TÕNIS KÕIV, Riigikogu liige
Aastatepikkust pingutust Eesti iibe positiivseks saamise nimel on saatnud edu. Täpsustatud andmetel sündis 2010. aastal 35 inimest rohkem kui suri. Eesti rahvaarv 1. jaanuaril 2011 oli statistikaameti andmetel 1 340 194.
Veel kümme aastat tagasi jäi meid vähemaks pea kuue tuhande inimese võrra aastas. See on rohkem kui Põltsamaa ja Võhmalinna jagu inimesi kokku.
Sellest ajast alates on sündide arv kasvanud märkimisväärselt. 2000. aastal sündis 13 067 last, 2010. aastal juba 15 825. Sündivus hakkas jõudsalt tõusma 2004. aastast, kui kehtestati vanemahüvitis. Pea kolm tuhat last aastas sünnib Eestimaale viimastel aastatel rohkem kui kümme aastat tagasi.
Rõõmu teeb, et ka suremuse numbrid on märgatavalt muutunud, loomulikult vähenemise suunas. Kümme aastat tagasi lahkus siit ilmast 18403 inimest aastas, 2010. aastaks oli see langenud 15790-ni. Positiivse iibe saladus on seega väga lihtne: rohkem sünde ja vähem surmasid.
2004. a algusest kehtima hakanud vanemahüvitis on avaldanud sündimusele selgelt positiivset mõju. Nii praegused kui tulevased lapsevanemad võivad kindlad olla, et lapse saamine ei vii neid võlgadesse ega jäta olemasolevate kohustuste täitmisel hätta. Üle seitsme aasta töötanud vanemahüvitis täidab aasta-aastalt täpsemalt eesmärki hüvitada ühele vanematest lapse sünnist alates pooleteise aasta jooksul saamatajäänud palk. 2004. aastal said 43 protsenti vanemaist vanemahüvitist 100 % nende varasemast keskmisest palgast siis 2010. aastaks on protsent kasvanud juba 67,4-ni. Hüvitise ülempiir rakendub samuti üha vähematele, 2010. aastal 2,7 protsendile saajatest. Pea kolmandik vanemahüvitise saajatest ei ole aga varasemalt üldse sissetulekut omanud ja nemad saavad seega hüvitist miinimumpalga ulatuses. Ei saa öelda, et vanemahüvitis oleks odav meede, kuid ta on see-eest tulemuslik.
Sellegipoolest jätkub oponente, kelle arvates tuleks kaheksandat aastat kehtiv süsteem ära muuta, kaotada seotus varasemalt teenitud palgaga.
Reformierakond on emapalga idee sünnist alates, vanemahüvitise süsteemi loomisel ja parendamisel seisnud selle eest, et säiliks põhiline element hüvitise juures – otsene seos ja sõltuvus lapsevanema palgast.
Viimastel aastatel on üha vähenenud surmade arv, eelkõige just enneaegsete ja õnnetusjuhtumitest põhjustatute osas. Oma roll on selles kindlasti neil miljarditel kroonidel, mis on investeeritud Eesti erinevais paigus eelkõige kergliiklusteedesse, aga ka avalikesse spordirajatistesse, loodus-ja matkaradadesse. Kui inimesel on võimalik mugavalt tervisesporti teha, siis ta seda ka meelsamini teeb. Ülekaalulisus ja vähene kehaline aktiivsus koos kõrge stressi tasemega on tõsised ohud meie tervisele. Hea tervis on väga suur väärtus, mis meie elu kvaliteeti märkimisväärselt mõjutab.
Eurostati andmetel on Eesti sündimuskordaja aastatel 2004-2008 suurenenud rohkem kui näiteks meie naabrite juures Soomes, Rootsis või Taanis. Kuid sellegipoolest tuleb tunnistada, et absoluutnumbris on naabrite sündimuskordaja Eesti 1,65-st suurem (Soomes 1,85, Rootsis 1,91 ja Taanis 1,89).
Reformierakond peab väga tähtsaks vanemahüvitise süsteemi kestmist, jätkuvat investeerimist laste jaoks vajalikesse tegevustesse. Lapsed on ju me elu väärtustajad. Täisealistel tasub aga tervise eest hoolt kanda, sest nõnda võib eluiga pikendada kümmekond aastat.
