Kuusalu legendaarsed dirigendid TAAVI ja NIINA ESKO on koore laulupidudele viinud kümneid kordi.
Kuusalu kooli muusikaõpetajate, dirigentide Taavi ja Niina Esko pere oli juubeli-üldlaulupeol kolme põlvkonnaga. Poeg Ero Esko mängis peol Kaitseliidu Tallinna orkestris baritonsaksofoni ja laulis laulukaare all koos Riikliku Akadeemilise Meeskooriga, kus ta on töötanud lauljana ligi 20 aastat. Teine poeg Lauri Esko laulab Tallinna kooris Voces Musicales ning aitab vajadusel esinemistel Kolga-Kuusalu kammerkoori. Lauri poeg Hugo Mattias Esko laulis laulupeol ETV mudilaskooriga.
„Oleme abikaasa Niinaga mõlemad laulupeo usku,“ sõnas Taavi Esko möödunud pühapäeval lauluväljakul. Ta oli rõõmsalt üllatunud, kui märkas lauluväljaku Lasnamäe poolse sissekäigu juurde seatud dirigendipulti, mis juubelipeoks vahetati kaasaegsema vastu. Puldi külge kinnitatud sildil on kirjas kõik dirigendid, kes selles juhatanud. Nimekirjas on ka Taavi Esko nimi. Tema oli dirigendipuldis noorte laulupeol 2002. ja 2007. aastal. Vana dirigendipult oli kasutuses 67 aastat, sellest puldist juhatati aastatel 1960-2017 üldlaulupidusid ja noorte laulupidusid.
TAAVI ESKO – 50 aastat laulupeol
Taavi Esko oli juubelipeol nelja kooriga: Kuusalu keskkooli lastekoor, noortekoor, poistekoor ning Kolga-Kuusalu kammerkoor. Poistekoor esines üldlaulupeol esimest korda, koor on asutatud kaks aastat tagasi.
Ta kiitis, et juubelipidu oli vägev: „Papa Jannsen ja kõik need 822 lauljat ja 56 puhkpillimängijat, kes 1869. aastal esimesel üldlaulupeol käisid, ei teadnud ega osanud oletada, et neist pidudest tulevikus nii suur asi tuleb. Kõik on nüüd viimase peal välja timmitud – saatemuusika, ekraanid, liikumised. Laule on hoolega harjutatud ja lihvitud. Väga ilus pidu oli.
Laulupeo esimesel päeval oli kvaliteetkontsert. Teine peopäev kujunes pikaks ja väsitavaks, aga oli see õige laulupeopäev. Lauljate soovil tulid paljud laulud kordamisele, varem pole nii palju korratud. Lõpp-plokis korrati ühendkooridega enamik laule, see oli kokku üks suur rõõm. Laulupidu on meie pühitsemiskoht, otsekui avatud pühakoda, sest hing vajab puhastamist. Laulupidu on me identiteedi küsimus.“
Dirigent ütles, et kõige enam ootas regilaulu „Üksi pole keegi“, mille muusika autor on Tauno Aints, loodud Kuusalu rahvaviisi järgi: „Kui valikühendkoorid laulsid seda laulupeo esimesel õhtul, seisin lauluväljakul kõrgel veerel. Rahvas laulis kaasa, minu selja taga publiku seas lauldi ilusa selge häälega. Need noormehed ja neiud arutasid omavahel, et kindlasti plaksutavad laulu kordamisele. See regilaul läks inimestele korda.“
Teine oluline laul, mida ta ootas, oli teisel peopäeval ette kantud „Igaviku tuules“, mille muusika autor on Pärt Uusberg, endine laulja Eesti Koolinoorte Segakoorist. „Lauljad tunnustavad, et on väga ilus laul ja võitnud juba olulise koha nende südames. Usun, „Igaviku tuules“ jõuab laulupeo armastatud laulude hulka „Ta lendab mesipuu poole“, „Mu isamaa on minu arm“ ja teiste selliste kõrvale,“ leiab dirigent.
Taavi Esko käis laulupeolisena üldlaulupeol esmakordselt 50 aastat tagasi keskkooliõpilasena, laulis Kärdla kooli kooris. Koorilauljana osales peol ka tudengina. Kui ta õppis Hiiumaal Palade 8klassilises koolis, käis ta esmalt algklassilapsena tantsupeol, kuna koolis laulukoore polnud.
Dirigendina on ta osalenud üldlaulupidudel alates 1975. aastast, kokku paarikümnel korral. Tema juhendatavad koorid on laulnud kõigil üldlaulupidudel ja koolinoorte laulupidudel. Esmalt viis peole Kuusalu kooli mudilas- ja lastekoori. Hiljem asutas ta Kuusalu keskkoori segakoori, mõnda aega töötas kolme kooriga, kuni andis mudilaskooride juhendamise üle abikaasa Niinale.
Taavi Esko juhendas ka Kuusalu kammerkoori ja Kolga kammerkoori, mis 2005. aastast ühinesid Kolga-Kuusalu kammerkooriks. Kohalike kooride kõrvalt oli ta 15 aastat veel Eesti Koolinoorte Segakoori kunstiline juht ja peadirigent. Kakskümmend aastat tagasi, 1999. aasta üldlaulupeol osales kokku viie kooriga.
NIINA ESKO: „Oli võimas pidu.“
Niina Esko tõi üldlaulupeole Kuusalu keskkooli mudilaskoori ja ETV mudilaskoorid. Lisaks Kuusalu kooli mudilaskooride juhendamisele on ta 2003. aastast ETV mudilaskoori dirigent, aastast 2015 mudilaskooride peadirigent.
„Hakkasin laulupidudel osalema 5. klassi õpilasena Haapsalu kooli lastekooriga. Selgelt on meeles, et laulsime siis laulupeol Arvo Pärdi kantaati „Meie aed“, mis kõlas ka sel laulupeol ning tundus juba tookord huvitav ja tore. „Tollest ajast alates olen laulupidudel osalenud. See on mu elu loomulik osa.“
Tänavune pidu meeldis Niina Eskole väga. „See oli midagi erilist ja suurt, mida peab ise kogema, raske on sõnadega kirjeldada. Lõpp oli sõnulkirjeldamatult võimas. Mudilaskoorid ei osalenud ühendkoorides, kuid vaatasime väikeste laululastega ära peopäeva esimese ploki ja teise päeva lõpuosa, sest ka nemad peavad nägema, kuidas tuli käest kätte liigub, torni viiakse ning Mihkel Lüdigi laulu „Koit“ saatel üleval tornis süttib. Nägema peavad ka laulupeo teise päeva lõpulaulu, kui Ernesaksa ja Koidula „Mu isamaa on minu arm“ saatel tuli kustub. Lapsedki peavad kogema ja nägema, kuidas rahvas püsti tõuseb ja kaasa laulab. Lauljate ja kuulajatega tekib emotsionaalselt üks tervik. Nii kasvatame lauljaid ja publikut laulupidudele maast madalast.“