Kolga soojaküsimuse arutamiseks loodi kohalik töörühm

692

Eelmisel teisipäeval oli Kolgas korteriühistute, Kuusalu valla ja Kuusalu Soojuse esindajate
koosolek.

Kolga korteriühistute esindajad saatsid novembris Kuusalu vallavalitsusele ja Kuusalu Soojusele kirja, kus tõdesid, et pärast puidukatlamaja käikulaskmist on kütte kvaliteet langenud, soojahind aga tõusnud. Kolga kortermajade elanikest on paljud hakanud kütte eest jääma võlgu, sest seoses masuga on maksevõime langenud.

Koosolek korraldati selleks, et probleemi koos edasi arutada, selgitas Kuusalu abivallavanem Tõnu Ammussaar.  

Kuusalu Soojuse tegevjuht Raul Valgiste tegi kokkusaamisel ettepaneku moodustada töörühm, kes hakkab analüüsima Kolga kortermajade kütmise variante laiemalt. Töörühm ei piirdu praegu tegutseva hakkpuidu küttel katlamaja ja olemasolevate soojatrasside olukorra ning soojahinna teemaga, vaid uurib ka alternatiivsete kütmisvõimaluste tasuvust – võimalike lokaalsete katlamajade paigutamise ja isegi maakütte maksumust.

Raul Valgiste: „Kui arutada Kolga kortermajade kütmise erinevaid variante, siis on mõistlik teha seda just nüüd, sest lähiajal on Kuusalu Soojusel plaan teha Kolka 9 miljoni krooni suurune investeering soojatrasside rekonstrueerimiseks. Oleme seda otsustanud lähtudes varasemast arengukavast ning projekti tasuvusanalüüsist. Kuid sedavõrd suuremahulise investeeringu tegemiseks vajame ka teenuse tarbijate toetust. Mõistsin koosolekul, et enne järgmise sammu astumist peame üheskoos läbi vaatama kõik võimalikud alternatiivid. Kogukonna kaasamine arutellu aitab meil paremini üksteist mõista ning samas jagada ka vastutust langetatava otsuse üle.”

Kuusalu valla soojamajanduse arengukava on koostatud aastal 2004, seega kuus aastat tagasi. Arengukava nägi ette masuudiküttel katlamaja ümberehitust hakkpuidu küttele ning see on praeguseks tehtud – aastal 2006 valmis uus katlamaja, KIK toetas seda 3,3 miljoni krooniga, omaosaluse katteks võeti pangast laenu 2,2 miljonit krooni. Seoses sellega on Kuusalu Soojusel kohustused panga ja KIKi ees. Laenujääk on miljon krooni ja see tuleb tasuda järgneva kolme aasta jooksul. Katlamaja peab vastavalt KIKi tingimustele töötama viis aastat pärast sihtfinantseerimise otsuse langetamist ehk vähemalt kuni aasta 2010 juulikuuni, muidu oleks KIKil õigus toetuseks antud raha tagasi küsida.

Kuusalu Soojus taotleb KIKi vahendusel Euroopa Regionaalarengu Fondist Kolga soojatorustiku uuendamiseks 3,84 miljonit krooni, ettevõtte omaosalus on kogumaksumusest 60 protsenti ehk 5,78 miljonit krooni. KIKi nõukogu on andnud rahaeraldusele esialgse nõusoleku, reaalselt lubatakse toetussumma anda siis, kui saadakse lisaraha.

Kolga soojahind on praegu käibemaksuta 850 krooni MWh, koos käibemaksuga 1020 MWh.  

Raul Valgiste ütles, et Kolga töörühma tegemistesse on plaan kaasata ka eksperte Tallinna Tehnikaülikoolist: „Nii või teisiti, kui ka leitakse, et investeering katlamajja oli vale ning valitakse mõni teine kütmisviis, lähema paari aasta jooksul ei jõua midagi kardinaalset ette võtta. Oluline on, et töörühm moodustati ning otsime koos sobivaimat varianti. Kuusalu Soojus ja usun, et ka Kuusalu vallavalitsus ei taha midagi inimestele peale suruda, oluline on sünergia ja ühised kokkulepped.”

Ta tõdeb, et lihtne on öelda, teenuse hind on kõrge ja kvaliteet mitterahuldav: „Keerulisem on leida kõigile meeltmööda lahendus. Kolga inimesed on täis tahtmist ning pole välistatud, et leiame koos innovaatilise lahenduse. Ütlen töörühma liikmetele: „Tere tulemast minu maailma, nüüd saate hakata ka teie soojatootmise teemal kaasa mõtlema.””

Töörühm on 10-liikmeline, 8 korteriühistutest, Raul Valgiste Kuusalu Soojuse ja Tõnu Ammussaar vallavalitsuse esindajana.