Tehas ehitas Kehra paisu juurde kalapääsu

3523
Kehra kalapääs on ligi 200 meetri pikkune.

Tänavu suvel ehitatud kalapääs läks maksma ligikaudu 110 000 eurot.

Horizon Tselluloosi ja Paberi ASi keskkonnakaitse peaspetsialist Triin Raspel ütles, et kalapääsu hakati rajama, kuna see oli varem veeseadusega sätestatud nõue.
Kalapääs on rajatis, mille kaudu kudemisrändel olevad kalad ületavad veekogus oleva loodusliku või tehistõkke. Selle eesmärk on meelitada rändel olevad kalad allpool jõge tõkestavat rajatist paiknevasse kohta ning ajendama neid liikuma ülesvoolu.
Horizon  rajas  Jägala  jõe  paremale kaldale, Kehra tehase taha, ligi  200  meetri  pikkuse  loodusliku möödaviikpääsu, et kaladel oleks võimalik liikuda ülespoole paisu.
„Kalapääs on sisuliselt suur kraav, mille põhi on kaetud geotekstiiliga, selle peal on erinevas suuruses kivid – põhjas peenemad, kallastel suuremad. Pääsu alguses on seitse basseiniosa, mille kõrgused lähevad järjest allapoole, lõpus on kärestikuosa,“ rääkis Triin Raspel.
Ta kinnitas, et Kehra kalapääs rajati kalastikueksperdi ja ihtüoloogi näpunäidete järgi, seega peaks see olema kaladele igati sobilik.
Triin Raspeli sõnul lõhelisi Jägala jõe Kehrat läbivas osas ei ole, kuid seal liigub kõikvõimalikke muid kalu: „Kalad lähevad ülespoole peamiselt kudemise ajal, kuid nende liikumist on näha ka praegu. Lasksime vee kalapääsu sisse 13. augustil ning juba samal päeval nägin seal kalu.“
Eelmisel aastal taotles Horizon kalapääsu tegemiseks Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist toetust. Kokku läks kalapääsu ehitamine maksma ligikaudu 110 000 eurot, sellest KIKi toetus oli 35 protsenti ehk üle 37 000 euro. Kalapääsu ehitas AS Terrat.
Veeseaduse varasema redaktsiooni järgi pidid paisuomanikud, kes tegutsevad lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks kinnitatud veekogul, tagama seal kaladele läbipääsu 1. jaanuariks 2013 ning teistel vooluveekogudel 2015. aasta alguseks. Tänavu 1. jaanuaril hakkasid kehtima veeseaduse muudatused ning enam kõigile ja tähtajalist kalapääsu rajamise nõuet ei ole. Küll aga näeb seadus ette, et keskkonna­ametil on õigus arvestades eksperdiarvamust või keskkonnamõju hindamise tulemusi nõuda paisu­omanikult kalade läbipääsu tagamist.
Anija valla arhitekt-planeeringutespetsialist Inga Vainu ütles, et on käinud vaatamas mitmeid kalapääse, Kehra oma on neist kõige pikem: „Siin on järsk pais ning kalad ei saanud varem sellest üles, kuid nüüd on neil jõel liikumiseks head võimalused.“
Anija vallas on Kehra pais esimene, kuhu rajati kalapääs, Inga Vainu sõnul tuleb neid kindlasti veel: „Käimas on Kaunissaare hüdro­sõlme kalapääsu projekteeri­mine.“