
Soodla poe omanikud VIRVE JÕERAND ja INGMAR KUUSIK pälvivad Anija valla teenetemärgi.
Kui eelmisel nädalal otsustati Soodla poepidajaid Virve Jõeranda ja Ingmar Kuusikut tunnustada valla teenetemärgiga, ei osanud vallavolikogu istungil keegi öelda, kui kaua on Soodlas erakauplus tegutsenud.
„Oleme siin olnud nii kaua, et meie olemasolu on endastmõistetav,“ ütleb Sõnumitoojale üle 30 aasta Soodlas poodi pidanud Virve Jõerand.

Ka kaupluse kauaaegne perenaine ise ei mäleta, millal täpselt õnnestus varem Harju Tarbijate Kooperatiivile kuulunud kauplus erastada ja avada selles Harju rajooni esimene erapood, vanade ajalehtede andmetel ka kogu Eesti esimene erakätes maapood.
„Ma pole suur ajalookorjaja, ajalehtede väljalõiked on küll alles, aga kuupäeva ja aastaarvu juures pole. Ilmselt oli see 1990. aastal,“ oletab ta.
Sama kinnitab poe külalisteraamatu sissekanne Kehra kooli toonaselt direktorilt Harri Ellartilt, kes 1990ndate alguses kuulus Harju Tarbijate Kooperatiivi juhatusse. Sissekandest selgub, et kooperatiivi volikogu koosolekul 26. aprillil 1990 otsustati Soodla pood „esimese pääsukesena“ anda eraettevõtteks. Otsuse kinnitas Harju maavalitsus.
Mõningase mõtlemise peale meenub Virve Jõerannale, et erapoe avamine langes samale päevale, mil paar kilomeetrit eemal taasavati Vabadussõja Priske ausammas. Kirikuõpetaja, kes oli ausamba juures, käinud ka poodi sisse õnnistamas. Anija vallavolikogu liige Hannes Pikkel, kes 30 aastat tagasi käis koolipoisina koos sõpradega nii Priskel kui Soodla poe juures, mäletab, et Piibe maantee äärne oli sel päeval autosid täis, poe ette oli kogunenud umbes 500 inimest ning lehvisid sinimustvalged lipud.
Esimesel erapoel filiaalid Kehras ja Leesil
Varem Tallinna Kaubamajas töötanud Virve Jõerand kolis Soodlasse ning läks külapoodi müüjaks 1985. aastal.
„Mõned noored arvavad, nagu mina oleks siin poodi alustanud. Tegelikult oli siin pood juba ammu enne mind. Üks vanem inimene ütles, et juba 1939. aastal. Minul sai siin 15. novembril 35 aastat,“ jutustab ta.
Kui 1980ndate lõpus tulid nii-öelda uued tuuled, hakkas Virve Jõerand koos toonase abikaasaga tegutsema, et saaks poe erastada: „Raha peale ei mõelnud, lihtsalt huvitav oli. 1989. aasta kevadel, kui pood kuulus veel kooperatiivile, tegin siia ette välikohviku. Sest sel ajal olid kaubapäevad, külarahvas kogunes poe ette kaubaautot ootama ning kohvikus aega veetes oli seda mõnusam teha.“
Ta lisab, et poe endale saamine polnud lihtne, kuid ilmselt käis nii palju peale, et lõpuks sai loa pood koos kaubaga ära osta. Kauplusehoone eest tuli kohe maksta, kauba eest tasuti järelmaksuga ehk siis, kui see müüdud. Virve Jõerand on alles hoidunud ajaleheväljalõiget, mis annab teada, et vastavalt lepingule sai pood kaubad Harju Tarbijate Kooperatiivilt, kes tõi need eritasu eest kohale. Veel saab sealt teada, et poepere on soetanud veoauto, millega kavatsetakse ka ise Assakult kaupa vedada, tuleb odavam ning kaup jõuab poodi varem kui kooperatiivi kaubaringiga. Samuti on kirjas, et kui viimasel kuul Harju Tarbijate Kooperatiivi alluvuses müüs Soodla pood kaupa 70 000 rubla eest, siis esimese kuu jooksul perekooperatiivina juba 80 000 rubla eest.
„Sel ajal oli ju kõikjal kaubapuudus. Kuna esimene erapood oli kõigi jaoks uus ja huvitav, oldi nõus meile kaupa andma. Käisime kauba järel Linnuvabrikus, Leiburis, Tartu vorstivabrikus,“ meenutab Virve Jõerand.
Algusaastail oli töötajaid palju, sest mitmel pool taheti, et tehku ka neile oma pood. Nii oli Soodla kauplusel peagi mitu filiaali Kehras, paar aastat hoidis kooperatiiv Soodla Pood töös ka Leesi poodi tookordses Loksa vallas.
Kauplus ja töölissöökla
1997. aastast peab Virve Jõerand Soodlas toidukraami ja esmatarbekaupadega kauplevat poodi koos elukaaslase Ingmar Kuusikuga, kes märgib, et nende äris on olnud erinevaid aegu: „Nagu Soodla jõe veetase, kord on madalam, kord kõrgem.“
Virve Jõerand lisab, et viimased kümme aastat on olnud õnneks stabiilne. Mõlemad on seda meelt, et kui vanasti sai kõvasti tööd rabatud, siis praegu on lihtne – tuleb vaid tellida ja kogu kaup tuuakse kohale.
Aastaid tagasi tegutseti Lillis ja Pillapalus ka autokauplusena, seejärel tegi Ingmar Kuusik naaberkülade eakate toidukraami kojuvedu. Varem käis Lilli ja Pillapalu rahvas ka Soodlas ostmas. Nüüd käib vähe ning 80 elanikuga külas ei suudaks Ingmar Kuusiku kinnitusel külapood hakkama saada, kui ei asuks Piibe maantee ääres. Kuigi ka mõned Tallinnas töötavad kohalikud eelistavad suurtele kaubanduskeskustele külapoodi, sest neist saab vajaliku kraami kiiremini kätte, on tööpäevadel põhilised kliendid ehitajad-autojuhid. Nad käivad Soodlas söömas ja ostavad ka toidukraami kaasa.
„Tegime poodi kakskümmend aastat tagasi baarinurga, kuid see kujunes töölissööklaks,“ selgitab Virve Jõerand.
Ümbruskonna liivakarjäärides töötavad autojuhid on sageli neli päeva järjest kohapeal, ka ööbivad karjääris, ning käivad siis vahel mitu korda päevas Soodla poes söömas. Samuti lõunatavad seal kaugvedude ja metsaveoautojuhid. Osa on neist poerahvale juba nii tuttavad, et kui aknast nähakse mõnd tulemas, võib toidu valmis panna.
„Mingit reklaami me teinud pole, ilmselt autojuhid suhtlevad omavahel ning reklaam levib suust suhu,“ sõnab Ingmar Kuusik.
Päeva jooksul käib Soodla poes söömas keskmiselt 50 inimest. Menüüs on alati kaks suppi ja kolm toekamat toitu, ka hamburgerid: „Teeme lihtsaid toite, hakklihakastet valmistan 1966. aasta kokaraamatu retsepti järgi. Selle kohta on öeldud gurmeetoit.“
Tühja kõhuga ei lahku nädalas seitsmel päeval avatud poest keegi. Kui kõik selleks päevaks valmistatu on otsas, on varuks valvetoit, sardellid hapukapsaga. Seda tellib mõni klient isegi siis, kui menüüs on muudki head-paremat.
Ka oma küla rahvas käib aeg-ajalt poes söömas või ostab valmistoitu kaasa. Virve Jõerand jutustab, et eriolukorra ajal, kui paljud olid kaugtööl, käidi neilt lausa ämbriga perele suppi viimas: „Tullakse ka kaugemalt. Üks kodukontoris töötanud naine Raasikult käis koju valmistoitu ostmas. On peresid, kes sõidavad Õismäelt või Maardust siia sööma.“
Kaader otsustab
„Kaadrid otsustavad, meil on töötajatega väga vedanud, läbijooksjaid ei ole,“ kiidab Ingmar Kuusik.
Peale omanike on Soodla poes tööl müüjad ja kokk. Nende töögraafik on paindlik, kuna Virve Jõerand ja Ingmar Kuusik elavad poemajas, on seetõttu enamasti kogu aeg kohal, teevad ka ise süüa ja müüvad kaupa. Nädalavahetustel töötavadki vaid kahekesi. Vajadusel on abiks olnud ka pereliikmed, perenaise lapsed ja lapselapsed.
„Kogu meie elu on siinsamas, kui oled kodus, siis ei saa arugi, et teed tööd,“ märgib Virve Jõerand.
Ta meenutab, et 30 aastat tagasi oli Soodla poe erakätesse müümiseks vajalik ka kohaliku omavalitsuse nõusolek: „Andsin vallamajas allkirja, et siin peab pood säilima. Sel ajal ei teadnud keegi, kuidas elu läheb, aga olen sellest lubadusest kinni pidanud. Viisteist aastat pean veel töötama, siis saab Soodla poes 50 aastat täis.“




