Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus tutvustas Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL) istungil kaarti tervisekeskuste võimalikest tulevastest asukohtadest.
Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskuse kaardil on Eesti jagatud 57 piirkonnaks, kus asub 89 tervisekeskust. Eesmärk on pakkuda teenust, kus keskuses on koos vähemalt 3 perearsti ja -õde, koduõde, füsioterapeut ja ämmaemand.
Harjumaale planeeritavate tervisekeskuste kaardil on Raasiku valla perearstinimistud jagatud Rae ning Anija valdade vahel. Kuusalu vallas oleks koos Loksa linnaga kaksikpraksis ning põhiteenused jääksid Loksale.
TÜ rakendusuuringute spetsialist Veiko Sepp rääkis kolmapäeval, 21. jaanuaril Kosel Harjumaa omavalitsusjuhtidele, et Euroopa Liidu toetusfondist on planeeritud 80 miljonit eurot, et lähiaastatel ehitada Eestisse tervisekeskuseid ning olemasolevaid renoveerida.
Ta sõnas, et kava eesmärk on muuta tervishoiuteenus kodulähedaseks – Tallinna-lähedastes omavalitsustes on harjutud käima arsti juures pealinnas, oma valla või linna perearstinimistus on vaid 60 protsenti elanikest, komplekssete tervisekeskuste valmimisel võiks kasvada see 80 protsendini.
Veiko Sepp märkis, et ümberkorraldus on vajalik noortele arstidele: „Uuringud on näidanud, et noored arstid ei taha tulla maale tööle, kui peavad üksi hakkama saama. Nad tahavad töötada moodsates ruumides ning meeskonnas, kus on kogenud arstid. Noor arst ei riski alustada ettevõtjana.“
Veiko Sepp lausus, et Harjumaad hakkaksid lähitulevikus iseloomustama täismõõdus tervisekeskused suuremates asulates: „Harjumaa on erinev Tartumaast, kus pole mõtet kohalikke tervisekeskuseid nii palju rajada, vaid on mõistlik ühendada need Tartu linnaga. Harjumaal on aga vallad ja asulad suured, oleme proovinud teha igasse omavalitsusse ühe keskuse.“
Raasiku valla patsiendid naabervaldadesse
Raasiku valda tervisekeskust planeeritud ei ole. Veiko Sepp märkis, et Raasiku vallaga ei osanud kava koostajad esialgu midagi pihta hakata, sest teenuse mahud on väikesed ning Aruküla ja Raasiku alevikud moodustavad vallas kaks eraldi keskust.
Ta ütles, et plaani järgi liidetakse Aruküla perearstinimistu Rae valla Jüri tervisekeskuse piirkonnaga: „Raasiku aleviku, kus praegu on üks perearstinimistu, võiks liita Kehraga.“
Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi kommenteeris, et jõuga ja paberil lähenemine on kummaline: „Seda võib nimetada ka omamoodi haldusreformiks, sest kui see kava kinnitatakse, jagatakse tõukefondide raha just plaanitud tervisekeskustele ja teised ei saa euroabipotist midagi. Kuigi rõhutatakse, et ega keegi praeguseid perearstikeskuseid ei sulge, siis suunatakse seda rahakraanide kinnikeeramisega.“
Vallavanem sõnas, et kohalikud perearstikeskused töötavad omavalitsuste toel edasi, kuid lõpetavad nagunii varem või hiljem tegevuse, kui ei suuda võistelda keskustega, mis on saanud eurotoetust: „Perearstidele soovitakse jätta vaid meditsiinilised kohustused ja võtta ära niiöelda äriline pool. Kui see nii on, siis on tegemist õige lähenemisega. Praegu on perearst FIE, kes peab tegelema kõigega – praksise kütte, kommunaalteemade ja ravimisega. Tulevikus jääb vaid meditsiiniline tegevus ja taastub kunagine polikliiniku süsteem. Perearst ei peaks kulutama aega majandusküsimustele.“
Ta lausus, et uuenduste tegemisel tuleb analüüsida, kus on inimesed, kes tervisekeskust kasutama hakkavad ja kuidas nad keskusesse saavad: „Aruküla ja Jüri vahel on praegune ühistransport küllaldane, et perearst saaks tööle ja koju, kuid abivajajale on transpordi sagedus küsitav. Tuleb arvutada, kas tagada kõikidele tervisekeskuse vajajatele ühistranspordivõimalus või jätta Arukülla siiski filiaal.“
Vallavanem märkis, et on halb, kui püütakse muutust teha nii, et ei arvestata väljakujunenud olukordi: „Ka maakonnaüleselt on vaja teha süsteemianalüüsi ja olemasolev taristu tööle rakendada.“
Kehrasse moodne tevisekeskus
Ekspert märkis, et Kehra piirkond saaks lisaks Anija valla ja Raasiku aleviku teenindamisele ka Aegviidu valla patsiendid: „Praegu on Kehras 3 perearstinimistut, piirkonna laienemisel saame korraliku keskuse, kus on töökoht ka ämmaemandale. Kehra probleem on praegu, et seal pole kõiki põhiteenuseid, tuleb leida sinna spetsialistid. Raasiku aleviku liitmisel Kehraga oleme arvestanud, et rongiühendus on hea ning teenuse kättesaadavus ei tohiks halveneda.“
Anija abivallavanem Marge Raja sõnas, et Kehra praegune tervisehoone on amortiseerumas ning Euroopa Liidu rahadega kavandatav tervisekeskuste rajamise ja renoveerimise meede on Anija valla rahvale väga vajalik: „Tervisekeskuses on praegu täidetud kõik minimaalsed nõuded, et minna hoone renoveerimiseks raha taotlema. Kahtlemata on see vallale suur väljakutse, sest nii personali arvukus, erispetsialistide teenused kui ka teeninduspiirkonna suurus laienevad. On oluline, et vajalikud esmatasandi teenused oleksid olemas ja ka kättesaadavad.“
Ta lisas, et kui Kehrasse luuakse tervisekeskus, siis asutus võib ise otsustada, kas Raasikule ja Aegviitu jäävad alles kohalikud vastuvõtukohad: „Kui selline võimalus jäetakse, siis nendes valdades jääb teenus kättesaadavaks ning pigem lisandub täiendavaid abivõimalusi Kehras. Suurema keskuse puhul on võimalik korraldada oma perearsti äraolekul asendusarsti teenust, väiksemates kohtades selline võimalus puudub.“
Kuusalu-Loksa
keeruline piirkond
Veiko Sepp tõdes, et Kuusalu vald ja Loksa linn on raske piirkond: „Kuusalu vallas on palju suurem teenusevajadus kui Loksa linnas, kuid kui Loksal on perearstinimistuid kolm, siis Kuusalu vallas kaks. Loksal on lisaks olulised põhiteenused, mida Kuusalus pole. Loksal asub peaaegu kõigi linnaelanike nimistu, samuti on Loksa perearstinimistutes 1500 Kuusalu valla elanikku. Sellest tulenevalt on ettepanek moodustada erandlik tervisekeskus, mis paikneb kahes asulas ehk kaksikpraksis – Kuusallu jääksid kaks perearsti, Loksal lisaks perearstidele ka põhiteenused. Võtame arvesse, et suur osa Kuusalu vallast asub Loksa ümbruses, ühistransport on väga hea. Kas Kuusalu elanik tõepoolest tahab ja hakkab Loksal käima? Loodame.“
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi märkis, et Loksa poole minek oleks paljudele vallaelanikele vastuvoolu sõit: „Vaatame tulevikku ehk mis juhtub aastatel 2020-2030. Rahva liikumismustrid on selgelt tõmbekeskuste poole. 5500 elaniku jaoks on tõmbekeskus Kuusalu alevik. Kõige suurem tõmbekeskus kogu vallale on loomulikult Tallinn – töökohtadesse liikumine käib selles suunas, mis tähendab, et paljud liiguvad Kuusalu piirkonnast mitte Loksale, vaid Tallinnasse, kus on võimalik saada oluliselt rohkem teenuseid.“
Loksa abilinnapea Andres Kaskla ja volikogu esimees Rein Heina kommenteerisid HOLi istungil, et nemad on plaaniga rahul: „On ju näha, kus teenused on ning kus neid pole. Kuusalu vallaga liitunud endise Loksa valla elanikud käivad kõik loomulikult Loksal.“
Loksa ravikeskuse hoone ja kinnistu kuuluvad Ida-Tallinna Keskhaiglale, seega raha taotleb haigla. Loksa linn on koostööpartner, kes kannab sotsiaalset vastutust ning tagab keskuse sihtotstarbelise säilimise.
Ekspert Veiko Sepp sõnas, et kui kohapeal saadakse kokkulepe, et Loksa inimene käib Kuusallu, siis tekitatakse keskus sinna: „Loksa on Kuusalule lähemal kui Tallinn. Tervisekeskuste sihtgrupp on eelkõige eakad ja lastega pered, seega tööränne pole antud juhul eriti oluline. Kui aga Kuusalu valla elanikud tunnevad, et Loksa pole mingil moel keskus, siis nii ongi.“
Ta rõhutas, et kaart ei näita, kus hakkab edaspidi arstiabi saama, vaid on võimalik lahendus tervisekeskuste süsteemi loomiseks, investeeringute planeerimiseks ning ümberkorraldustega ei tohiks keegi võimalusi kaotada.
Kellele taotlusvoorust raha jätkub ning kellele mitte, selgub aasta lõpuks.
