Suurem osa kinnisvaraarendusest Anija vallas on jäänud paberile

3311

Kuigi viimase kümne aasta jooksul on Anija valda planeeritud umbes 150-200 elamukrunti, on uusarendustele kerkinud üksikud elumajad.

Kinnisvarabuumi ajal algatati ka Anija valla erinevates külades mitmeid uusarendusi. Endine abivallavanem Urmo Sitsi oletab, et kokku võis planeeritud aladel olla kuni 200 elamukrunti, kuid masu-ajal jäi nende arendamine suuresti pooleli.
„Praegu on nende perspektiiv elamupiirkondadena enamasti üsna madal, kuna valdavalt asuvad need kohtades, mis eeldavad perelt kahe auto olemasolu,“ märgib ta.

Üüratu kompleks Pillapallu
Kõige rohkem tähelepanu pälvis ka üle-eestilises meedias Pillapalu külas Soodla jõe ääres asuvate Mähuste ja Männasalu maaüksuste planeerimine. Nõuka-ajal oli see maa polügooni all. 2006. aastal algatatud planeering hõlmas 365 hektari suurust ala. Kuigi peamiselt kavandati sinna puhkekompleksi, kuhu pidid muuhulgas tulema kasiino, kinod, seitse hotelli, spaakeskus, eksklusiivsete butiikide ja restoranidega promenaad ning kõikvõimalikud spordiväljakud, planeeriti suurele maa-alale ka 61 krunti üürimajadele, kus oli võimalik elada aastaringselt. Suurejoonelise projekti elluviimises pidid peale Eesti ärimeeste osalema ka Suurbritannia ja Iisraeli ettevõtjad.
Arendaja, OÜ Mähuste juht ütles ligi kümme aastat tagasi, et projekti hakatakse realiseerima etapikaupa ning avaldas lootust, et esimesed külastajad tulevad sinna kolme kuni viie aasta pärast.
Mähuste ja Männasalu detailplaneering kehtestati 2011. aasta septembris. Kuid arendus jäi vaid paberile. Kuigi detailplaneering kehtib, arvab Anija vallavalitsuse arhitekt Inga Vainu, et tõenäoliselt tuleb see edaspidi tühistada.
„See on võimalik, kui viie aasta jooksul ei ole planeeritust midagi ellu viidud,“ selgitab ta ning lisab, et Mähuste ja Männasalu maaüksustel ei ole pärast detaiplaneeringu kehtestamist tehtud mitte midagi, maa jäi isegi kruntideks jaotamata.
Kuna kaitseministeerium soovib polügoonialasid laiendada, võib juhtuda, et osa planeeritud alast läheb edaspidi uuesti polügooni alla.

Kaunismaa suured krundid endiselt pakkumisel
Teine erilisem arendus Anija vallas algatati kümmekond aastat tagasi Kuusemäe külas. Sinna kavandas OÜ Baumwald suurte kruntidega hajaküla neile, kes ei soovinud mitte üksnes maal privaatselt elada, vaid ka põldu harida. Kaunismaa maaüksusele kavandati 20 kinnistut, millest väikseim oli 2 hektari suurune, suurimad 4 hektarit.
Arendaja Märt Keskküla rääkis Sõnumitoojale kümme aastat tagasi: „Tahame eristuda kinnisvarafirmadest ega plaani jagada maad kähku tükkideks. Eestimaal selliseid elamualasid seni tehtud veel pole, sest meie pakkumine pole laiatarbekaup.“
Kaunismaa kruntide arhitektuurse kontseptsiooni lõid arhitektid Leonhard Lapin, Emil Urbel ja Toomas Rein, kes aitasid sinna kavandada tänapäevaseid näidistalusid, kus omanik saaks pidada just sellist talu, nagu soovib, kasvatagu loomi või nautigu loodust.
Äripäev kirjutas 2007. aasta kevadel: „Täna laiuvad Anija vallas, pealinnast pooletunnise autosõidu kaugusel, romantilise kõlaga Kaunismaal kümned elamukrundid. Kohale on veetud elekter ja autoteed ning pea igalt krundilt voolab läbi oja või asub selle serval väike järv.“
Kaunismaale rajati küll veesilmad ja teedevõrk, kuid mitte ühtegi maja. Kümme aastat hiljem kinnitab Märt Keskküla, et hajaküla rajamise soov on endine ning usub, et Kaunismaa väärtus on pigem tõusnud ning huvilised leitakse, kui on õige aeg.

Aavoja arendust müüakse krundikaupa
Ainus suurem arendus, kus ka reaalselt on midagi ehitatud, asub Vikipalu külas Aavoja lähistel. 40 hektari suurusele Mikuska maaüksusele kavandati 2006. aastal 36 elamukrunti. Arendaja vedas sinna elektri ja rajas teedevõrku, suurem osa kruntidest leidis ka omanikku, kuid reaalselt on arendatud alale kerkinud mõned majad. Ehituslube on väljastatud viis-kuus, kasutusluba pole antud ühelegi majale.
„Tavaliselt elavad inimesed juba mitu aastat sees enne, kui taotlevad kasutusluba. Sest sageli ehitatakse osa majast valmis, kolitakse sisse ja ehitatakse samal ajal edasi,“ selgitab vallaarhitekt.
Kinnisvaraportaalis www.kv.ee on praegu müügil Aavoja 13 elamukrunti, keskmiselt 1 hektari suuruste  kruntide hinnad ulatuvad 13 500 eurost peaaegu 30 000 euroni.
Inga Vainu räägib, et vallavalitsus on lubanud Aavojal suurendada ehitusalast pinda 2006. aastal tehtud detailplaneeringuga ettenähtust 10 protsendi võrra.
„Detailplaneeringuga on lubatud täis ehitada 200 ruutmeetrit. Tänapäeval jääb sellest elamu ja abihoonete jaoks väheks. Projekteerimistingimustega lubame ehitusalust pindala suurenda kuni 220 ruutmeetrini,“ põhjendab ta.
Kui planeeringuga oli Aavoja arendusalale ette nähtud üks ühine puurkaev, siis esimestek on lubatud kaevud teha  igal majapidamisel eraldi, muidu jääks seegi vähene ehitustegevus seisma.
Samamoodi lubati oma puurkaev teha Kaunissaare külas Jägala-Pirita kanali lähistel asuval üle 26 hektari suurusel Teppani maaüksusel esimese krundi ostnud inimesel, sest kogu ülejäänud planeeringuala seisab endiselt tühjana. Detailpaneering, mille järgi pidi maaüksusele tulema 10 elamukrunti, kehtestati 2008. aasta suvel. Krundid on küll välja mõõdetud, aga kommunikatsioone ei rajatud, hoonete ehitamisest rääkimata.Kinnisvaramüügi portaalis kv.ee müüakse kogu ülejäänud Teppani maatükk ehk 9 hektarisuurust krunti 20 000 euro eest. Kuulutuse juures on kirjas, et juurdepääsutee on rajamisel.
Selle lähedale, Kose-Jägala maantee äärde põllule 2,7 hektari suurusele Hennessi maaüksusele kavandati 9 krundiga elamuala, detailplaneering sai kehtestatud ja maa krunditud, kuid ühtki rajatist seal ei ole.
Ülejõe külas Nõmme maaüksusel ligi 29 hektari suurusel alal enne masu algatatud detailplaneeringu koostamine jäi pooleli ega jõudnud kehtestamiseni.

Kõige vanem planeering on Kehras
Tõenäoliselt kõige varem ootel elamuarendus kogu vallas asub Kehra linnas päästekomando tagusel maa-alal. Vallavalitsuse kaustas on toonase alevivanema Jüri Lillsoo 1993. aastal Harjumaa arhitektuuriameti projektbüroole saadetud kiri, milles palutakse koostada planeerimisprojekt Kehra uusasulasse elamurajoon 25 individuaalelamule. Samal aastal valmis 6,8 hektari suuruse ala planeering. Alale kavandati 27 elamukrunti, 1400-2600 ruutmeetrit suured. Arvestati, et tulevikus saavad seal kodud kokku 110 inimest.
Jüri Lillsoo mäletab, et kavandatust 7 krunti mõõdeti ka välja, kaugemale ei jõutud.
„Olime eelnevalt lasknud kogu Põrgupõhja planeerida ning jagasime krunte kõigile, kes soovisid. Kui inimesed oleksid pidanud neid ostma, poleks neil ehitamiseks enam raha jätkunud. Oleksime teinud rohkemgi, aga siis sekkus riik ning müüb siiani Põrgupõhjas krunte, millele meie lasime teha detaiplaneeringu,“ jutustab ta.
Uusasula-tagust munitsipaal­omandisse kuuluvat maatükki püüdis pärast Kehra linna ja Anija valla ühinemist üle kümne aasta tagasi müüa ka Anija vallavalitsus. Loodeti, et tuleb arendaja, kes rajab kommunikatsioonid ning soovijad saavad endale osta elamu­krundid. Huvilisi ei olnud.
Jüri Lillsoo, kes oli aastaid omavalitsusjuht ning on praegu Anija vallavolikogu liige, on seda meelt, et vald võiks neid krunte soovijaile müüa näiteks üheeurose ruutmeetrihinnaga, siis vast oleks ka huvilisi: „Ehk on esialgu seitse soovijat, kes tahavad sinna maja ehitada ning hakkavad seda ala koos arendama. Arendusfirmasid võimegi ootama jääda, pealegi tahavad nemad saada nii palju vaheltkasu, et meie noored pered ei jaksaks ikka krunte soetada.“
Vallaarhitekt kinnitab, et vallavalitsuses on teemat arutatud, kuid enne peaksid elamukruntidele olema kindlad huvilised.  Ta selgitab, et ka kohalikul omavalitsusel on endal õigus kinnisvara arendada, kuid see on väga kulukas: „Kui leiame vaid ühe huvilise, siis üksnes tema pärast ei ole meil otstarbekas kommunikatsioone rajada. Aga kui on huvilisi, võiks teema uuesti tõstatada.“