Rahvusvahelist eakatepäeva tähistasid Aruküla rahvamajas ligi 50 inimest üle kogu Raasiku valla.
Aruküla rahvamaja parketisaal oli neljapäeva, 1. oktoobri hommikul täidetud naistega – umbes 50 naise kohta oli saalis vaid üks mees. Vallavanem Raivo Uukkivi võrdles seda Raasiku valla demograafilise olukorraga, kus on samuti eakate hulgas rohkem naisi kui mehi. Mõni eakas viskas nalja, et küllap mehed kartsid tulla, sest välja oli kuulutatud tantsuplokk.
Varasematel aastatel on Aruküla kultuuriseltsi juht Garina Toomingas organiseerinud lisaks vallasisesele tähistamisele ühise väljasõidu Tallinnasse üle-Eestilisele eakate festivalile. Nüüd aga otsustas ta, et piisab ka oma valla üritusest, kus saab päeva jooksul pakkuda erinevaid ettekandeid ja tegevusi, omavahel tuttavad inimesed saavad vabas õhkkonnas suhelda.
Päev algas ametlikult. Raasiku valla sotsiaalosakonna juht Liivi Puumets andis ülevaate sotsiaalosakonna tööst ning vastas küsimustele. Ta rääkis, et suurim teenusteplokk on sotsiaalnõustamine, mida pakuvad tema ja sotsiaaltöötaja Karin Möllits. Ta sõnas, et kui küsimus puude seadmises või erinevate toetuste kohta, tasuks julgelt sisse astuda.
Teine grupp teenuseid on hoolduste määramine – hoolduse seadmise määrust on volikogu otsusega alatest 2014. aasta detsembrist muudetud. Liivi Puumets selgitas, et kui seni oli võimalik toetada rahaliselt kõiki, kes tegelesid kellegi teise eest hoolitsemisega, siis nüüd saab hooldaja määrata ainult juhul, kui abivajajal pole lähedasi, kes ta eest hoolitseksid. Ka on tingimus, et hooldaja ja hoolitsetav ei tohi elada ühel pinnal.
Ta ütles, et raske puudega inimese hoolitsemise eest on ette nähtud 30 eurot kuus, sügava puude korral 50. Enne määruse muutmist oli vallas 53 hooldajat, praegu 32 ning sotsiaalosakonna juhi sõnul see arv aina väheneb.
Kiirustada tuleks neil, kes soovivad vallamajast abivajaja kaarti, et saada meditsiinilisi abivahendeid. Selleks tuleks võtta perearstilt tõend ning valla sotsiaalosakonnast saab sellega kaardi, millega saab osta invavahendeid odavamalt. 1. jaanuarist on muudatus – kaarte hakkab väljastama sotsiaalkindlustusamet Tallinnas ning kaardi saamiseks tuleb sõita linna.
Juttu tuli ka koduteenustest, mida pakuvad Raasiku vallas 3 hooldusõde, kes külastavad üksikuid eakaid, kellel pole lähedasi – viivad arsti juurde, varustavad toiduga, tassivad küttepuid.
Sotsiaalosakonnast saab abi ka hooldekodu teenusele paigutamisel. Sotsiaaltöötajatega otsitakse üle Eesti paremat ja odavamat hooldekodukoha. Eluasemeteenusega on Liivi Puumetsa sõnul veidi keeruline, sest valla sotsiaalkorterid on kõik täis, kuid aeg-ajalt keegi abiavaja ikka koha saab. Varjupaigateenust pakub Raasiku vald Tallinnas ning katab sealsed kulud.
Muudatustest rääkides selgitas ta, et võlanõustamisteenus oli veel aasta tagasi oma vallas, aga kliente oli vähe ning see ei tasunud end ära. Kui sotsiaaltöötajad leiavad, et kellelegi kuluks abi ära, suunavad nad võlgadega hädas olija Tallinnasse nõustaja juurde. Täiskohaga psühholoogid on koolides ja lasteaedades.
Ta andis ülevaate uutest toetustest, mis hakkavad kehtima 2016. aastast: lisaks olemasolevatele tulevad juurde tähtpäevatoetus peredele, kus on puudega laps, vähemalt 3 last, eestkostel oleva lapsega perele ning hooldusperele. Toetuse suurus on 70 eurot ning selle saamiseks tuleb esitada taotlus. Teine uus toetus on eakatele alates 75. eluaastast – igal juubelil maksab sotsiaaltöötaja eakale 50 eurot, alates 100. sünnipäevast igal aastal. Selle toetuse jaoks avaldust esitama ei pea.
Kui Liivi Puumets oli oma jutu lõpetanud, uuriti, kas hooldaja toetuse maksmist ei saaks tagasi muuta, et seda saaks määrata kõigile hooldajatele. Märgiti, et ümberkaudsed vallad maksavad toetust kõigile ning ka Raasiku vallas võiks nii olla.
Liivi Puumets märkis, et see on vallavolikogu otsustada.
Eakatele tuli kõnelema Aruküla perearst Anna Pristromskaja, kes kiitis, et Raasiku vallas on eakatel tore traditsioon tulla vähemalt kord aastas kokku, et kuulata, mida koduvallas pakutakse.
Ta jutustas külmetushaigustest – noortel pole pahatihti aega end ravida, võetakse tablett sisse ja tööle, eakatel on suur eelis, et on rohkem aega end ravida: „Meie keha ja vaim on väga tark masin ning tõenäoliselt ei oska me kõik seda veel kasutada. Viirusnakkuse puhul tuleb aeg maha võtta, olla kodus, puhata ja pikutada. Pigem soovitan koduseid vahendeid, mitte alustada kohe tablettidest.”
Perearstilt uuriti, kuidas tugevdada immuunsust. Ta vastas, et paraku hakkavad aastatega lisanduma kroonilised haigused: „Peamine on sisemine harmoonia, seisund, kus oskad hakkama saada oma stressiga. Tuleks püüda mõelda positiivselt, leida igas asjas head. Meie vastupanuvõime langeb, kui oleme kurvad.”
Enne, kui läks Harri Aljasmäe laulu saatel tantsuks, tutvustas ta koos Jaak Laanistoga Raasiku tuletõrjeühingu varustust. Punase Risti töötajad kõnelesid esmaabist, Swedbanki nõustaja pangateenustest. Esines memmede rühm Pihlakobar.
Kui suures saalis käis pidu, pakkusid valla meditsiinitöötajad võimalust mõõta veresuhkrut, kolesterooli, pikkust, kaalu, anda analüüse. Kõige populaarsem oli massaaž. Ajad olid broneeritud enne ürituse algust.
