinejate ja koostööpartneritega, müün meie majas toimuvate teatrietenduste pileteid ja broneerin neid, teen kuulutusi ja panen üles, tegelen rahvamaja haldamisküsimustega. Iseenesestmõistetavalt vahendan Kuusalu rahvamajas tegutsevatele ringidele saabuvat kultuuriinfot.“
Mai lõpus tuleb Kuusalu ja Jõelähtme valla ühine laulu- ja tantsupidu „Regilaul ja karuäke“, kogu peo korraldus käib Tormise kultuuriseltsi kaudu. Regilaulupeoga tehakse kummardus Kuusalu valla aukodanikule, maestro Veljo Tormisele, kes tänavu tähistab 85. sünnipäeva.
Augusti alguses, 7. ja 8. augustil on Viinistu katlamajas „Lauritsa lubaduse“ kordusetendused, nendegi ettevalmistamine on Tormise-seltsi ülesanne nagu ka tavapärane lauritsapäeva korraldamine. Kuusalu rahvamajal täitub tänavu 110 aastat, Kuusalu pasunakoor tähistab 145. tegevusaastat.
Ulvi Rand: „Olen MTÜ Veljo Tormise Kultuuriselts liige 2000ndate aastate algusest. Tormise-selts on oma ülesandeks võtnud Kuusalu kihelkonna kultuuritraditsioonide hoidmise. Kuna seltsi hallata on Kuusalu rahvamaja, tundub mulle kohati, et inimesed ootavad, millal neid rahvamajja kutsutakse ja mida seal pakutakse. Mina leian, et Kuusalu kultuurielule ja rahvamajas toimuvale annavad näo eelkõige need, kes selle sees tegutsevad – lauljad, tantsijad, näitlejad, pillimehed. Aga kindlasti ka kõik teised aktiivsed inimesed, kellele läheb korda me kultuurielu. Tore oleks, kui rahvamajas ja rahvamajaga seoses teeksid omavahel rohkem koostööd teisedki organisatsioonid – seeniorid, noortekeskused, spordikeskus, kunstide kool, eriti oodatud on aktiivsed noored pered, kes panustaksid kogukonna kultuurilisse arengusse.“
Ta selgitab, et koostöös on tulemus parem, ja seda just uute ettevõtmiste algatamise mõttes: „Tormise selts teeb traditsioonilisi perepäevi, kihelkonnamängu, lauritsapäeva pidustusi. Kuid kindlasti on muidki soove, andke neist teada, teeme koos.“
Päritolult on Ulvi Rand saarlane, tema lapsepõlv möödus Saaremaal Kärla vallas, kus õppis Kärla algkoolis, edasi läks Valjala spordikallakuga põhikooli. Ta oli 6. klassi laps, kui ema kolis 1983. aastal Kolga alevikku elama. Ulvi Rand käis Kuusalu keskkoolis, ent keskkooli lõpudiplomini jõudis kümme aastat hiljem Täiskasvanute Gümnaasiumis.
„Sain noorelt kaks tütart, jäime perega Kolka elama. Olen Kolga patrioot ja loomu poolest aktiivne. Töötasin 19 aastat Kolga Mõisa Poes müüjana. Poetöö on oma olemuselt kohalik sotsiaaltöö – suhtled inimestega ja aitad nii palju, kui on su võimuses. Just see on põhjus, miks igas külas peaks oma väike toidupood olema – on tähtis infoallikas, et saada teada, kuidas keegi elab ja millised on probleemid ning kuidas oleks võimalik aidata,“ räägib ta.
Kui Kolga Mõisa Pood pani möödunud aastal uksed kinni, käis Ulvi Rand Töötukassa koolitustel ja oli tööotsingutel. Siis tuli Tormise-seltsi pakkumine, mille võttis rõõmuga vastu.
„Oluline oli ka väljatulek oma mugavustsoonist ja teha hoopis midagi uut. Julgustaksin rohkem tegema elus muudatusi. Inimestega suhtlemine mulle väga meeldib,“ sõnab ta.
