Võrreldes aastataguse ajaga on toidukaupade hinnad meie poodides langenud.
Umbes aasta tagasi kirjutasime, et pealinnast oli toidukraami osta odavam ja paljud sõitsid selleks maalt ekstra Tallinnasse. Nüüd on olukord mitmel pool muutunud, tänu sagedastele sooduskampaaniatele on tähelepanelikul ostjal võimalik suurem osa toiduvalmistamiseks vajalikku muretseda kodukoha kauplustest hindadega, mis ei ole pealinna omadest kallimad.
Kõige soodsamad on hinnad poodides, mis kuuluvad kauplusteketti. Kõigis me piirkondades töötavad Harju Tarbijate Ühistu Konsumi kauplused – Arukülas, Raasikul, Kehras, Kuusalus ja Loksal. Seal on sagedaseks saanud taksipäevad ja säästukaardiga soodushinnad. Kampaaniahindade kohta saadetakse posti kaudu kodudesse värvilised reklaamtrükised. Järjekordse kampaania ajal ja eriti alguspäevadel on Konsumi poed rahvast tulvil.
Kuusalus ja Loksal tegutsevad Grossi toidupoed, mis on samuti tuntud oma sooduskampaaniate poolest. Igal nädalal on mõned kaubad müügis soodsamalt, neid reklaamitakse ettevõtte nädalalehes, mida levitatakse Grossi toidupoodides reedeti tasuta.
Kuusalu ja Loksa toidukauplustest on suurim muudatus toimunud endistes Nurga poodides. Mõlemad poed on rendile võtnud firma RRLektus, kellele kuulub Meie toidupoodide kett. Seoses sellega on hinnad ka neis kauplustes muutunud soodsamaks – firma saab kaupa sisse osta hulgi ja väiksema hinnaga.
Keerulisem on kohalikes pisemates poodides, kus on hinnad sageli kõrgemad. Nii on näiteks Kolgas, kus endise töökoja juures asuva kaupluse juhataja Lidia Kaljurand ja Mõisa Poe juhataja Raja Metstak ütlevad kui ühest suust, et suurtesse kaubanduskettidesse kuuluvate poodide ning väikeste kaupluste hindu pole õige kõrvutada. Väikesed firmad peavad kombinaatidele maksma kauba eest sellise summa, mis suures poes on pandud väljamüügihinnaks. Kõige suurem vahe on saia- ja leivatoodete hindades – kombinaadid küsivad pisemalt firmalt kuni kolm korda rohkem.
Masu mõjutab, ostetakse vähem
Harju Tarbijate Ühistu juhatuse esimees Jaan Marjundi tõdeb, et ostukorvi hind ja maht on langenud kõigis meie kandi Konsumites. Kehra Konsumi kohta sõnab ta, et seal on olnud kohe tunda, kui tehas palka ei maksa – käive väheneb oluliselt. Kui Kehra rahval on tööd ja palka, siis ostetakse. Veebruaris oli läbimüük hea, langust polnud.
Loksa Konsumil läheb tema sõnul hästi, veebruaris on tehtud 200 ostu rohkem kui jaanuaris. Loksa Konsumi müügisaal ja ladu on jäänud kitsaks. Kui müügile tulevad kampaaniatooted, on ostjatel kohati raske ostukorvidega ja –kärudega nende vahel liikuda. Samas ei ole kauplust praegu võimalik laiendada, kuna raskel ajal tuleb suuta tagasi maksta laenud, mida võeti tarbijate ühistu poodide kordategemiseks. Ka Loksa Konsumi ruumid renoveeriti laenurahaga.
Kuusalu Konsumil läheb samuti kenasti, kiidab HTÜ juhatuse esimees. Mõnel päeval on väga head müügitulemused.
Raasiku Konsumisse, mis tehti korda viimati, loodeti rohkem kliente, kommenteerib ta. Tulemused pole head, ehkki on paremad, kui olid enne remonti. Aruküla Konsum tuleb omadega välja, kuid ka seal on keskmised ostud varasemast väiksemad.
Loksa Konsumi juhataja asetäitja Mare Jõgis nimetab soodsa hinna tõttu populaarseks „Säästu” sildiga kaupu, mis on tehtud spetsiaalselt Eesti Tarbijaühistute Keskühistule ehk ETKle.
Kõigis Konsumites on hinnad ühesugused, neid reguleeritakse tsentraliseeritult. Isegi hinnasildid prinditakse välja ühtsest arvutisüsteemist. Paljud ostjad on võtnud endale säästukaardi, sellega saab kampaaniate ajal osta odavamaid tooteid. Harju Tarbijate Ühistu liikmetele on lisaallahindlus kõikidelt ostudelt, kuid viimasel ajal enam ühistu liikmeks vastu ei võeta.
Kuusalu Grossi poe juhataja Silva Sisa räägib, et nende kauplusest ostetakse hästi kala – lõhet või forelli. Ka käiakse ostmas liha, sest teistes toidupoodides Kuusalus on liha müügil pakituna. Kui toimuvad kolmenädalased sooduskampaaniad, on alguses ostjate huvi suurem, seejärel väheneb. Varem mindi pühade eel poest tohutu suurte kärutäitega, nüüd ostetakse läbimõeldumalt. Annab tunda, palju on töötuks jäänuid, valitakse odavamat kaupa.
Silva Sisa märgib veel, et ostjad on teadlikumad: „Riiulite vahel on näha seismas inimesi, kes uurivad hoolega toodete etikettidelt, kas need sisaldavad E-aineid. Kuigi mõnedel toodetel on väga soodsad hinnad, arvestavad ostjad sellega, mis on sildil kirjas.”
Väikestel poodidel kõige raskem
Pisematel poodidel on veelgi keerulisem hakkama saada kui suurtel. Kehra Laimiku kaupluse juhataja Jekaterina Akentjeva ütleb, et nii raskeid aegu ei ole nende poe kümneaastase tegutsemise ajal veel olnud. Rahvast käib vähe, ostetakse siis, kui midagi on müügil soodushinnaga.
Aruküla Põllu poe juhataja Kairi Kumarov on optimistlikum. Ta räägib, et sellest ajast, kui kauplus vahetas eelmisel aastal omanikku, on hakanud minema järjest paremini. Kaupluse eelis on, et müüakse lahtist liha. Kohalik rahvas ütleb juhataja sõnul ikka, et kui tahad kodus süüa teha, tuleb minna Põllu poodi. Kõige enam ostetakse liha, aga ka saiakesi ja õlut.
