Kitsas Valkla-Salmistu rannatee oli pühapäeval taas autodest umbes.
Pühapäeva, 28. juuli keskpäeval on taevas pilvitu, sooja on 24 kraadi. Olen tulnud vaatama olukorda Valkla-Salmistu tee ääres, et elada kaasa suvitajatele, kes püüavad populaarses suvituskohas autole kohta leida.
Keskpäev ning soe meri meelitavad autosid kolonnidena ligi. Paraku ei jõua paljud isegi parklasse, sest enne tulevad ummikud vastu. Kui ühe sõidurea laiusel teel soovivad autod korraga mõlemas suunas sõita, ei saagi kuhugi jõuda.
Mida kõrgemale kerkivad kuumakraadid, seda kodusemaks muutub rand. Mõnele puhkajale lausa nii koduseks, et mereni tungitakse läbi võsa ja eramaade ning parkimiskoha leidmisele palju aega ei raatsita kulutada.
Valkla Forelli juurest ranna poole sõites on esimene ametlik parkimisplats Valkla Ranna puhkekeskuse juures. Parkla on suur ja mugav, kuid sissepääsu eest tuleb tasuda kaks eurot.
Valkla Ranna puhkekeskuse juhataja Piret Peri selgitab, et tasu on nende parklas vajalik: „See on eramaa ning maksame selle eest maamaksu. Parklas on olemas prügikastid ning WCd, et puhkajad saaksid mugavalt ja tsiviliseeritult randa nautida.“
Paljud autoga randa tulijad ei soovi aga raha välja käia või ei viitsita lihtsalt parklani sõita. Paremal juhul rammitakse oma sõiduk tee äärde võssa kinni, kuid on ka neid, kes tee keskelt vaid paar meetrit kõrvale kalduvad ning mootori seisma jätavad. Peatumist keelavad liiklusmärgid jäetakse tähelepanuta.
„Selline tunne, et need märgid on vaid mu enda tarbeks. Keegi teine neist küll ei hooli,“ räägib Piret Peri ja kirjeldab, kuidas nägi vaeva, et liiklusmärgid ummikute vältimiseks riigitee äärde saada. Märgid paigaldati Kuusalu vallavalitsuse majandusspetsialist Kalev Kulpsoni ning OÜ Üle abiga umbes kolm aastat tagasi.
Ilusate rannailmadega on tema sõnul tee mõlemalt poolt täis pargitud ning liikumine oluliselt raskendatud. Tavaliselt lahenevad ummikud autojuhtide kaine mõistuse abil. Kannatliku manööverdamise järel peab ikka keegi järele andma, et teised sõidukid läbi lasta.
Kõik aga alati nii rahulikult ei lahene. Seekord katkes kannatus Tallinnast perega randa tulnud Sergei Gorbunovil, kes väljub autost ning hakkab ise liiklust korraldama: „See on hullumaja, kõik on nagu peata kanad. Seisavad keset teed ja loodavad, et äkki juhtub ime. Aga ei juhtu, auto lendu ei tõuse.“
Osad autod pidid ootele jääma, teised pressisid end samal ajal kitsast praost läbi. Sergei Gorbunov ütles, et inimesi peabki karmil hääletoonil juhendama, muidu nad ei julgeks sõita ja midagi ei muutu.
Kui tavaliselt on suurimad kannatajad ummikus istuvad autojuhid, kes kaotavad aega ja närve, siis on ka olukordi, kus kinni pargitud teelt ei mahu läbi päästeauto. Nii juhtus 13. juulil, kui kulupõlengut kustutama sõitnud päästeautod said edasi sõita siis, kui ummik oli päästjate juhendamisel likvideeritud.
„Politsei ei saa ka midagi teha, sest see on riigitee. Kui kutsusin kaks aastat tagasi politsei, öeldi mulle, et Kuusalu vallas ei ole liiklustrahvide menetlejat ehk määrajat,“ on Piret Peri igal ilusal suvepäeval tekkinud kaose üle nördinud.
Kuusalust randa puhkama tulnud Tiina Leppik on pettunud: „Igal pool kuuleb ainult vene keelt, nagu oleks Lasnamäel. Kümmekond meetrit parkla sissepääsu juurest Salmistu poole oli üks perekond, kes venekeelse ropendamise saatel keset teed riideid vahetasid. Lapsele pandi ujumisrõngas ka siinsamas tolmusel teel ümber.“
Piret Peri tõdeb, et kõige rohkem ongi probleeme tallinlastega, keda tuleb randa väga palju: „Nad on enamasti Lasnamäelt ja räägivad vene keelt. Olukord on eriti hull viimased kolm suve. Nad liiguvad mööda randa edasi ja avastavad uusi kohti. Enne Valklat olid lasnamäelaste seltskonnad Kaberneemes, varsti on ilmselt juba ka Andineemel.“
Valkla Ranna puhkekeskuse parkla mahutab kuni 150 autot. Piret Peri rääkis, et paigutavad nii palju sõidukeid kui võimalik, kuid kohad on piiratud ning luidete peale nad parkida ei lase.
„Kui kohti tõesti ei jätku, siis ollakse meie peale tigedad. Pole midagi parata. Kui meile parkima ei mahu, siis tuleb Pirita randa minna. Vägisi ei saa ju randa trügida,“ ütleb ta.
Sellel pärastlõunal on parklas autodele veel ruumi. Paraku katkeb paljude autojuhtide kannatus enne selleni jõudmist, auto pööratakse ümber ning minnakse tuldud teed tagasi. Vastutulijaid hoiatatakse, et edasi pole mõtet minna, sest siis jääb ummikusse kinni.
Kui vabatahtlik liikluskorraldaja Sergei Gorbunov jõudis rannamõnud enne ära nautida, siis Tiina Leppik on üks neist, kes teest kaugemale üldse ei jõudnudki. Ta pahandab: „Olen käinud Valklas mere ääres lapsest saati. Nii hullu olukorda ma varem ei mäleta. Autojuhid lähevad närviliseks ja hakkavad üksteise peale karjuma, kui kohe kiiresti mööda ei saa. See võtab ju igasuguse puhkusetuju ära. Ma ei taha pärast rannaliival nende räuskajatega külg-külje kõrval päikest võtta.“
Kaos kandub teelt ka mere äärde. Valkla Ranna territooriumi hoiavad omanikud puhtana. Piret Peri rääkis, et enne tööpäeva algust käib ta ise rannas ringi ning korjab mitu kotitäit prügi. Probleem on aga Valkla Rannast Salmistu poole jäävas rannas, mis kuulub RMK-le.
Kõige rohkem on seal näha kilekotte. On ka paar tühja õllepudelit, mõned tetrapakendid ning tühi šašlõkiämber. Keegi on hüljanud sandaali. On aga puhkajaid, keda see prügi ilmselt ei häiri, oma rannalinale on pudelite vahele koht leitud ja söögid-joogid juba välja võetud.
Piret Peri lisab, et just venekeelsete puhkajatega kaasneb suur lärm ja korralagedus: „Nad toovad kaasa oma toidu ja isegi mööbli. Tavaliselt see nendest randa maha jääbki. See on lihtsalt jube.“
RMK Harjumaa metskonna metsaülem Andrus Kevvai kommenteeris, et parkimiseks lisaruumi leida on keeruline: „Suurem osa tee äärde jäävast riigimetsast on hinnatud kõrge väärtusega metsaks ning määratletud vääriselupaigana.“
Kevvai täpsustas, et RMK on siiski valmis kohalikule omavalitsusele parklate asukoha valikul abi pakkuma, kui see peaks vajalikuks osutuma.
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi ütles, et lisaparklad ruumiprobleemi ei lahenda: „Parkimiskohti jääks ikka puudu, me ei jõua tervet Lasnamäge ära mahutada.“
Kirtsi lisas, et probleem on siiski tõsine ning vallavalitsus hakkab seda edaspidi arutama. Lähiajal pole aga plaanis midagi muuta.
