Kuusalu vallavolikogu hariduskomisjoni esimees SULEV VALDMAA, olete välja töötanud Lahemaa Hariduskolleegiumi idee ja tutvustasite seda komisjoni liikmetele. Millega on tegu?
„Ei saa öelda, et olen midagi välja töötanud. Pigem on see mõtteharjutus komisjonile, et arutada seoses eelseisva haridusreformiga üht võimalikku varianti. Kui vaadata haridusminister Jaak Aaviksoo väljaütlemisi ning seda, et vabariigi valitsus on esitanud riigikogule haridusreformiks eelnõu, siis mingid muutused on kindlasti tulekul.
Alguse tegime lahenduste otsimisega 2010. aastal valla haridusfoorumis, kus arutasime risti ja põiki tulevikuteemat. 2011. aasta oktoobris olime hariduskomisjoniga Leesil mu suvekodus ning palusime kavandatavaid ümberkorraldusi tutvustama ministri nõuniku Piret Sappi. Ta ütles, et olukord Eestis muutub, lapsi jääb vähemaks, tehke ise oma koolivõrguga kohapeal midagi enne, kui teiega tehakse.
Tõsiasi on see, et praegu Kuusalu vallas võimul olev koalitsioon on öelnud – koolivõrk jääb samaks. Lepetest tuleb kinni pidada, kuni järgmiste kohalike valimisteni 2013 oktoobris muutusi ei tule. Aga kui elu ümberringi muutub, ei saa jääda pealtvaatajaks ega ajale jalgu, tuleb olla kursis ja kaasa mõelda, et asjad ei toimuks üle meie peade.
Hariduskolleegium on esialgu veel toores mõttekonstruktsioon, mida esitlesin komisjoni oktoobrikuu koosolekul, kus viibis ka vallavanem Urmas Kirtsi. Meil ei olnud plaanis seda ideed kohe avalikkuse ette tuua, tahtsime oodata ära selgitused seoses riigikogusse saadetud eelnõuga – ministeeriumi töötajad tulevad seda maakonniti omavalitsus- ja koolijuhtidele tutvustama. Aga saan aru, et jutt hariduskolleegiumist on läinud juba vallas liikvele ning tekitab huvi.“
Jah, hariduskolleegiumi ideest räägitakse. Mida see endast kujutaks?
„Nimevariandina pakkusin välja Lahemaa Hariduskolleegiumi, et see hõlmaks ka Loksa linna ja osaliselt naabervaldu. Kunagi tulevikus Kuusalu vald kindlasti ühineb Loksa linnaga, õige oleks kaasata sealsed lasteasutused kohe aruteludesse.
Pakutud variant oleks midagi analoogset Tallinna Hariduskolleegiumiga – katusorganisatsioon, mis võiks hõlmata mitmeid haridusasutusi. Meie puhul siis Kuusalu ja Kolga keskkooli, Loksa gümnaasiumi, Kuusalu kunstide kooli, Loksa muusikakooli, Vihasoo lasteaeda-algkooli ning Kuusalu, Kolga ja Loksa lasteaedu ja varsti valmivat Kiiu lasteaeda. Kõikide nende asutuste hooned nõuavad ülalpidamist ning pedagoogilist kompetentsi ja võiksid olla lihtsalt senisest ühtsemalt juhitud. Kaasata võiks ka noortekeskused.
Ideaal oleks, kui hariduskolleegiumi juht poleks ühegagi neist arvukatest allasutustest isiklikult seotud, tuleks hoopis väljastpoolt. Tema kontori asukoht võiks olla näiteks vallamajas või miks mitte päris omaette. Igal asutusel oleks jätkuvalt ka oma tegevjuht. Niimoodi on haridus mitmel pool korraldatud, ka näiteks Soomes.
Kolleegiumi juhiks laiemalt laiapõhjaline nõukogu, kes otsustab ressursside otstarbeka kasutamise ja arendamise üle – nii saaks neid jaotada ühtlaselt.
Ressursid oleksid alates lumekoristusest, staadionitest, ujulatest kuni õpetajateni, kellel pole ühes haridusasutuses piisavalt koormust ning nad saaks koormust mitmes koolis.“
Mismoodi selline tunniandmine välja näeks?
„Tänapäeval on tehnika juba sedavõrd arenenud, et õpetada saab ka interneti vahendusel, tunnid toimuksid korraga näiteks mitmes koolis. Miks ei võiks Kuusalu keskkooli matemaatika õpetaja niiviisi õpetada või Kolga keskkooli emakeele- ja kirjanduse õpetaja või teised tublid õpetajad, oma ala meistrid.
Sedasi saaks pakkuda õppijatele paremaid võimalusi valla haridusasutuste potentsiaali kasutamiseks ja arenguks. Jaotada õppevahendeid optimaalselt, hoida õpetamise sisu ajakohasena. Miks ei võiks neile võimalustele mõelda?
Selle ühtse organisatsiooni nimi võib olla ka teistsugune, näiteks Kuusalu Kihelkonna Ühiskool, millel on tuhatkond õpilast.“
Kuidas Teie hindate piirkonna praegust koolivõrku?
„Hariduskomisjonile tehtud esitluses on väike ülevaade senisest olukorrast, kasutatud on küll andmeid novembrist 2011, aga üldjoontes on need samad praegugi.
Kuusalu keskkoolis oli siis 523 õpilast, kohti oleks 769 jaoks. Kolga koolis oli õpilasi 141, kohti 230le, Vihasoo lasteaias-algkoolis 31 õpilast ning kohti 54le.
Kuusalu koolis oli täidetud 68 protsenti, Kolga koolis 61 protsenti, Vihasoos 57 õpilaskohtadest. Kolme kooli peale oli kokku 695 õpilast, kohti 1053.
Mulle on juba ette heidetud, et hariduskolleegiumi ideega tahetakse sulgeda gümnaasiumiosa Kolga koolis. Aga olgem ausad, et 5 õpilasega avati 10. klass – see on patriootlik otsus. Sest karta on, kui nüüd seal keskkooliklass üldse suletakse, siis seda enam ei teki.
Mina olen konservatiiv, niisama lihtsalt ei peaks midagi avama ega sulgema. Kui õpetajate kaader võimaldab ja rahaliselt saab, siis ei maksaks keskkoolihariduse andmise võimalust Kolgast jäädavalt ära võtta. Õpetajate koormus langeks, nad peaksid hakkama otsima mujal rakendust. Pigem kasutada tundide andmisel tehnika arengut, me ei teagi ju, kui kaugel see võib juba mõne aasta pärast olla.
Samas tahan meenutada Loksa keskkooli nõukogudeaegse direktori Robert Adamsoni sõnu. Ta ütles, et kooli ja mesitaru ei maksa mere kaldale püsti panna, sest üks korjepiirkond jääb ära. On, mida mõelda ja arutada.“
Olete oma kolleegiumi-ideed tutvustanud, mis saab edasi?
„Arutelud jätkuvad, hariduskomisjon töötab arenguteemadega edasi. Rõhutan, mitte midagi veel ei kavandata. Oleme loovad, võibolla mõni idee kõlbab põhjalikumaks edasiarendamiseks. Enne, kui ütleme, et see või teine variant ei sobi, on vaja läbi arutada. Kui vaieldakse vastu, et see ei ole hea lahendus, siis pakutagu kõrvale midagi muud.
Küsimus on ju põhimõtteliselt selles, mida me tahame, kus me lapsed koolis käiks. Kui vaadata minister Aaviksoo varasemat mõtet, et gümnaasiumis peaks olema vähemalt 540 õpilast, siis ei jääks Tallinnast ida poole ühtegi gümnaasiumi, ka Loksa, Kolga, Kuusalu, Kehra, Loo keskkooliõpilased ei annaks kokku seda arvu.“
