Taotlus Loo silla remonditööde ajutiseks peatamiseks

1164

TIIU LEPNURM Tsitrest ja TIIU MÜRK Muuksi külast panid internetti petitsiooni, millele kogutakse allkirju.


Soorinna külas asuva Loo silla foto 19. sajandist. Pilt on pärit Saksamaalt Loo mõisa rentnike Kurt ja Barbara Brockhauseni kogust.

Alates esmaspäevast, 18. veebruarist on internetis aadressil petitsioon.ee üleskutse „Peatage Loo silla ümberehitus“. Lisatud on selgitav tekst: „Palume ajutiselt peatada ajaloolise paekivist Loo silla ümberehitus Kuusalu vallas Soorinna külas. Meil on aega veel. „Meil on aega veel, et mõelda“, aga sild on juba lammutatud.“

Allkirju saab üleskutse toetuseks anda kuni 28. veebruarini. Teisipäeva hommikuse seisuga polnud antud ühtegi allkirja.

Kuusalu-Leesi maanteel üle Loo oja ulatuv sild Kuusalu vallas Soorinna külas suleti jaanuari keskel seoses remondiga. Kuusalu vallavalitsus sai eelmise nädala alguses Tsitre külavanemalt Tiiu Lepnurmelt ja Muuksi külas asuva Toomani talumuuseumi perenaiselt Tiiu Mürgilt taotluse, et remonditööd ajutiselt peatada ning säilitada silla ajalooline ilme paekivist sillapiiretega. Nad paluvad vallavalitsusel edastada nende soov maanteeametile koos omapoolsete täienduste ja kommentaaridega.

Vallavalitsus arutas taotlust neljapäeval toimunud istungil ning otsustas võtta info teadmiseks.

Vallavanem Urmas Kirtsi põhjendab niisugust seisukohta asjaoluga, et muinsuskaitse on andnud maanteeametile silla ümberehituseks kooskõlastuse, seega ei ole tegu muinsuskaitseliselt väärtusliku objektiga.

Vallavalitsuse liige, Soorinna külavanem Madis Praks ütleb, et saatis sügisel, kui kuulis remondiplaanist, Loo silla ümbruses elavate perede nimel kirjad muinsuskaitsesse, maanteeametisse ja vallamajja ettepanekuga võtta sild riikliku kaitse alla: „Muinsuskaitsest vastati kirjalikult, et tegu on väärtusliku ehitusega, kuid mitte unikaalsega, sest selle algne kuju ei ole tänapäevani säilinud, algsed paekivist laotud kaared on asendatud raudbetoonist sillaplaadiga.
Loo sild ei oma nii palju mälestise tunnuseid, et kultuurimälestisena riikliku kaitse alla võtta. Pärast sellist vastust ei olnud enam argumenti, et maanteeametiga vaielda.“

Muinsuskaitseameti Põhja-Eesti järelevalveosakonna juht Peeter Nork kirjutas: „Muinsuskaitseamet soovitab maanteeametil rekonstrueerimise käigus säilitada olemasoleva silla paekivist osa põhimaht ning selle laiendamiseks vajalikud juurdeehitused teha delikaatselt, ajaloolise sillaosaga kokkusobivalt.“

Maanteeameti Põhja regiooni direktori asetäitja Peeter Paju kommenteerib, et muinsuskaitse soovitusest lähtuvalt jäetakse sillale alles kolm paekivist sammast: „Sillasambad tahavad kohendamist ja täitmist. Betoonplaat tuleb sillale peale ka nüüd, aga piirded teeme puidust, et sobituksid paremini.
Metallpiirdeid ei tule. Senine sild oli 5 meetri laiune, uus tehakse 8meetrine ja kahesuunaline. Eraldi jalakäijate sild, millest ka on räägitud, oleks liigne luksus, kuid jalakäijatele ja jalgratturitele märgitakse omaette rada. Et oleks tagatud ohutus, piiratakse sõidukiirust kuni 50 kilomeetrini tunnis. Muuksi poolt tulijatele ehitatakse hoo peatamiseks teele kiirust piirav saar, nagu on tehtud Loksale sisenevatele maanteedele.“

Kuusalu vallavalitsuse seisukoht ei rahuldanud silla ehituse peatamist taotlenud Tiiu Lepnurme ja Tiiu Mürki. Nad selgitavad internetis algatatud allkirjade kogumist asjaoluga, et hea tahtmise korral on kõik võimalik.

Oma kirjas vallavalitsusele ütlevad nad: „Loo sild on Lahemaa rahvuspargi läänepoolne värav. Antud juhul on räigelt üle mindud kohaliku kogukonna arvamusest, seda pole küsitudki. Kuigi avalik arutelu tuleb läbi viia vaid detailplaneeringute puhul, ei anna see õigust selliste ajalooliste objektide ümberehitamisel jätta küsimata, mida soovib kogukond, kes elavad silla lähedal, ja teised, kes silda kasutavad.“

Nad on kirjas kasutanud ka tsitaati väljaandest „Pärandkultuur – loodus ja inimene“. Selles kirjutab Lembitu Tarang: „Laiemas mõttes vääristavad kõik pärandkultuurimälestised paikkonda ja parandavad kogukonna mainet. Kivisillad ja võlvitud truubid on meie maa ehituskunsti ühed vaatamisväärseimad mälestised.“