Aru­kü­la Pää­su­lin­nu sün­ni­päe­va­peol oli muu­si­kat ja teh­ti teat­rit

161
Sün­ni­päe­va­tor­ti lõi­ka­sid Pää­su­lin­nu di­rek­tor EN­NO LEP­NURM, õp­pea­la­ju­ha­ta­ja MAI­RE NAG­LA ja en­di­ne kauaaeg­ne di­rek­tor MAL­LE JAA­KO.

Tä­na­vu 35. sün­ni­päe­va tä­his­tav Aru­kü­la hu­via­la­kes­kus Pää­su­lind kut­sus lau­päe­vaks, 6. ap­ril­liks Aru­kü­la mõi­sa en­di­sed ja prae­gu­sed õpe­ta­jad, vi­list­la­sed, sõb­rad, Raa­si­ku val­la­va­lit­su­se, val­la ha­ri­du­sa­su­tus­te, naa­ber­val­da­de muu­si­ka­koo­li­de esin­da­jad. Aru­kü­la mõis on 35 aas­tat ol­nud hu­vi­koo­li ko­du.

Esi­mest aas­tat Pää­su­lin­du juh­tiv di­rek­tor En­no Lep­nurm ja­gas ter­vi­tus­kõ­nes kõi­ge roh­kem kii­du­sõ­nu õpe­ta­jai­le ja kin­ni­tas, et on val­mis nen­de­ga mi­ne­ma ka lä­bi tu­le ja vee: „Sest teid ise­loo­mus­tab äär­mi­ne sõb­ra­lik­kus, suur koos­töö­val­mi­dus ja üli­kõr­ge tööee­ti­ka.“
Pää­su­lin­nu eel­mi­ne di­rek­tor, li­gi 30 aas­tat hu­vi­koo­li juh­ti­nud Mal­le Jaa­ko üt­les, et aas­ta­küm­ne­te jook­sul on koo­lis lü­he­mat või pi­ke­mat ae­ga töö­ta­nud 94 õpe­ta­jat.

„Al­gu­sest pea­le on Pää­su­lin­nus Mae ja Ju­han Trump. Veel pal­jud õpe­ta­ja­test on siin töö­ta­nud aas­ta­küm­neid. Olen sel­le üle vä­ga uh­ke, õn­ne­lik ja tä­nu­lik,“ mär­kis Mal­le Jaa­ko.

Ta rää­kis veel, et muu­si­ka alg­­ast­me ehk 4 klas­si on Pää­su­lin­nus lõ­pe­ta­nud 264 õpi­last, põ­hiõp­pe ehk 7. klas­si lõ­pe­ta­jaid on 24 len­nus ol­nud kok­ku 163. Esi­me­ses, 1995. aas­ta len­nus, oli kla­ve­ri eria­la 3 lõ­pe­ta­jat, nüüd­se­te ni­me­de­ga Age Ima­la, An­ge­la Al­lik ja Ma­ri-Liis Nel­lis.

Kok­ku on Pää­su­lin­nu te­ge­vus­tes 35 aas­ta jook­sul osa­le­nud um­bes paar tu­hat õpi­last.
„Esial­gu oli meil ju kuns­ti­de­kool, olid peo­tant­su- ja bal­le­ti­ring, kuns­ti­ring, ko­kan­dus­ring, las­te­ring ja veel vä­ga pal­ju muud,“ üt­les Pää­su­lin­du nel­jal esi­me­sel te­ge­vu­saas­tal juh­ti­nud Maia-Re­ta Tram­pärk.

Te­ma mee­nu­tas, et kui 1980nda­te lõ­pus oli Aru­kü­la kol­hoo­silt saa­dud hu­vi­koo­li jaoks ma­ja ja ka õpe­ta­jad ju­ba ole­mas, tek­kis vas­tu­seis kul­tuu­ri­mi­nis­tee­riu­mist, öel­di, et en­ne oleks tul­nud koo­li ava­mi­seks lu­ba kü­si­da. See­tõt­tu alus­tas Pää­su­lind 1989. aas­tal Ees­ti Koo­riü­hin­gu fi­liaa­li­na.

Mal­le Jaa­ko sel­gi­tas, et koo­li al­gu­saas­ta­tel oli õpe­tus va­bam, te­gut­se­ti just­kui las­te rah­va­ma­ja­na ning sel­lest ajast on pä­rit Pää­su­lin­nu-koo­li lõ­bus ja hu­moo­ri­kas vaim: „Olen ik­ka öel­nud, et nal­ja peab ka saa­ma.“

Nal­jata ei möödunud sün­ni­päe­vgi – pä­rast Pää­su­lin­nu koo­li õpe­ta­ja­te ja nüüd­seks pro­fes­sio­naal­se­test muu­si­ku­test vi­list­las­te, met­sa­sar­ve­män­gi­ja­ Jür­nas Räh­ni, Nor­ras ela­va viiul­da­ja Jo­han­na-Ade­le Jüs­si ja teis­te esi­ne­mi­si esi­tas näi­tet­rupp Äpu­näpp Ju­han Trum­bi sket­še Raa­si­ku val­la järg­mi­seks juu­be­liks val­mi­vast näi­te­män­gust. Äpu­nä­pu näit­le­jad, kel­le hul­gas on sa­mu­ti Pää­su­lin­nu vi­list­la­si, ke­has­ta­sid teis­te seas ka val­la­va­ne­mat ja hu­vi­koo­li juh­ti ning Aru­kü­la ku­na­gi­se mõi­sao­ma­ni­ku Ba­ra­nof­fi kum­mi­tust.

Äpu­nä­pu esi­ta­tud Ju­han Trum­bi kol­mest sket­šist vii­ma­ne lõp­pes kri­mi­naal­selt – mõr­va­ti mõis­nik Ba­ra­nof­fi kum­mi­tus, ke­da ke­has­tas Pää­su­lin­nu 4. len­nu vi­list­la­ne AND­RUS RÄH­NI. Pää­su­lin­nu vi­list­las­test män­gi­sid veel AGE IMA­LA ja AN­GE­LA AL­LIK (paremalt teine), koos nen­de­ga on pil­dil JA­KO REI­NAS­TE ja MAAR­JA REI­NAS­TE.

Sün­ni­päe­va­ka­va koos­ta­ja­na pak­kus Ju­han Trump Äpu­nä­pu ju­hen­da­ja­le An­ge­la Al­li­ku­le, et tru­pi liik­med võik­sid peol mõ­ned teks­tid et­te lu­ge­da.

„Kui Äpu­nä­pu­ga mi­da­gi tee­me, siis ik­ka pä­ri­selt – tekst pä­he ja kos­tüü­mid sel­ga,“ sõ­nas pä­rast mit­meaas­tast pau­si lau­päe­val esi­ne­nud tru­pi ju­hen­da­ja. Oma Pää­su­lin­nu-aastatest rääkis nüüd­ne Raa­si­ku rah­va­ma­ja ju­ha­ta­ja An­ge­la Al­lik: „Tu­lin kla­ve­rit õp­pi­ma, aga osa­le­sin ka näi­te­rin­gis, kä­si­töö­rin­gis, ko­han­dus­rin­gis, kõi­ges, mi­da siin pa­ku­ti. Pä­rast tun­di­de lõp­pu Aru­kü­la põ­hi­koo­lis vii­si­me koo­li­ko­tid ko­ju ja tu­li­me mõi­sa, oli­me siin se­ni, kui vii­ma­ne hu­vi­ring lõp­pes. Üks­kord öel­di kol­me­le tüd­ru­ku­le, et nüüd ole­te kla­ve­ri­ga nii kau­ge­le jõud­nud, et hak­ka­te muu­si­ka­koo­li lõ­pe­ta­ma. See oli kee­ru­li­ne aeg, se­ni oli­me õp­pi­nud iseen­da jaoks, õp­pe­ka­va pol­nud, nüüd tu­li ha­ka­ta ek­sa­mi­teks val­mis­tu­ma. Oli­me sol­vu­nud, sest pol­nud ku­na­gi mõel­nud, et pea­me siit koo­list ära mi­ne­ma.“

Sün­ni­päe­va­kont­ser­dil esi­ne­sid teis­te seas ka Pää­su­lin­nu vi­list­la­sed JAN­NO TRUMP bass­ki­tar­ril ja LIIS-MA­RII VENDT viiu­lil. Liis-Ma­rii Vendt on Pää­su­lin­nu õpe­ta­ja, na­gu ka koo­lis 35 aas­tat töö­ta­nud MAE TRUMP (vasakul) ja esi­ne­mist kla­ve­ril saat­nud JU­HAN TRUMP.

Ees­ti noo­re­ma põlv­kon­na üks tun­tuim bas­si­män­gi­ja, mul­lu aas­ta džäss­muu­si­kuks va­li­tud Jan­no Trump lõ­pe­tas Pää­su­lin­nu 2004. aas­tal akor­dio­ni eri­alal. Te­ma tä­di, akor­dio­ni­õpe­ta­ja Eve Vend­ti sõ­nul pol­nud teist va­rian­ti, sest Jan­no oli lap­se­na vä­ga hä­be­lik. Jan­no Trump tun­nis­tas, et oli pi­gem laisk õpi­la­ne, jalg­pall hu­vi­tas muu­si­kast roh­kem. Siis­ki on tal õpin­guaas­ta­test Aru­kü­la hu­vi­koo­lis ai­nult head mä­les­tu­sed. Ka bass­ki­tar­ri­ni jõu­dis ta Pää­su­lin­nus, kus isa Ju­han Trump pa­ni muu­si­ka­koo­li õpi­las­test kok­ku esi­me­se bän­di.

„Bas­si­ni jõu­tak­se ta­va­li­selt siis, kui kõik tei­sed pil­lid on ju­ba võe­tud. Mul oli sa­mu­ti, jõud­sin vii­ma­se­na jao­le ja pi­din hak­ka­ma bas­si män­gi­ma. Vä­ga hea, et hak­ka­sin,“ rää­kis Jan­no Trump, kes Ot­sa-koo­lis ja muu­si­kaa­ka­dee­mias õp­pis­ki ju­ba bass­ki­tar­ri.

Eelmine artikkelLoo­tus­ri­kas koh­tu­mi­ne
Järgmine artikkelNõm­me­ves­ki ja Joa­ves­ki sil­la ava­li­ku ka­su­ta­mi­se le­ping