Vallavalitsusega kohtumisel olid kõne all veel Suurpea endise sõjaväelinnaku probleemid ja Pärispea Purekkari tee.
Kuusalu vallavalitsuse istung toimus esmakordselt külavanema kodus – Suurpea külavanem Tiina Perminov ja Urmas Idavain võõrustasid vallavalitsuse liikmeid neljapäeva, 30. märtsi õhtul Kaasiku talus.
Pärast vallavalitsuse istungit oodati tallu Suurpea küla rahvast. Kohtumisele tuli 16 külaelanikku. Vallavalitsuse liikmetest olid kohal vallavanem Urmas Kirtsi ning Andres Paomees, Kaupo Parve ja Kristi Vetemaa. Osalesid vallasekretär Maire Link ja valla arendusspetsialist Tõnu Ammussaar.
Vallavanem lausus oma meeskonda tutvustades vallasekretäri kohta, et temata vallavalitsus istungit pidada ei tohi, kui ta kohal olla ei saa, siis istung katkestatakse.
Esmalt rääkis vallavanem Kuusalu vallast. Tulumaksu laekub vallaeelarvesse hästi, Kuusalu vald on Harjumaa 5 rikkama valla seas. Teine suur tuluallikas on liiv ehk kaevandustasu. Liivakarjääre on vallas palju, nüüd on vallavalitsus asunud nende arvu piirama. Olemasolevates karjäärides jagub liiva 20 aastaks.
Tänavu on rõhk vallateede musta katte alla panekul, lisas ta. Peale Saunja ja Uuri teelõikude saab musta katte Juminda 4kilomeetrine tee, sest küla pani rahad kokku, vald paneb juurde 70 000 eurot. Tegu on teedega, kus sõidab koolibuss.
Urmas Kirtsi kõneles pikemalt veel Kuusallu Laululava kinnistule plaanitavast pansionaadist, käimas on arhitektuuriline konkurss, kopp peaks ehitamiseks maasse löödama 2018. aastal: „On küsitud, kui erakapital hakkab pansionaati ehitama, kas siis vallelanikel sinna asja on. Kui lasteaedades maksame praegu 90 protsenti kuludest, lapsevanemad lisavad 10 protsenti, siis miks ei võiks tulevikus ka vanurite osas kalkuleerida, millises ulatuses võiks vald toetada kohamaksu tasumist.“
Juttu tuli haldusreformist. Vallavanem kinnitas, et tema austab kihelkondlikku jaotust. Kuusalu kihelkonna vallas oleks 9300 elanikku, mis praegustes arvudes ja ka pärast haldusreformi oleks suur vald. Reformipall on käima lükatud, taganemisteed ei ole, lausus ta. Samas märkis, kui jõukas saab olema Loksa ja Kuusalu ühisvald, ette ei tea. Sõltub ka sellest, missugune hakkab olema omavalitsuste rahastamismudel.
Suurpea rahvas rääkis, et vald võiks aidata küla läbiva Loksa-Pärispea tee äärde parkla rajamisega – soojadel suvepäevadel sõidavad Loksa elanikud autodega Suurpea randa ujuma, teinekord on tee ääres masinaid palju, et liinibussid ja prügiveoauto ei mahu mööda. Parklaks sobiv koht on olemas. Andres Paomees lausus, et Kolga-Aablas lükati teeäärset ala laiemaks, autosid pargitakse sinna, sama võiks teha Suurpeal. Vallavanem nentis, et eelkõige on vaja rahvuspargi valitseja nõusolekut.
Veel kurdeti, et Suurpea kunagise sõjaväelinnaku endine aiamajade ala on kole, koristamata. Ka teeb sealsetele elanikele muret asjaolu, et kanalisatsioon on korrast ära.
Vallavalitsuse liikmed kommenteerisid, et on valmis maaomanikega koostööd tegema, kui tuleksid ettepanekutega vallamajja. Ka lubasid nad, et valla järelevalveametnik kontrollib linnakus kõnealuseid objekte.
Jutuks võeti ka Kasispea küla silt – kui tulla Loksalt Suurpea poole, jõutakse korraks Kasispea küla maadele, kuid silt eksitab, Kasispea elumajad asuvad Loksalt teisel pool. Pakuti, kui maanteeamet pole nõus silti ära võtma, panna kõrvale teine silt viitega, et Suurpea algab mõnesaja meetri pärast.
Küsiti, kas vald võiks remontida Pärispeal Purekkari neemele viivat teed, tegu on Eesti põhjapoolsema maismaapunktiga, see on Kuusalu valla üks visiitkaart. Vallavanem lubas, et kruusateid hooldatakse, ka Purekkari teed korrastatakse.
Uuriti veel, kas vallamajas ollakse kuulnud Pärispea poolsaare külade soovist saada kergliiklusteid. Urmas Kirtsi ütles, et kuulis sellest hiljuti Viinistul toimunud kohtumisel, kuid kirjalikult ei ole ettepanek vallavalitsusele jõudnud. Samas arvas ta, kui poolsaarele kergliiklusteid rajada, siis abirahade toel, esmalt tuleks panna valla arengukavasse.