TER­JE KRAAN­VELT: „Val­laee­lar­ve koos­ta­mi­ne on komp­ro­miss va­ja­dus­te ja või­ma­lus­te va­hel.“

11
Kuu­sa­lu val­la­va­nem TER­JE KRAAN­VELT: „Nõuab vä­ga täp­set pla­nee­ri­mist, kuid suu­da­me val­da jät­ku­suut­li­kult aren­da­da.“

Kuu­sa­lu val­la­va­nem TER­JE KRAAN­VELT, val­la­vo­li­ko­gu keh­tes­tas 2026. aas­ta val­laee­lar­ve. Kas see­kord oli ee­lar­vet kee­ru­li­sem või liht­sam koos­ta­da?
„Kah­juks on läi­nud jär­jest kee­ru­li­se­maks. Üleül­di­ne elu­kal­li­dus an­nab tun­da, ku­lu­tu­sed on kas­va­nud. Kõi­gil val­la­töö­ta­ja­tel tõs­ta­me töö­ta­su 5 prot­sen­di võr­ra, roh­kem val­la ra­ha­kott see­kord ei lu­ba. Po­le vald­kon­da, mis ei va­jaks roh­kem ra­ha, aga peab vaa­ta­ma, mil­li­seid ku­lu­tu­si eda­si enam lü­ka­ta ei saa ja on va­ja ilm­tin­gi­ma­ta te­ha. Nõuab täp­set pla­nee­ri­mist, et val­las ka­van­da­tud aren­dusp­ro­jek­ti­de­ga jät­ku­suut­li­kult eda­si min­na.“

Suu­ri­ma sis­se­tu­le­ku saab vald mak­su­dest. Kui pal­ju ole­te mak­su­tõu­su ka­van­da­nud ja mil­li­ne oli möö­du­nud aas­ta te­ge­lik mak­su­lae­ku­mi­ne?
„Mak­su­tu­lu­de üleül­di­ne kasv on tä­na­vu­ses ee­lar­ves 4,76 prot­sen­ti. Mak­su­tu­lu kaks põ­hi­list al­li­kat on füü­si­li­se isi­ku tu­lu­maks ja maa­maks. Füü­si­li­se isi­ku tu­lu­mak­su kas­vuks ole­me ar­ves­ta­nud 4,85 prot­sen­ti, läh­tu­si­me re­gio­naal- ja põl­lu­ma­jan­dus­mi­nis­tee­riu­mi prog­noo­sist. Eel­mi­se aas­ta tu­lu­mak­su lae­ku­mi­se oli­me ka­van­da­nud üs­na täp­selt – te­ge­lik kasv oli­gi 5 prot­sen­ti, kok­ku lae­kus 9 589 729 eu­rot. Töö­ta­va­te val­lae­la­ni­ke tu­lu­mak­sust saab elu­ko­ha­järg­ne oma­va­lit­sus 10,64 prot­sen­ti, pen­sio­nä­ri­de tu­lu­mak­sust 8,5 prot­sen­ti.

Maa­mak­su lae­kus val­la­eelar­ves­se eel­mi­sel aas­tal 485 150 eu­rot ja 2026. aas­taks on pla­nee­ri­tud 508 820 eu­rot.“

Olu­li­se­mad in­ves­tee­rin­gu­ob­jek­tid on Kiiu jäät­me­jaam, Kuu­sa­lu bus­si­pea­tus koos par­gi-sõi­da ala­ga. Mõ­le­mad in­ves­tee­rin­gud plaa­ni­te te­ha toe­tus­ra­ha­de abil.
„Kiiu uue jäät­me­jaa­ma ehi­tu­seks saa­me KI­Kilt 713 000 eu­rot, toe­tu­se saa­ja oma­fi­nant­see­rin­gu mi­ni­maal­ne määr on 20 prot­sen­ti.

Kuu­sa­lu uue bus­si­pea­tu­se ning par­gi-sõi­da ala ole­me ka­van­da­nud koos­töös trans­por­di­ame­ti­ga. Sel­le asu­koht on Emar­ti ja en­di­se te­ha­se va­he­li­sel maal, ale­vi­kupool­ses kolm­nur­gas, kus prae­gu on maa­ki­vi­de­ga pii­ra­tud plats. Pro­jekt on koos­ta­tud trans­por­dia­me­ti ku­lul – bus­si­pea­tus, sis­se- ja ma­ha­sõi­dud ning park­la. Ehi­tus lä­heb hin­nan­gu­li­selt maks­ma 344 641 eu­rot ja ole­me kok­ku lep­pi­nud, et trans­por­dia­met fi­nant­see­rib vä­he­malt 50 prot­sen­ti.

Pro­jekt on ol­nud trans­por­dia­me­ti init­sia­tiiv ja meie soov ohu­tu­se ta­ga­mi­seks tuua bus­si­pea­tus ter­vi­se­kes­ku­sest kau­ge­ma­le. Edas­pi­di saa­me pla­nee­ri­da ter­vi­se­kes­ku­se ja ki­ri­ku va­he­li­se ala.“

Kas osa­de al­la­su­tus­te taot­lu­sed tu­li ta­ga­si lü­ka­ta?
„Taot­lu­si lae­kus pal­ju eri­ne­va­te te­ge­vus­te jaoks. Re­mon­di­töö­de ra­had on li­sa­tud al­la­su­tus­te ma­jan­dus­ku­lu­des­se. All­asu­tus­te ju­hid esi­ta­sid sü­gi­sel et­te­pa­ne­kud va­ja­li­ke töö­de koh­ta ja te­gut­se­vad oma asu­tu­se ma­jan­dus­ku­lu­de raa­mi­des. Tu­leb hin­na­ta va­ja­du­si ja või­ma­lu­si, ee­lar­ve koos­ta­mi­ne on komp­ro­miss va­ja­dus­te ja või­ma­lus­te va­hel.“

Val­la­vo­li­ko­gu is­tun­gil sel­gi­ta­si­te Kol­ga koo­li jaoks ee­lar­ves­se ka­van­da­tud in­ves­tee­rin­gu­sum­mat.
„Kol­ga koo­li­le ole­me ar­ves­ta­nud 60 000 eu­rot ar­hi­tek­tuu­ri­kon­kur­si kor­ral­da­mi­seks. Ees­märk on, et saaks et­te­val­mis­ta­vad te­ge­vu­sed tä­na­vu teh­tud. Plaan on jät­ta Kol­ga koo­li võim­la al­les, õp­pe­komp­lek­si osa lam­mu­ta­da. Ar­hi­tek­tuu­ri­kon­kur­si tee­me Kol­ga uue koo­li­osa ka­van­da­mi­seks. Loo­da­me, et saa­me lä­he­ma nel­ja aas­ta jook­sul ka Kol­ka uue koo­li­ma­ja.“

Vo­li­ko­gu is­tun­gil oli kõ­ne all Kuu­sa­lu ha­ri­du­se tu­gi­kes­ku­se töö­ta­ja­te taot­lus, et nen­de töö­ta­su tõs­te­taks 8,2 prot­sen­ti na­gu teis­tel pe­da­goo­gi­del.
„Riik tõs­tis õpe­ta­ja­te alam­pal­ga mää­ra 8,2 prot­sen­ti. Ha­ri­du­se tu­gi­kes­ku­se töö­ta­ja­te töö­ta­sud täis­koor­mu­se­ga töö­ta­mi­sel on kõr­ge­mad kui üld­ha­ri­dus­koo­li­de õpe­ta­ja­te alam­palk 1970 eu­rot. See­tõt­tu on ka tu­gi­kes­ku­se töö­ta­ja­te pal­ga­tõus 5 prot­sen­ti ta­ga­siu­la­tu­valt ala­tes jaa­nua­rist, na­gu kõi­gil teis­tel val­la­töö­ta­ja­tel. Jaa­nua­ri pal­ga­tõu­su osa maks­tak­se koos veeb­rua­ri­kuu töö­ta­su­ga.“

Sel­gi­ta­si­te ka val­la üldp­la­nee­rin­gu jaoks ka­van­da­tud sum­mat ee­lar­ves.
„Val­la üldp­la­nee­rin­gu ra­ha 35 000 eu­rot on kan­tud üle möö­du­nud aas­ta ee­lar­vest, sest jäi ka­su­ta­ma­ta. Soo­vi­me käe­so­le­val aas­tal jõu­da üldp­la­nee­rin­gu vas­tu­võt­mi­se ja ava­li­kus­ta­mi­se­ni, et val­la­rah­vas saaks tut­vu­da ja esi­ta­da sel­le koh­ta tä­he­le­pa­ne­kuid. Es­malt tu­leb üldp­la­nee­rin­gu vas­tu­võt­mi­ne vo­li­ko­gus, siis ava­li­kus­ta­mi­ne ja al­les pä­rast ava­li­kus­ta­mist ja aru­te­lu­sid lõ­puks keh­tes­ta­mi­ne.“

Mil­li­ne on Kuu­sa­lu val­la lae­nu­koor­mus?
„Kuu­sa­lu val­la ne­to­võ­la ülem­määr on 67,1 prot­sen­ti, ülem­määr to­hib ol­la 70 prot­sen­ti. Lae­nu­või­me­kust veel on. Ee­lar­vest­ra­tee­gias on ar­ves­ta­tud, et saak­si­me võt­ta va­ja­du­sel lae­nu Kol­ga koo­li, Kiiu jäät­me­jaa­ma ning Kuu­sa­lu par­gi-sõi­da ala ehi­ta­mi­seks. Aas­tal 2027 saab võt­ta lae­nu 1 mil­jon eu­rot, 2028. aas­tal 400 000 eu­rot.“

Ee­lar­ves on in­ves­tee­rin­gu­na kir­jas ka sum­ma Suur­pea vee­va­rus­tu­se toe­tu­seks. Mi­da seal plaa­ni­te?
„Suur­pea kü­la vee­va­rus­tu­se toe­tu­seks on 70 000 eu­rot. See on ha­jaa­sus­tu­se­ga kü­lao­sa­le, kus te­gut­seb vee­selts, mi­da on ve­da­nud üks ini­me­ne, kes soo­vib loo­bu­da. Pea­me ta­ga­ma, et ela­ni­kud olek­sid va­rus­ta­tud joo­gi­vee­ga. Kui va­rus­tus­kind­lus on ris­ki all, siis tu­leb kü­la vee­värk an­da üle Kuu­sa­lu Soo­ju­se­le. Kuu­sa­lu Soo­ju­se esin­da­jad käi­sid Suur­pea kü­la pump­lat vaa­ta­mas ja an­dsid hin­nan­gu, mil­li­sed tööd ja mis­su­gu­se mak­su­mu­se­ga oleks va­ja te­ha, et vee­värk üle võt­ta.“

Kas ra­ha on ee­lar­ves ka­van­da­tud taas ka kaa­sa­vaks ee­l­ar­veks?
„Jah, kaa­sa­vast ee­lar­vest on tä­na­vu ja­ga­da sa­mu­ti 10 000 eu­rot. Ee­lar­ve se­le­tus­kir­jas on 20 000 eu­rot, mil­lest pool on üle tul­nud eel­mi­se aas­ta ee­lar­vest – ra­ha eral­da­mi­ne ot­sus­ta­ti siis, aga ta­su­me 2026. aas­tal, kui in­ves­tee­ring on teh­tud.“

Kui pal­jud töö­ta­jad saa­vad val­lalt tä­na­vu 5prot­sen­di­li­se pal­ga­tõu­su?
„Val­la al­la­su­tus­te kõi­gil töö­ta­ja­tel on pal­ga­tõus 5 prot­sen­ti. Töö­ta­ja­te kesk­mi­ne arv on 305 ini­mest, per­so­na­li­ku­lu kas­vab 850 275 eu­ro võr­ra.“

Kuu­sa­lu val­lal ku­lub õpi­las­te trans­por­diks taas vä­ga suur sum­ma – 710 000 eu­rot aas­tas.
„Sum­ma on sa­ma suur, na­gu oli möö­du­nud aas­tal. Se­ni­ne koo­lit­rans­port jät­kub, sest val­las ei ole keh­tes­ta­tud soo­vi­tus­lik­ke koo­li­piir­kon­di. Vald on suur, lap­sed sõi­da­vad õp­pi­ma eri piir­kon­da­des­se.“

Miks ei ole keh­tes­ta­tud koo­li­piir­kon­di, vald hoiaks pal­ju ra­ha kok­ku?
„Ole­me sel­le­le mõel­nud. Tõe­poo­lest, mõ­nes suu­re ha­ja­asus­tu­se­ga val­las ku­lub koo­li­trans­por­di­le aas­tas vaid 30 000-40 000 eu­rot.

Eks on aru­ta­tud koo­li­piir­kon­da­de mää­ra­mist, aga ees on Kol­ga koo­li re­no­vee­ri­mi­ne. Kui Kol­ga koo­li­ma­ja on val­mis, siis saa­me sel­le tee­ma juur­de ta­ga­si tul­la.“

Kü­si­si­te sü­gi­sel toi­mu­nud va­li­mis­de­ba­til ühe opo­sit­sioo­nis ole­va va­li­mis­lii­du esin­da­ja­telt, kui­das lõ­pe­ta­da ebaõig­lus ja saa­da rii­gilt kom­pen­sat­sioo­ni las­teaiaõ­pe­ta­ja­te töö­ta­su üht­lus­ta­mi­se eest. Ka ne­mad ei osa­nud pak­ku­da la­hen­dust.
„Olen püüd­nud rii­gi esin­da­ja­te­le kõik­või­ma­li­kel juh­tu­del meel­de tu­le­ta­da, et Kuu­sa­lu vald on ebaõig­la­selt jäe­tud sel­lest ra­hast il­ma, aga tu­lu­tult. Riik kom­pen­see­rib ala­tes 2015. aas­tast oma­va­lit­sus­te­le sum­ma, mis ku­lub las­teaiaõ­pe­ta­ja­te töö­ta­su üht­lus­ta­mi­seks üld­ha­ri­dus­koo­li­de õpe­ta­ja­te töö­ta­su­ga. Se­da ra­ha ei saa Kuu­sa­lu, Sa­ku, Har­ku, Vorm­si ja Ruh­nu vald, kus las­teaiaõ­pe­ta­ja­te ja üld­ha­ri­dus­koo­li­de õpe­ta­ja­te töö­ta­sud olid üht­lus­ta­tud ju­ba va­rem.

Kir­ju­ta­si­me eel­mi­sel aas­tal koos Sa­ku ja Har­ku val­la juh­ti­de­ga pöör­du­mi­se ha­ri­dus­mi­nis­tee­riu­mi­le, et me po­le sel­li­se olu­kor­ra­ga ra­hul. Ka lin­na­de- ja val­da­de lii­dus ole­me al­ga­ta­nud sa­ma tee­ma.

Sai­me ha­ri­dus­mi­nis­tee­riu­mist vas­tu­se, et kui ka me saak­si­me se­da ra­ha, siis teis­te­le ja­guks sel­le võr­ra vä­hem. Nii­su­gu­ne ebaõig­lus on kest­nud ju­ba küm­me aas­tat.“

Mi­da teek­si­te, kui val­lal oleks ra­ha roh­kem?
„Tee­de re­mon­ti suu­naks roh­kem ra­ha, pa­ren­daks tä­na­va­val­gus­tust, teeks juur­de puh­kea­la­sid. Pla­nee­riks ja ra­jaks las­te­le män­gu­väl­ja­kuid. Val­la töö­ta­ja­te pal­ga­tõus võiks ol­la suu­rem. Pa­ra­ku „oleks“ ei loe, loeb see, mis on.“

Eelmine artikkelEtte­võt­ja vaid­lus­tas Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu ot­su­se koh­tus