Tammistu küla pöördumine ja põhimõttelised küsimused

2190

Kultuuripärandi spetsialist lubas Leesil, et järgmisel nädalal saadetakse Lahemaa rahvuspargi küladesse kaitsekorralduskava kultuuripärandit puudutav tekst ja kaardid.

Reedel Leesi rahvamajas toimunud koosolekul osalesid Juminda poolsaare küladest 30 inimest. Keskkonnaameti Viru regiooni kultuuripärandi spetsialist Ave Paulus tutvustas Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava kultuuripärandi valdkonna koostamise põhimõtteid ja ajakava. Koos­olekul räägitut protokollis Viru regiooni looduskasutuse spetsialist Mareile Michelson.
Juminda poolsaare küladest esitati kaks kirjalikku põhjalikumat seisukohta. Juminda Külaseltsi juhatuse esimees Aive Mõttus soovis vastuseid piirangute kompenseerimise ja rahvuspargi kaitsekorralduslike tegevuste projektipõhise rahastamise kohta.
Tammistu külavanem Jaak Uus luges ette 2,5leheküljelise pöördumise, mis on adresseeritud kultuuripärandi spetsialistile. Küsiti ka Kolga-Aablas, Kiiu-Aablas ja Tapurlas kavandatavate  piirangute ning lubatavate tegevuste kohta.
Tegevussuunad 10 aastaks
Ave Paulus lausus, et Lahemaa kaitsekorralduskava aastateks 2016-2025 kujutab endast tegevussuunised  rahvuspargis 10 aastaks. Kaitsekorralduskava tegevusplaani alusel saab tegevusi ellu viia Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) taotletavate toetuste, aga ka Euroopa Liidu struktuurifondide rahastuse abil.
„Nüüd on olemas külade ajaloolise maakasutuse inventuur ja ülevaade ajaloolisest taluarhitektuurist, tehtud on Kuusalu valla osas looduslike pühapaikade uuring. Kohalike kogukondade abil tahame kaitsekorralduskavasse märkida teadaolevad lautrikohad, laevaehitusplatsid ning muud olulised paigad, mida tuleks kaitsta või taastada,“ selgitas ta.
Leesi koosolekuga algas piirkondlike koosolekute periood, novembris-detsembris on koosolekud Vihula vallas, jaanuaris tulevad Kolgas, Kolgakülas ja Pärispeal. Ettepanekuid saab esitada veebruarini. Kaitsekorralduskava tahetakse valmis saada märtsiks.
Leesi koosolekule eelnes reedel paar tundi varem arutelu Virve külas. Ave Paulus kinnitas, kui küla kutsub eraldi kokkusaamisele, minnakse kohale.
„Just tänu Juminda poolsaare kogukonna ettepanekutele on kaitse-eeskirja eelnõus ja selle alusel ka kaitsekorralduskavas, et Lahemaa kõikidesse piirkondadesse, sealhulgas ka kaitstavasse külasse või külaosasse on võimalik moodustada uusi taluõuesid, kui see on kooskõlas küla ajaloolise asustusstruktuuriga. Juminda piirkonna rannakülades on uue elumaja lubatud kõrguseks katuseharjast märgitud 7,5 meetrit, katusealust pinda suurendatud kuni 135 ruutmeetrini,“ lausus ta.
Projektipõhine rahvuspark pole jätkusuutlik
Juminda Külaseltsi juht Aive Mõttus luges ette poolsaare kogukonna küsimused. Kas jätkub olukord, et Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjas ja kaitsekorralduskavas puudub visioon, kuidas tahetakse Lahemaal edasi elada? Millal see lisatakse?
„Kas tahame elada muuseumis? Kas oleme nõus maksma selle eest, et majad seisaksid niisugused, nagu riik tahab neid näha või soovime, et nende nõutud kujul taastamise eest makstaks kompensatsiooni? Pole õiglane säilitada keskkonda elanike arvelt. Ei ole mõeldav, et Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava elluviimist rahastatakse projektipõhiselt, see pole jätkusuutlik. Need on põhimõttelised küsimused,“ sõnas Aive Mõttus.
„Kui kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava kehtestada praegu ettenähtud piirangutega eraomandile, tuleb lisada tingimus, et piirangud hakkavad kehtima hetkest, kui kompensatsioonimehhanism on välja töötatud,“ ütles ta.
Ave Paulus: „Euroopas on erinevaid kogemusi. Paljudes rahvusparkides toimub kaitsetegevus koostöös muinsuskaitsega. Näiteks Inglismaal nõutakse ajalooliselt iseloomulike hoonete säilitamist ja selleks on kompensatsioonimehhanism tsoneeringuga väärtuslikeks kuulutatud piirkondades ja hoonete puhul. Norras on aga üldplaneeringutega seatud suhteliselt ranged tingimused, seal ei saa põlist talukohta osta, kui pole kohalik elanik. Tihti lubatakse rahvusparkidesse ehitada ainult vanadesse talukohtadesse. Meil on püütud säilitada nõudeid mõistlikkuse piirides, lubatud on uued taluõued. Lahemaal on selline režiim kehtinud 43 aastat, samas on kõigis ostu-müügi lepingutes märge, et tegu on rahvuspargi ja sellega seotud kitsendustega.“
Tammistu külakogukonna seisukohad
Külavanem Jaak Uus tutvustas Tammistu kogukonna nimel koostatud pöördumist ning lisas, et ehkki see käsitleb nende küla konkreetseid küsimusi, laieneb ka teiste  külade kohta. Pöördumisele on alla kirjutanud tema ja Tammistu Külaseltsi juhatuse esimees Marti Hääl.
Pöördumises leitakse, et kaitsekorralduskava ettepanekus ning ehitus- ja planeerimistingimustes ei nähta küla keskel olevat lepavõsa ette uute elukohtade alana, kuigi sobiks selleks. Tuleks leida kompromiss looduse ja kultuuripärandi kaitse ning küla jätkusuutlikkuse ja elukeskkonna arengut puudutavate soovidega.
Tammistu rahvas pole nõus, et väikseim võimalik krundisuurus peaks olema 10 000 m2 ehk 1 hektar – olemasolevad katastriüksused pole külas nii suured, selline nõue oleks sisuliselt eraomanduse sihtotstarbelise kasutuse piiramine. Küla leiab, et olla võiksid ka 2500-3000 m2 suurused elamu­krundid, kui sobivad konkreetsesse asukohta.
„Lahemaale sobiva külaelu ja kogukonna arenguks on oluline elanikkond, kes esindab läbilõiget Eesti ühiskonnast, mitte vaid jõukamat osa,“ on öeldud pöördumises.
Elumajade suurusele plaanitavad kitsendused ahistavad Tammistu külarahva hinnangul suurperesid, vaikimisi seatakse piirang Lahemaale elamist soetava pere suuruse osas.
„Me ei saa minna ajas 100-150 aastat tagasi ning hakata piltlikult öeldes elama ajaloolistes tingimustes. Aeg ja tehnoloogia on vahepeal edasi arenenud. Meie nägemus on siduda ehitiste puhul omaaegsed traditsioonid ning kaas­aegsed innovaatilised tehnoloogiad. Sellist kooslust on väga hästi näha näiteks Soome või Rootsi saarestikus. Eelnõuga planeeritavad piirangud peletavad Kuusalu vallast eemale uued potentsiaalsed maksumaksjad.“
Ave Paulus vastas, et ka Lahemaal on rakendatud printsiipi, kus uus hoone pole vana rekonstruktsioon: „Ajaloolisse miljöösse sobiv uushoonestus võib olla ka kaas­aegses võtmes. 2012. aastal toimunud arhitektuurikonkurss „21. sajandi kodu Lahemaal“ raames seati ülesanne siduda traditsioonid, uuenduslikkus, energiasäästlikkus ning pakkuda välja elamismudel.“
Ka Tammistu küla soovis oma küsimuste põhjalikumaks aruteluks eraldi koosolekut.
Ranna-alade avamisest ja paadikuuridest
Ave Paulusele esitati küsimusi veel mitme küla kohta. Kiiu-Aablas on rannavaadete ette kasvanud puud, kas neid lubatakse maha võtta? Vastus oli, et kui ajaloolise maakasutuse uuringu järgi olid need alad avatud, peaks see olema võimalik. Kui külad soovivad vaateid avada, tuleks teha kaitsekorralduskavasse ettepanekud – need saab läbi kaaluda ja võimalusel kavas kajastada, edaspidi oleks võimalik nendeks töödeks taotleda KIKist toetust.
Tapurlas on nõukaajal rajatud mere äärde rida paadikuure, mida on nüüd raske seadustada, sest paiknevad riigimaal. Vastus kõlas, et ka selles osas võiks küla esitada ettepaneku.
Kolga-Aabla külavanem Mait Kröönström ütles, et kaitsekorralduskava eelnõu ei lähe kokku kehtestatud detailplaneeringutega. Ave Paulus kommenteeris, et kaitse-eeskirja rakendussättes on kirjas, aastast 2004 kehtestatud detailplaneeringuid võib realiseerida ka juhul, kui on vastuolus kaitse-eeskirjaga.
Külade esindajad tõid välja veel mitmeid tähelepanekuid. Soovitakse, et ka taluõuele ehitatavale kõrvalhoonele lubataks teha terrasse. Marti Hääl tegi ettepaneku siduda kaitsekorralduskava koostamine Kuusalu valla uue üldplaneeringu tegemisega.