Tallinna-Aegviidu raudteelõigul on hakatud ehitama uusi ooteplatvorme

2612

Arukülas perrooni ehitus juba käib, Kehrasse jõuab tuleval kevadel.


Uutele raudteeplatvormidele tulevad kaasaegsed katusealused.

Oktoobris avaldas Sõnumitooja artikli, milles Kehra elanik Harri Kaalo tundis muret raudteejaama platvormi ja jaama ümbruse  halva seisukorra pärast ning esitas küsimuse, millal valmivad uued platvormid. Lisaks platvormide uuendusele on raudteel käimas remonditööd, mille tõttu on rongiliiklus ebastabiilne ning regulaarse graafiku taastumine on tekitanud küsimusi  nii Raasiku, Anija kui Aegviidu valla rongikasutajate hulgas. Sõnumitooja küsis Eesti Raudteelt ja Elektriraudteelt teavet, millal jõuavad lõpule remont ja platvormide uuendamine  Ülemiste-Aegviidu raudteelõigul ning mida need kaasa toovad.

Kiired rongid ja madalad platvormid
Pikemat aega kestev ebastabiilsus rongide graafikutes on seotud remonditöödega raudteel ja uuendustega jaamades, et aastal 2013 tulevad kasutusele uued, kiiremad rongid, selgitab Elektriraudtee pressiesindaja Norbert Kaareste: „Praegused sõiduplaani muudatused Aegviidu suunal on tingitud Eesti Raudtee eesmärgist tõsta liikluskiirus rööbastel 120 kilomeetrini tunnis. Tööd on Euroopa Liidu finantseerimisvahendite kasutustähtaja lähenemise tõttu läinud väga tihedaks. Meile teadaolevalt kestavad remonditööd sel aastal kuni lume tulekuni ning jätkuvad järgmisel aastal aprillikuust. Renoveerida on veel vaja Balti jaam, Ülemiste viadukt ning mõned jaamateed Aegviidu suuna peatustes.“

Seoses moodsamate rongide tulekuga ehitatakse jaamadesse uuendatud platvormid, mis on 50 sentimeetri kõrgused ja vastavad uute rongide ehitusele. Kaasaegsed platvormid on praegu ehitatud läänesuunalistele ehk Tallinna-Riisipere ja Tallinna-Paldiski raudteeliinidele.

Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase ütleb, et euronõuetele vastavad platvormid peavad olema Ülemiste-Aegviidu teelõigul valmis 2011. aasta suveks. Uuendatud platvormid koos paviljonidega tulevad Kulli, Aruküla, Lahinguvälja, Mustjõe, Parila, Raasiku, Ülemiste, Kehra, Lagedi ja Aegviidu peatustesse. Vanad platvormid lammutatakse. Platvormide remont on jagatud erinevateks hangeteks, mistõttu võivad naaberpeatuste platvormid jaguneda erinevate hangete vahel ja valmida eri aegadel. Platvormide valmimise täpseid aegu Eesti Raudtee veel ei avalda. Valmimisajad sõltuvad remondist ja mitmesugustest muudest teguritest.

Platvormide renoveerimine Ülemiste-Aegviidu suunal läheb Urmas Glase andmetel maksma 45 miljonit krooni ja raha selleks tuleb ELi ühtekuuluvusfondist.

Uuenduste tõttu võivad platvormide asukohad jaamades muutuda ning seoses sellega tehakse ka platvormide juurde uusi teid. Urmas Glase ütleb, et enamikes jaamades jäävad platvormid siiski praegusesse asukohta. Millises seisukorras on raudteejaamade ümbrus, sõltub sellest kellele kuuluvad ümberkaudne maa ja juurdepääsuteed.

Eelmisel talvel ebamugavusi põhjustanud libedate platvormide kohta Kehra raudteejaamas lausus ta: „Eesti Raudtee on palganud firmad, kes teevad hooldustöid ja Kehra probleemid ei ole püsivad, vaid on seotud üksikjuhtumitega. Ekstreemsemates oludes, nagu oli möödunud talvel, kui ööga sadas 30-40 sentimeetrit lund, on paratamatu, et seda ei jõua kiiresti koristada. Täpsustada tuleb, millised juurdepääsuteed kuuluvad Eesti Raudteele ja millised mitte, sest sellest sõltub, kes neid hooldab.“

Kaasreisijate abi
Vanad platvormid on uutele rongidele liiga kõrged. 2013. aastal kasutusele võetavad reisirongid on ooteplatvormiga samal tasapinnal. Norbert Kaareste sõnul on rongi pääsemine tehtud mugavaks nii ratastoolis reisijatele, lapsevankriga sisenejale kui ka rattaga sõitjale, seni tuleb leppida platvormist kõrgemal asuvate vagunitega, kuhu peab sisenemiseks kasutama treppi.

Norbert Kaareste: „Kuni uute rongide tulekuni tuleb reisijatel leppida madalate platvormidega ja kõrgete vagunitega. Praegu on uus sisenemise kord tekitanud palju arusaamatusi meie lääne-suuna reisijate seas. Ettepanekuid olukorra parandamiseks on teinud mitu osapoolt, kuid kõik need, näiteks vagunisaatjate kasutamine, on teostamatud erinevatel põhjustel, olgu  siis tehnilistel või rahalistel.“

Ka Urmas Glase nendib, et alternatiivid uute rongide tulekuni puuduvad.

Norbert Kaareste soovitab: „Praegu on parim lahendus rongi sisenemisel paluda kaasreisijatelt abi. Reisin ka ise rongiga ning ei pane pahaks täita aeg-ajalt „vagunisaatja“ rolli ooteplatvormil.“

Muutuv graafik
Raudtee remonditööd toimuvad praegu Parila, Mustjõe, Kulli ja Aruküla jaamades.

Urmas Glase: „Aruküla peatuskoha piirkonnas remonditakse II peatee orienteeruvalt aprillis 2011. Hiljaaegu jaama valatud betoonalus on seotud platvormi ehitusega. Lisaks toimub Raasiku, Kehra, Aegviidu jaamades raudteede kapitaalremont ja pöörmete vahetus. Kuna tööde planeerimisel peame arvestama rongiliiklusega, siis ei ole võimalik ühe konkreetse jaama piires kõiki töid järjest ära teha. See tähendab, et lõplikult valmivad tööd 2011. aasta sügisel.“

Seoses töödega muutub rongide sõidugraafik tihti. Tehniliste rikete tõttu võib mõnikord jääda rong ka tulemata.

Anija vallavalitsuse haldus­spetsialist Maarika Kungla kasutab rongi igapäevaselt Aegviidust Kehrasse sõiduks. Tema ütleb, et rongiga liiklemine ei ole siiani suuri ebamugavusi valmistanud: „Kui ei saa kasutada Elektriraudtee rongi, siis on võimalik sõita Edelaraudteega. Nii mina kui mu rongiga liiklevad tuttavad on ostnud endale hommikuseks sõiduks Elektriraudtee kuukaardi ja õhtuseks Edelaraudtee oma, sest sedasi klapivad ajad paremini. Transpordiga suuri probleeme ei ole – üks rongidest ikka tuleb. Probleeme põhjustab pidevalt muutuv graafik, mille tõttu on vaja jälgida internetist plaani. Raskem on kindlasti nendel inimestel, kellel puudub igapäevane juurdepääs internetile.“

Norbert Kaareste kinnitab, et kui transport peaks mingil põhjusel seiskuma, siis saadetakse liinile asendusbussid, mis läbivad kõiki peatusi, välja arvatud Lahinguväljat ja Mustjõed: „Asendusbuss saadetakse ärajäänud või oluliselt hilinenud rongi puhul. Kõik remonditööd tehakse selle nimel, et rongisõit oleks edaspidi kiirem, vähem müratekitav ning et rööbastee elu­iga pikeneks.“.