TII­NA KUU­LE­RI raa­mat „Meie vei­nid. Aja­kir­ja­ni­kust vei­ni­meist­riks“

65
Au­tor TII­NA KUU­LER hoiab käes oma uut raa­ma­tut. Fo­to Epp Pet­ro­ne

Küm­me aas­tat ta­ga­si Val­ge­jõe en­di­ses­se mets­kon­na­maj­ja ela­ma ko­li­nud ja seal vei­ni­vil­la ava­nud Tii­na Kuu­ler, kir­jas­tu­se Pet­ro­ne Print kir­jas­ta­ja Epp Pet­ro­ne ja Ees­ti Som­mel­jee­de Era­koo­li di­rek­tor Ene Oja­ves­ki esit­le­sid pü­ha­päe­val, 21. juu­lil Val­ge­jõe vei­ni­vil­las uut raa­ma­tut „Meie vei­nid. Aja­kir­ja­ni­kust vei­ni­meist­riks“.

Sel­les kir­jel­dab aja­kir­ja­ni­kuks õp­pi­nud ja aas­taid se­da ame­tit pi­da­nud Tii­na Kuu­ler, kui­das ot­sus­tas se­ni­se töö jät­ta, ko­li­da maa­le ja ha­ka­ta vei­ni­meist­riks.

Au­tor mee­nu­tas esit­lu­sel, et 2009. aas­tal pan­di ma­jan­dus­krii­si tõt­tu aja­kir­jan­dus­väl­jaan­deid kin­ni, nii ka­dus ka te­ma töö­koht: „Pi­din mõt­le­ma, kas te­ha moo­tor­ra­tas­te pa­ran­da­mi­se töö­ko­da või ha­ka­ta te­ge­ma vei­ni. Käi­sin Töö­tu­kas­sas koo­li­tu­sel, alus­ta­sin vei­ni­tar­vi­ku­te maa­le­too­mi­sest. Et õpe­ta­da ini­me­si neid ka­su­ta­ma, hak­ka­sin te­ge­ma ko­du­vei­ni val­mis­ta­mi­se kur­su­seid. Eda­si tu­li oma vei­ni­ko­da. Too­kord oli Töö­tu­kas­sas ree­gel, et õp­pi­da sai sa­mal eria­lal, mil­les oli jää­dud töö­ta.“

Te­ma läks en­da ku­lul som­mel­jee­de era­koo­li, mis õpe­tas vei­ne maits­ma ja mait­se­tük­ke eral­da­ma. Vei­ni­te­ge­mi­se koh­ta lau­sus Tii­na Kuu­ler veel, et teeb igat vei­ni nii kaua, ku­ni en­da­le meel­di­ma hak­kab.

Esit­lu­sel oli jut­tu ka koos­töös Maa­le­he­ga kor­ral­da­tud ko­du­vei­ni­kon­kur­sist, mis prae­gu­seks on var­ju­sur­mas. Som­mel­jee­de era­koo­li juht Ene Oja­ves­ki tõ­des, et esi­me­sel kon­kur­sil 2011. aas­tal oli sa­ja­kon­na vei­ni seas üks võist­lus­vein vä­ga hea, ne­li olid joo­da­vad ja üle­jää­nud vä­ga hal­vad. Tii­na Kuu­ler kut­sus kok­ku Ko­du­vei­nik­lu­bi, järg­mi­sel kon­kur­sil osa­le­nu­test olid ju­ba 30 vei­ni head.

Val­ge­jõe Vei­ni­vil­la vei­ne on saa­de­tud pea­le Ees­ti veel Šveit­si, Aust­raa­lias­se, Pa­rii­si vei­ni­võit­lus­te­le, saa­vu­ta­tud on hõ­be­me­da­leid ja pronk­se. Vei­ni­vil­la ra­bar­be­ri vein on saa­da­val Ber­lii­nis Mic­he­li­ni tär­ni­ga res­to­ra­nis, Ees­tis on Sa­ga­di mõi­sa res­to­ra­nis. Tii­na Kuu­ler li­sas, et vii­ma­sel ajal on ha­ka­nud hu­vi pakkuma kan­gete al­ko­ho­li­joo­ki­de te­ge­mi­ne.

Ene Oja­ves­ki üt­les esit­lu­sel raa­ma­tu koh­ta, et see ta­sub soe­ta­da, on hu­vi­ta­valt kir­ju­ta­tud ja ko­ha­ti pä­ris lõ­bus, saab ka vei­ni­te­ge­mi­se nip­pe.

„Meie vei­ni­de“ le­he­kül­ge­del on jut­tu ka Val­ge­jõe ela­ni­kest, elust kü­las il­ma elekt­ri­ta, uus­tul­nu­ka­na võõ­ras kü­las ko­ha­ne­mi­sest ja 2017. aas­ta au­gus­ti­tor­mist, mis nii­tis ma­ha met­sa kü­la kes­kel ja jät­tis piir­kon­na nel­jaks päe­vaks elekt­ri­ta.

Epp Pet­ro­ne hin­nan­gul on Tii­na Kuu­ler uni­kaal­ne ja hea kir­ju­ta­ja, raa­ma­tu tel­lis te­malt 8 aas­tat ta­ga­si. Tii­na Kuu­ler sel­gi­tas, et kir­ju­tas ju­pi­ti, sel­leks oli ae­ga tal­vel. Siis ka­dus mõ­neks ajaks vei­ni­te­ge­mi­se mo­ti­vat­sioon ning ka raa­ma­tu kir­ju­ta­mi­ne jäi poo­le­li, sest ei tead­nud, ku­hu vei­ni­te­ge­mi­se­ga jõuab või soo­tuks lõ­pe­tab. Kui mo­ti­vat­sioon eel­mi­sel sü­gi­sel ta­ga­si tu­li, jät­kas kir­ju­ta­mi­se­ga ning an­dis kä­si­kir­ja üle le­pi­tud täh­ta­jast kuu ae­ga va­rem. Ta tõ­des, et kir­ju­ta­mist peab nau­ti­ma ja pal­ju lu­gu­sid jäi veel raa­ma­tust väl­ja.

Kü­si­mu­se­le, kas te­mas on veel aja­kir­ja­nik­ku ja val­mis ka sel alal te­gut­se­ma, vas­tas Tii­na Kuu­ler, et vei­ni­toot­mi­ne on füü­si­li­selt koor­mav, kui enam ras­keid anu­maid tõs­ta ei saa, siis kir­ju­tab me­muaa­re.

Eelmine artikkelSõnumitoojas 24. juulil
Järgmine artikkelSüda­su­vi­ne Ha­ra võõ­rus­tas Ees­ti pur­je­ta­mi­se suur­sünd­must