VALDO PRAUST ja KADRI VIIRA said aukodaniku tunnistused

3175

EV aastapäevaaktus oli Kehras ja Arukülas 23. veebruaril, Kuusalus ning Raasikul 24. veebruaril.

Eesti Vabariigi 93. aastapäeva puhul toimusid omavalitsustes pidulikud kontsertaktused. Mitmel pool anti aastapäevapidudel omavalitsuste uutele aukodanikele üle tiitlit kinnitavad tunnistused.

Kehra gümnaasiumis korraldatud peol sai E-Tervise Sihtasutuse infoturbe juht Valdo Praust Anija valla aukodaniku tunnistuse. Raasiku rahvamajas austati valla vastset aukodanikku, Raasiku põhikooli direktorit Kadri Viirat, Loksa gümnaasiumi võimlas linna uut aukodanikku, perearst Tatjana Nugist.

Kehra gümnaasiumis
Kehra gümnaasiumi saalis toimus vabariigi aastapäeva puhul Anija vallavanema Tiit Tammaru ja vallavolikogu esimehe Jaan Oruaasa vastuvõtt.

Vallavanem tänas külaseltse ja külaelu edendajaid kiiduväärse töö eest ning avaldas kahetsust, et vallal ei ole võimalik premeerida kõiki, kes seda vääriksid, sest tublisid inimesi on palju.

Jaan Oruaas lisas kõnes, et valla iga kodanik võiks mõelda sellele, kuidas oma ideedega välja tulla ja üheskoos edasi liikuda.

valdo
Anija valla aukodanik VALDO PRAUST on loonud Eesti mõisaportaali ja Eestimaa mõisate raamatusarja. Foto Sergei Dõmša.

Eesti mõisaportaali loomise ja Eestimaa mõisate raamatusarja eest Anija valla aukodaniku tiitli pälvinud Valdo Praust tänas preemiat vastu võttes kõrge tunnustuse eest ning teatas, et autasu tuli talle üllatusena: „Minu tegevus ei ole suunatud Anija vallale, vaid kogu Eestile mõisate ajaloo tutvustamiseks ning välis­ilmale meie riigi tundmaõppimiseks.“

Valdo Praustile on ajaloo uurimine hobi, tema koostatud mõisate portaal on eesti-, inglise-, saksa- ja soomekeelne ning üheksaosalises raamatusarjas on peagi ilmumas kaheksas raamat.

Anija valla teenetemärgi sai Ago Pärnamäe valla avalike ja kultuuriürituste toetamise ja põllumajanduse arendamise eest.

Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta puhul said valla aukirjad kaks selles valdkonnas silma paistnud inimest – Anija valla sotsiaaltöö spetsialist Marianne  Leis  ja  MTÜ Kunst Kohvris asutaja Julika Vääre. Marianne Leis on seisnud Pikva-Arava külaelu edendamise eest ja kirjutanud seltsimajale mitu projekti. Ka on ta korraldanud kasutatud riiete jagamist abivajajatele. Julika Vääret tunnustati lasteprojektide eest. Ta on organiseerinud palju üritusi lastega peredele. Tema algatusel korraldatakse Kehras lumelinna ehitamist.

Aastapäeva vastuvõtul esinesid Kehra gümnaasiumi koorid, Kehra kunstidekooli puhkpillimängijad ja viiuldajad, löökpilliansambel Xilofono, Anija valla kultuurikeskuse sega- ja naisrahvatantsijate rühmad ning peotantsijad klubist Figuret. Vastuvõtule oli kogunenud koos esinejatega sadakond inimest.

Aruküla ja Raasiku rahvamajas
Vabariigi aastapäeva eelõhtul toimus pidulik aktus ka Aruküla rahvamajas. Esinesid lauluansambel Harju Mehed, rahvatantsurühmad Lapulised, Marike ja Pihlakobar, segakoor Spunk ning Aruküla Noortekoor.

Aktusel anti aasta tegija tiitel endisele ajalooõpetajale Mai Erbele, kes koostab tänavu Aruküla 720. sünnipäevaks ajalooraamatut. Aasta teoks nimetati Aruküla Pallimängude Klubi rajatud liuväli.

Raasiku rahvamaja pidu algas 24. veebruaril nagu presidendi vastuvõtt: külalised kirjutasid sedelitele oma nimed ja andsid need uksel Henri Reederile, kes kuulutas mikrofonist saabuja nime ning juhatas šampanjalaua juurde. Kätlemise asemel löödi vallavanemaga tervituseks klaase kokku.

Noortekeskuse tuba oli tehtud mööblist tühjaks ja kujundatud saali ette punase vaibaga vastuvõturuumiks. Fuajees töötas pidupäevabaar. Pärast huvikooli Pääsulind noorte viiuldajate etteastet lülitati sisse projektor, et saada suure ekraani kaudu osa vabariigi aastapäeva vastuvõtust Estonias ning presidendi kõnest.

Vabariigi sünnipäeva oli Raasiku rahvamajja tähistama tulnud ligi sada inimest, kelle tualetid ja ülikonnad olid rahvamaja juhataja Helle Vaga sõnul sama uhked kui presidendi vastuvõtul: „Meil kukkus välja vähemalt sama hea niiöelda pingviinide paraad. Meie sinimustvalge ise on nii ilus kombinatsioon, et palju muid dekoratsioone pole pidulikkuseks vaja. Estonia saalikujundus tuli nagu sujuvalt suure ekraani kaudu üle otse meie peole. “

Arukülas algas aastapäevaaktus küünla süütamisega Haapsalu lastekodus hukkunute ja vabadusvõitlejate mälestuseks ning ka järgmisel päeval Raasikul palus vallavanem Andre Sepp piduliku vastuvõtu alustuseks teha minutise leinaseisaku.

Andre Sepp pani oma kõnes vallakodanikele südamele osata olla nõrgemate suhtes hooliv ja tähelepanelik ning tänulik vanemale põlvkonnale: „Tänulik eelkõige usalduse eest. Ja me ise võiksime usaldada oma riiki: politseid, arste, päästeametit, õpetajaid. Peaksime olema positiivsed ja oskama hinnata vabadust – see ei ole iseeneslik. Aga mis on vabadus? Vabadus valida haridust, tulevikku.“

Ta soovitas võtta vanemail koos lastega ette kirjandi kirjutamine: „See võiks olla armastuskirja vormis – kiri oma Eestile.“

Samal hommikul asetas vallavalitsus pärja Harju-Jaani kiriku kalmistul asuva Vabadussõja mälestusmärgi juurde ning Eesti Vabadussõja kangelase, soomusrongi komandör Jaan Lepa mälestuskivi jalamile Peningil.

Aktusel andsid Raasiku vallavolikogu esimees Kaido Kirsip ja vallavanem Andre Sepp Raasiku põhikooli juhile Kadri Viirale üle valla aukodaniku tunnistuse.

„Olen Raasiku valla elanik lapsest saadik ning andnud siin koolides aabitsad 29 esimesele klassile ja lõputunnistused 20 klassile. Olen lihtsalt teinud oma tööd, aga mul on väga hea meel selle tunnustuse üle ning usun, et mu saalis viibiv ema võib minu üle uhkust tunda,“ ütles Kadri Viira tänukõnes.

Kuusalu rahvamajas
Kuusalu rahvamajas oli 24. veebruaril Eesti Vabariigi sünnipäeval traditsiooniline kontsert. Laulsid Kolga-Kuusalu kammerkoor ja Kuusalu keskkooli noortekoor, dirigeeris Kuusalu valla aukodanik, muusikaõpetaja Taavi Esko. Kuusalu kooli näitetrupp Kõik Kordub esitas luulekava „Üülee meereevee …“, mille pani kokku ja lavastas Saima Kallionsivu. Kavaga osales trupp sügisel Betti Alveri luulekonkursil Jõgeval.

Pidupäevakõne pidas Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi. Tema palvel mälestati leinaseisakuga Haapsalu lastekodu põlengus hukkunuid.

Kontserdile olid kutsutud Kuusalu valla sagedasemad doonorid, neid tänati lillekimbuga. Pärast kontserti pakuti kohaletulnutele kohvi ja kringlit.

Pidupäeva hommik algas lillede panekuga Vabadussõja ausambale Kuusalu kalmistul ja Valkla kivi juurde. Kuusalu kirikus oli aastapäeva puhul jumalateenistus.