TAMBERGI „Odüsseuse“ esietendus Kuusalus – Eesti tasemel kultuurisündmus

4508

„Müts maha Kuusalu koolide ees, et võtsid selle opereti teha oma jõududega,“ kiitis pärast esietendust helilooja OLAV EHALA.

Pühapäeva, 22. aprilli õhtul jagas opereti muusika autori Eino Tambergi (1930-2010) lesk Maire Tamberg Kuusalu noortele näitlejatele komme ja kiitis, et olid väga tublid.

„Kahju, et Eino seda ei kuulnud,“ kahetses ta. „Kindlasti oleks talle meeldinud, nii hästi tegid noored. Lubasin Kuusalu kunstide kooli direktorile, et küll selle opereti neile organiseerin. Ma ikka utsitasin ja Eino taastas.“

Maire Tambergi poeg Madis Kristenbrun lisas: „Kahju oleks seda lavastust jätta siia Kuusalu kooli seinte vahele, tuleks viia Tallinnasse, kas Nokia kontserdimajja või teatrisse NO 99. Usun, et saali müüks täis.“

Eino Tamberg komponeeris „Odüsseuse“ 15aastase noorukina 1945, kui õppis Nõmme gümnaasiumis. Teksti kirjutas koos klassikaaslastega, laulude sõnad tegi klassivend Kulno Süvalep. Tükk valmis 1946. aastal üllatuskingitusena kooli 17. sünnipäevaks. Samas klassis õppis Lennart Meri, kuid tema nime ei ole Eino Tamberg libretole osatäitjana üles tähendanud. Küll aga mängisid autorid ise ja näiteks ka tuntud teadlane Erast Parmasto.

Tookordses variandis õppis koolipoiss ajaloo eksamiks, sattus unes Vana-Kreekasse, kus lubati eksam ära jätta, kui Nausikaa abiellub Odüsseusega.

Kuusalu koolide ühislavastuses näidatakse Nausikaa nime all Faiaakia saarele sattunud neiu unenägu.

Lavastaja Saima Kallionsivu: „Kui pakuti seda tükki, kohe küsisin, kas võib lavastada tänapäeva võtmes. See on tohutu kokkusattumus, et operetis on kuningas lipsufriik ja kuninganna vaimustunud söögikeetmisest. Panin kuningale ette kikilipsu. Paralleele tänapäeva Eestiga on teisigi – näiteks tähetargast tegin pendliga ennustaja. See, et Kreeka on pankrotis, on minu lisatud.“

Olav Ehala: „Tamberg on minu jaoks oluline inimene. Kui õppisin konservatooriumis, oli ta õppejõud. Sõbrunesime, olime sõprussuhetes kuni ta lahkumiseni. Olen pidanud lugu tema muusikast, eriti lavamuusikast. Selles operetis on tuntavad alged, et temast sai hiljem „Cyrano de Bergeraci“ ja mitme muu olulise teose autor. Kuusalu osatäitjate hulgas on väga häid. Odüsseus näiteks ja tähetark, naisosatäitjad. Üldse kõik on tublid.“

Ta pidas igati sobilikuks, et kuninganna söögitegemise laulust tehti lavastusse räpp. Laulu muusikat ei leitud, sõnad olid, tuli otsida lahendus.

Mikrofonid on hädavajalikud
Nii Nausikaa rollis Kristin Parve kui ka Odüsseust mängiv Joonas Pürg ütlesid, et suu juurde kinnitatud väikesed mikrofonid on väga olulised, muidu nende jutt saali ei kostaks, orkester mängiks üle, ka laulu oleks nõrgemalt kuulda.

Saima Kallionsivu jutustas, et rahapuudusel pidi mikrofonid saama esialgu vaid esietenduseks, kuid tänu heade tuttavate abile on need nüüd kasutuses kõigis kuues etenduses.

„Selle lavastusega on kogu aeg niisugune tunne, et otsekui salajane käsi toetaks, nagu kaitse oleks meie tegemistel peal. Kui pole raha mikrofonide eest tasumiseks, tuleb tuttav ja aitab. Valgustusega oli probleeme, jälle leidus abiline, kas seadis prožektorid nii, et tagalava ja ette keskele tehtud lavaosa on valgustatud, orkestri ning koori kohad külgedel hämaramad. Enne oli probleem, et silma paistnud valgus segas pillimehi.“

Helitehnikuna on abis Mikk Nurga, kes on sama tööd teinud Rakvere teatris. Tema mängis nimirolli Kuusalu keskkooli vilistlase, Saima Kallionsivu poja Rasmus Merivoo mängufilmis „Buratino“.

Rasmus Merivoo, kes juhendab Kuusalu kooli filmiklubi, oli esietendusel kaamerate ja meeskonnaga, ta paneb ülesvõetust kokku DVD, mille tulu läheb filmiklubile tehnika ostmiseks.

Pühapäeval oli kohal ka ETV saate MI võttegrupp. Saatejuht, helilooja Timo Steiner selgitas, et teda huvitab Eino Tamberg ja teeb temast dokumentaalfilmi: „Eino rääkis, et Kuusalu koolis selline asi tuleb. Tore, et gümnaasiumiastme õpilased mängivad. Nad on sama vanad, osad isegi vanemad, kui oli Eino selle kirjutamise ajal.“

MI kajastab Kuusalu esietendust neljapäeva, 26. aprilli saates.

Väikese kogukonna suur tegu
Lavastus on Kuusalu kunstide kooli ja keskkooli ühistöö. Idee autor, produtsent ja kontsertmeister, kunstide kooli direktor Kadi Katariina Sarapik rääkis, et käis muusikalavastuse mõttega ringi poolteist aastat enne, kui oli õnnelik kokkusaamine Eino Tambergiga.

„Meie koolis alustas tööd sümfooniaorkester, avasime kunstiosakonna. Kuusalu keskkoolis on tugev lauluõpetus ja kõrgel tasemel näiteringitraditsioon. Tundsin, et aeg on küps. Küsimus oli, kust saada raha, et osta sobiv teos. Kui Tamberg tuli muusikaloo õpetaja Olev Oja kutsel külla, tekkis jutuajamisel hea klapp, palusin, et kirjutagu meile muusikal. Ta vastas, et on olemas midagi noorpõlvest,“ meenutas direktor tüki saamisloo algust.

„Kohtusime 23. novembril 2009, 9. märtsil 2010 sain heliloojalt koolile kingituseks libreto ja käsitsi kirjutatud klaviiri.“

Kuusalu kunstide kooli puhkpilliõpetaja ja dirigent Ott Kask tegi käsikirja järgi paindliku orkestriseade. Ta lubab „Odüsseuse“ kava jaoks kirjutatud eessõnas, et noodimaterjali võib kasutada teiste koolimuusikalavastuste või kontsertettekannete tarvis.

„Oleme toime tulnud väga raske ülesandega, see lavastus­projekt on Eesti kultuuri- ja muusikaajalugu. Peamine on, et tehtud suuresti Kuusalu oma jõududega, orkestrisse kutsusime mõned abilised Loksalt, Viimsist, Rakverest. Et partituuriga toime tulla, mängivad iga pillirühmaga kaasa ka õpetajad,“ oli dirigent esietendusega rahul.

Laulud õpetas selgeks Kuusalu keskkooli muusikaõpetaja, mitmete kooride dirigent Taavi Esko. Lavakujunduse kavandas ja maalis koos oma õpilastega kunstide kooli kunstiklassi õpetaja, graafik Krista Simson.

„Olen uhke meie Kuusalu õpilaste ja õpetajate töö üle,“ sõnas keskkooli direktor Vello Sats esietenduse järel, kui tänas osalenuid ja nende juhendajaid.
„Keeruline teos lavastatakse koolis, väikeses kogukonnas tehakse midagi suurt. Esietenduse päev 22. aprillil 2012 jääb teile kauaks meelde, loodetavasti kogu eluks.“

Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi alustas oma tänusõnu kirjeldusega: „September 2011, kunstide kooli kitsukesse klassi on kogunenud palju rahvast. Kadi Katariina Sarapik räägib auahnest plaanist. Keegi ei kõhkle, käib arutelu, kuidas saada raha. Möödub napp pool aastat ja oleme tunnistajad sündmusele, mis teeb südame soojaks.“

Kadi Katariina Sarapiku sõnul on lavastusega seotud sadakond noort koos õpetajate ja abilistega: 40 orkestranti, 29 näitlejat-lauljat, kunstiklassi 20 õpilast, keskkooli kokandusklassi noored valmistavad viimasele etendusele järgneva peo jaoks võileivatordid.

Eesti Kultuurkapital toetas lavastust dirigendi stipendiumiga. Kuusalu vald andis 700, Harjumaa Omavalitsuste Liit 300, Hinnu Seafarm 300 eurot. Toetada on lubanud ka Kiiu Soon ja Tektoon-A.

Kaks nädalat igal õhtul
Ehkki peaproov pidi olema reede õhtul, otsustati, et pühapäeva hommikul mängitakse veel uuesti läbi.

„See läks täitsa nässu ja oligi hea. Kui peaproov tuleb hästi välja, on halb märk,“ jutustas Kadi Katariina Sarapik. „Kaua tehtud kaunikene, on olnud pikk kasvamisperiood.“

Viimased kaks nädalat käisid näitlejatel proovid igal õhtul, orkestrandid liitusid nädal tagasi. Loksa muusikakooli viiuldajad Annely Jürimets ja Johanna Mänd jõudsid koju õhtuti kella üheksa-poole kümne ajal. Mõlemad kiitsid, et on vahva ja olid rahul, et neidki kaasati.


Laval on KRISTIN PARVE, KELLI VAHESALU, JOONAS PÜRG ja KRISTIINA REBANE. Foto Viive Abel.

Kristin Parve lausus, et nüüd on juba hea kerge olla, aga paar nädalat on olnud vaimselt pingeline, igaõhtune proov hakkas väsitama: „Esinemine on lust.“

Et noored mängisid rõõmuga ja vabalt, oli ka publikule tunda. Joonas Pürg: „Laval olek on puhas mõnu. Mul tuleb närv sisse 15-20 minutit enne lavale minekut, läheb aina suuremaks, aga kui juba mängid, siis kaifid.“

Ta tunnistas, et ei ole keskkooli lõpueksamiteks jõudnud õppida: „Nüüd on prooviperiood läbi, etendused ei ole probleem. Sel aastal lähen kaitseväkke, Tapale. Pärast seda õpin edasi. Täna ütlesid mitmed, et potentsiaal on olemas, ja soovisid tuult tiibadesse. Võib-olla proovingi lavakunsti õppesse sisse saada.“

Esinema Tallinna – meie oleksime valmis
Nii Kadi Katariina Sarapik kui ka Saima Kallionsivu kinnitasid, et Tallinnasse esinema minekuga saaksid nad hakkama küll, kui leiduks toetajaid.

„Me näitering on läbi käinud sajast tulest ja veest, teeksime ära,“ oli lavastaja veendunud.

Sel nädalal mängiti tükki Kuusalu keskkooli aulas esmaspäeval kaks korda oma kooliperele, kaks etendust on kolmapäeval, viimane neljapäeva õhtul.
Etendused on tasuta.

Ott Kask: „Kõige tähtsam on nüüd, et noored etendustega ära ei väsiks. Õpime teatritegemise rutiini – kogu aeg tuleb olla tähelepanelik, ei saa lasta end lõdvaks. Loodan, et tulevikus kasutatakse seda materjali veel ja miks mitte ka meie rahvusooperi lavastusena.“

Taavi Esko: „Muusikateater on nii põnev ja paljutahuline, mitmete kunstide süntees. Sain suurepärase kogemuse, õppisime noortega aariaid ja duette, oli huvitav protsess, kuidas panna karaktereid muusikaliselt toetama. Eriti raske on Lüsippose ja Krüptogeneia duett teises vaatuses, selle ilmselt kirjutas Tamberg hiljem, kui taastas klaviiri, on küpse helilooja nõudlik muusika. Esietendusel tegid Kert Õun ja Kristiina Rebane oma dueti parima etteaste.“

Ta lisas, et on muljetavaldav, kuidas Tamberg 15aastase noormehena oli juba niivõrd tugeva dramaturgilise soonega: „Olen õnnelik, sain protsessis osaleda, elustasime Eesti teatrimuusika tipphelilooja noorpõlveteose.“


Lavastuse „Odüsseus“ Kuusalu trupp

Odüsseus – Joonas Pürg, Lüsippos – Kert Õun, kuningas Alkinoos – Indrek Pärtel, Nausikaa – Kristin Parve, kuninganna Arete – Teisi Lindvest, Terpandros – Andreas Lahesalu, Krüptogeneia – Kristiina Rebane, tähetark Peleus – Oliver Pütsep, kuninga sekretär Gramma – Gert Urb, 1. neiu – Kelli Vahesalu, 2. neiu – Piret Õis, 3. neiu – Jaanika Üprus.

Koor, noormehed ja neiud Faiaakia saarelt – Ulrika Tambur, Elena Borissov, Kristi Kuuspalu, Eliise Proos, Gisela Osi, Grete Lees, Dagne Markiine Kotkas, Joonas Peensalu, Margit Malva, Kristo Õun, Kaari Luik, Tarmo Tambur, Gerli Haavel, Kaijo Rüütsalu, Silvia Sardis, Hans Hendrik Kirsila, Triinu Parve.

Orkester – flöödid: Anne Jalakas, Elena Borissov, Anne Mari Aaman, Jonna Kubu; klarnetid: Vambola Veddel, Marko Metus, Lauri Metus; saksofonid: Jüri Takjas, Kaarel Mark, Hardi Möller; trompetid: Samuel Jalakas, Georg Raudla, Karl Henrich Diener; tromboon: Richard Raudla; I viiulid: Kadi Katariina Sarapik, Mari Ellen Aaman, Annely Jürimets, Johanna Mänd; II viiulid: Tatjana Jõeleht, Karin Trei, Karl Erik Märtson, Elo Vagur, Kelli Latik; III viiulid: Liis Pajutee, Katre Kahu, Marii Prii; vioola: Tiiu Kulm; tšello: Kalev Vaidla; kontrabass: Marek Mäe; timpanid: Joann Vana; kellamäng: Katri Mangelsoo; löökpillid: Asso Soosalu, Jaak Saarma; klahvpillid: Ode Pürg/Anna Lvova, Anna Mari Ainjärv; kitarrid: Helen Mei, Reijo Loik; akordion: Erika Kasetalu.

Muusikalised juhid ja dirigendid – Ott Kask, Taavi Esko; lavastaja ja koreograaf – Saima Kallionsivu; kunstnik – Krista Simson; dekoratsioonid – Kuusalu kunstide kooli kunstiklass; helitehnik – Mikk Nurga; valgustajad – Virgo Lainla, Karl Vetemaa, idee autor ja kontsertmeister – Kadi Katariina Sarapik.