Voosel kerkib ainulaadne põhuplaatidest hoone.
Voose kunagise kõrtsihoone taga käib suve algusest vilgas ehitustegevus. Riigikogu liige ja MTÜ Voose Kõrts juht Tanel Talve rajab sinna Leader-programmi ja Anija vallavalitsuse toel maja, mille ta on nimetanud Päikesekoduks.
Möödunud sügisel oli Tanel Talvel kavatsus ehitada sinna ENSV ajastu hoone, kus hakata hoidma ja näitama vanatehnikat ning vanu jalgrattaid matkajaile välja laenutama.
„Plaan hakata vanu jalgrattaid kasutusele võtma on jõus, kuid me ei tee siia otseselt vanatehnika muuseumit,“ ütleb ta nüüd.
Ehitusjärgus hoone tehakse küll OÜs Raamprojekt valminud algse projekti järgi, kuid see tuleb Eestis ainulaadne – valmistatakse põhuplaatidest ja soojustatakse vanapaberist tehtud puistevillaga. Maja kimmkatusel on päikesepaneelid.
„Oma energiavajaduse toodab hoone tänu päikesepaneelidele ise. Kuna need, kes on siin käinud, ütlevad, et siin on hea aura, nimetasime selle positiivse energiaga majaks ja leidsime, et see on õige koht, kuhu tuua inimesi oma akusid laadima,“ räägib Tanel Talve, kes soovib seal avada keskuse, kus pakkuda erinevaid teraapiaid.
Eesti esimesi põhumaju
Voose Päikesekodu ehitab OÜ Kodu Kuubis, kellele see on esimene suurem põhuplaatidest hoone. Seni oleme teinud peamiselt abihooneid, pannud korteritesse helitõkkeid, sõnab ettevõtte juhatuse liige Mikko Selg. Kodu Kuubis tarnib põhuplaate Tšehhist, mujal maailmas on need ehituses laialt levinud.
Tanel Talve nägi põhuplaate esmakordselt Pärnumaal Võilillefestivalil: „Ma ei olnud sellisest ehitusmaterjalist kuulnudki. Vaatasin, kuidas seda püüti leeklambiga põlema panna, kuid see ei võtnud tuld. Siis hakkas mul huvi tekkima, kuna olen kogu aeg soovinud ehitada võimalikult loodussõbralikku hoonet.“
Möödunud nädalal Voosel korraldatud õppepäeval demonstreerisid Kodu Kuubis omanikud samuti, kui tulekindel ja tugev on ehituses kasutatav põhuplaat. Põhuplaate toodetakse nisupõhust, kuna selles on teistest viljadest rohkem ligniini ehk puitunud osa ning plaat saab kõvem. Põhuplaatidest maja ehitamine ei tule klassikalisest majast odavam, küll aga on selle ülalpidamine Mikko Selgi kinnitusel odavam: „Kui arvestada maja kasulikuks elueaks 70 aastat, tuleb põhuplaatidest maja neli korda odavam kui klassikaline maja. Küttekulud on palju väiksemad, kuna põhk on kiuline ja puidust parema soojapidavusega.“
Tanel Talve kiidab, et põhuplaat on ka akustilises mõttes hea materjal – põhuplaatidest suures ja tühjas ruumis kaja ei teki: „Kui tahame kontserte korraldada, on siin suurepärane saal.“
„Akude laadimise“ keskus
Voose põhumaja vundamendi hakati rajama mais, nüüd on seinad püsti ja katus peal, vaja on ette panna uksed-aknad ja teha sisetööd. Hoonesse tuleb suurem saal, kööginurk ja tualettruumid. Ehitustööd peaksid lõppema oktoobris. Kamin jääb rahapuudusel esialgu tegemata. PRIA toetas ehitamist Leader-programmi kaudu 65 376 eurot, Anija vald eraldas omaosaluse katteks 25 519 eurot.
Loodussõbraliku hoone rajamise käigus tekkis Tanel Talvel idee luua sinna koht, kus vastava ala spetsialistid hakkavad tegema muusikateraapiat ning uneuuringuid.
„Kuna maja toodab ise energiat, siis miks mitte tuua siia tegevused, mis annavad inimestele energiat,“ sõnab ta.
Voosel on käinud nii Muusikateraapia Keskuse kui Hea Une Keskuse spetsialistid, kellega Tanel Talve plaanib hakata tegema koostööd. Täpne kontseptsioon on veel väljatöötamisel, kuid ta rõhutab, et kõik teraapiad, mida Voosel hakatakse pakkuma, on teaduslikult tõestatud, mitte üksnes pendlikeerutamine. Uneuuringuteks on kavas päikesekodu juurde ehitada kümmekond meekärjekujulist kapslit, kus unehäiretega inimene saab veeta öö ning hommikul annab aparaat teada, milline oli une kvaliteet, kas inimene vajab ravi.
Päikesekodus suures saalis hakkavad toimuma loengud ning Tanel Talve mõte on selleks kaasata tänapäeva tipptehnoloogia: „Videoprojektsiooniga saab teha väga erinevaid asju. Näiteks tuua virtuaalse puu tagant Fred Jüssi esinema. Minu unistustes on mõte kasutada välislektoreid, teha nende loenguid otseülekannetena. Kui saame siia valguskaabliga interneti, võib kas või Austraalia professor oma kodus känguru kõrval seista ja meie siin teda kuulata.“
Et inimesed ei jääks ainult arvuti ette, antakse neile pärast loenguid jalgrattad ja viiakse Kõrvemaa loodusesse liikuma: „Et nad siit lahkudes pakataksid rõõmust ja positiivsest energiast.“
Tanel Talve loodab, et esimesed tegevused algavad Päikesekodus novembris ning et selle kaudu saavad tulevikus kohalikud ettevõtlikud inimesed tööd ja leiba – kui Voosel hakkab käima rohkem rahvast, on vaja neid majutada ja toitlustada. Samuti märgib ta, et Päikesekodu on alles suure töö algus.
„Kui see läheb käima, hakkab edasisteks investeeringuteks tekkima tulu,“ sõnab ta.
Suurem plaan on endiselt ehitada Voosele moodne Eesti ajaloo hariduskeskus, kus metsa ja puidu kaudu tutvustataks turistidele Eesti ajalugu: „ See idee on paigas ja sinna oleme teel.“