RAUL SIEMI poolt anti 9 häält, senist vallavanemat ANDRE SEPPA toetasid volikogu 8 liiget.
Raasiku vallavolikogu uue koosseisu teisel istungil teisipäeval, 23. novembril valiti uus vallavanem, moodustati volikogu eestseisus ning komisjonid, valiti komisjonide esimehed ja aseesimehed. Esmakordselt oli istungist YouTube´i kaudu veebiülekanne.
Vallavanemaks kaks kandidaati
Vallavanema kohale seadis Ants Kivimäe EKRE nimekirjast üles Raul Siemi ning Tiina Rühka valimisliidu Raasiku Vald nimel senise vallavanema Andre Sepa kandidatuuri. Mõlemad tutvustasid end ning vastasid küsimustele.
Raul Siem rääkis, et on abielus, 3 lapse isa, elab Rae vallas, tal on kaks kõrgharidust, riigikaitse- ja õigusalane. On 20 aastat olnud tegev nii avalikus kui erasektoris, töötanud maksu- ja tolliametis, justiitssüsteemis, siseministeeriumis, praktiseerinud õigusalal, eelmises valitsuses oli väliskaubanduse ja infotehnoloogiaminister, on Rae vallavolikogu liige. See, et ei ela Raasiku vallas, võib tema arvates olla ka tugevus, mis võimaldab arenguid vaadata värskema pilguga.
Ivar Vilberg küsis, kuidas võiks valla tulubaas investeerimisvõimaluse tugevdamiseks järgmisel neljal aastal kasvada. Vallavanema kandidaat leidis, kuna tulubaasi põhiallikas on üksikisiku tulumaks, peaksid inimesed, kes Raasiku vallas elavad, olema ka sinna registreeritud. Ta tõdes, et pealinna lähiümbruse valdades on sarnane probleem – inimesed on registreeritud Tallinnasse, kus on tasuta ühistransport ja muud soodustused. Lisaks nimetas ta vajadust luua võimalused ja baas selleks, et Raasiku valda, kus on põhiliselt kuni 10 töötajaga väikeettevõtted, loodaks rohkem tasuvaid töökohti.
Lauri Betlem küsis, miks soovib Raul Siem kandideerida Raasiku valda ja miks vallavanemaks? Kandidaat vastas: „Huumoriga võib öelda, et Raasiku ja Rae vald on üksteist alati välja aidanud, Raasiku vallast on läinud inimesi tööle Rae valda ja Rae vallast tulnud Raasiku valda.“
Ta lisas, et küsimus ei ole, kus töötada, vaid mida on võimalik ära teha, ning töö, mida teha, sõltub paljuski sellest, kus tööd pakutakse.
Marianne Põld soovis teada, kas EKREsse kuuluv Raul Siem kavatseb kahe aasta pärast kandideerida riigikogu valimistel. „Arvan küll, kui mulle selline ettepanek tehakse,“ vastas kandidaat.
Mihkel Must märkis, et palju on räägitud avatud vallajuhtimisest, kuid volikoguliikmena sai alles volikogu istungil teada, kes on vallavanema kandidaat. Ta küsis, mida avatud vallajuhtimine vallavanema kandidaadi meelest tähendab. Raul Siem ütles, et valla avatud juhtimine on elanike senisest suurem kaasamine, miks mitte ka kaasava eelarve põhimõtte sisseviimine.
Andre Sepp küsis, kas eelnõud-arengukavad, mida Raul Siem kavatseb vallavanemana koostada, on suunatud pigem rahvaarvu suurenemisele või eelkõige arvestama olemasoleva kogukonnaga.
„Arvan, et enne, kui kuhugi jooksma hakatakse, tuleb panna paika, kuhu tahetakse jõuda. Muidu võib juhtuda, et joostakse eesmärgist kaugemale,“ sõnas vallavanema kandidaat. Ta sõnas veel, et kuhu tahetakse jõuda, peavad ütlema Raasiku valla elanikud: „Ma ei ütle, et alati tuleb seda punktuaalselt järgida. Kodanikule tuleb anda alternatiive ja selle kaudu jõuame tõenäoliselt tõele kõige lähemale.“
Teine kandidaat Andre Sepp rääkis, et on vallavanemana töötanud volikogu viie koosseisu ajal, vahepeal kuulus riigikokku, kus oli väliskomisjonis ja põhiseaduskomisjonis. Ta sõnas, et pikaaegse vallavanemana on selgeks saanud ameti olemuse – see on missiooniga töö olukorras, kus vahendid on alati piiratud. Raasiku vallas on ehitatud kogukondlikku omavalitsust, kus on vabatahtlik pääste, külakogukonnad, kodulähedased koolid, sotsiaalkorterid, väljapaistev kultuur ja sport, tasakaalus eelarve ja finantspoliitika. Möödunud neli aastat lähevad tema sõnul ajalukku suurima investeeringute perioodina, 9 miljoni euro suuruse aastaeelarve juures investeeriti kokku 12,8 miljonit eurot. „Eesti ühe väiksema ametkonnaga valla jaoks oli see üsna suur väljakutse,“ lausus Andre Sepp.
Ta loetles, mida juba alustatust tuleks järgmisel neljal aastal teha: lõpule viia Aruküla lasteaia ehitus ja tänavavalgustuse uuendamine, rajada Raasiku lasteaia moodulrühm ja Aruküla jääväljaku kompressorijaam, renoveerida Raasiku sotsiaalmaja. Uutest projektidest nimetas ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni lõpuni ehitamist, lasteaiakohtade vajaduse analüüsi, planeerimistegevuse tõhustamist, vajadust jätkata arutelusid arengukavade ja
strateegiate elluviimiseks.
Ka Andre Sepp viitas vajadusele suurendada vallaeelarve tulubaasi. Rahvaarvu suurenemiseks on tema arvates vaja vallavalitsuse ja volikogu koostöös tarka planeerimist. Veel kõneles, et volikogu liikmed peavad oma tegevusega olema ka isiklikult eeskujuks seaduste järgimisel ning oma huvides poliitiline ärategemine peaks olema möödanik, avatus ja läbipaistvus igapäevatöö osa.
„Ükski amet ei ole eluaegne, aga seni, kuni pakub väljakutseid, pinget, põnevust, lahendusi, tuleb väljakutsed vastu võtta,“ arvas Andre Sepp.
Paul Savisild lausus, et luges Sõnumitoojast kergliiklusteede kavandamisest ja seal oli nimetatud sundvõõrandamist. Ta küsis, mis on vallavanema kandidaadi arvates sundvõõrandamine ja miks seda kasutatakse nii kergekäeliselt. Andre Sepp vastas, et sundvõõrandamine on seadusest tulenev võimalus, seda on kasutatud riigi suurte transiitkoridoride rajamiseks, kohalikele omavalitsustele oluliste objektide rajamiseks, kuid nagu ajalehes ütles, peab see olema alles viimane variant.
Rene Lill küsis, kas Raasiku valla noored peaksid saama treenida ja võistlustel osaleda tasuta. Andre Sepp ütles, et vallas on noortel sportimine tasuta, volikogu on noortesporti toetanud MTÜde ja spordibaaside kaudu. Ta nimetas, et pooldab noorte sporditegevuse toetamiseks sarnase pearaha süsteemi kehtestamist, nagu on mõnes naabervallas.
Garina Toomingas soovis teada, miks on vallavalitsusest palju töötajaid lahkunud ning kuidas jagatakse vallas maad. Andre Sepp rääkis, et eelmise volikogu revisjonikomisjon analüüsis töötajate lahkumise põhjuseid ning need olid erinevad: „Siin laua taga on palju juhte, kes teavad, milline on hea personalipoliitika: motivatsioonid, selged tööülesannetest arusaamised, olulisel kohal on ka töötasud. Tegin sellest eelmise koosseisu viimasel istungil ettekande ja esitasin oma nägemuse. Üksi võid liikuda kiiresti, aga meeskonnaga jõuad kaugele.“ Ta selgitas veel, et vallavanem ei saa kellelegi maad anda ning ta pole seda oma ametiaja jooksul teinud.
Salajasel hääletusel toetasid volikogu 17 liikmest Raul Siemi valimist vallavanemaks 9, Andre Sepa poolt oli 8.
Volikogu komisjonid ja eestseisus
Volikogu juurde moodustati 4 alalist komisjoni: eelarve- ja majanduskomisjon, planeeringute ja keskkonnakomisjon, haridus-, kultuuri-, sotsiaal- ja spordikomisjon ning revisjonikomisjon. Salajasel hääletusel valiti komisjonidele esimehed ja aseesimehed.
Haridus-, kultuuri-, sotsiaal- ja spordikomisjoni esimeheks valiti Andres Kallaste valimisliidust Raasiku Vald 13 poolthäälega, aseesimeheks Maarja-Ly Teino Kodukoha Valimisliidust 4 häälega.
Eelarve- ja majanduskomisjoni esimeheks sai Ants Kivimäe EKREst 9 poolthäälega, aseesimeheks 8 häält saanud Andre Sepp valimisliidust Raasiku Vald.
Planeeringute ja keskkonnakomisjoni esimeheks osutus 9 poolthäälega valituks Kadi Tammaru Kodukoha Valimisliidust, aseesimeheks valimisliidu Raasiku Vald esindaja Lauri Betlem, kelle poolt anti 8 häält.
Revisjonikomisjoni esimeheks valiti Tiina Rühka valimisliidust Raasiku Vald. Teda toetasid 13 volinikku. Aseesimeheks sai EKRE esindaja Priit Pebsen 4 poolthäälega.
Volikogule moodustati kolmeliikmeline eestseisus. Lisaks volikogu esimehele Maarja Sikutile ja aseesimehele Kadi Tammarule valiti volikogu esimehe ettepanekul eestseisusesse Tiina Rühka.
Raasiku valla uues 17-liikmelises volikogus on Kodukoha Valimisliidul ja valimisliidul Raasiku Vald kummalgi 7 kohta ja EKREL 2 kohta ning üksikkandidaat Garina Toomingas.