STEIGER lubab kaevandamisel vältida olulist mõju Kuusalule

1779
Inseneribüroo Steiger juhatuse lii­ge ERKI NIITLAAN.
Inseneribüroo Steiger juhatuse lii­ge ERKI NIITLAAN.

„Oleme valmis sõlmima vallaga kokkuleppe liivakaevandamisega seotud kohustuste kohta,“ lubas OÜ Inseneribüroo Steiger juhatuse liige ERKI NIITLAAN Kuusalu rahvamajas.

Vallavalitsus korraldas eelmise kolmapäeva õhtul Kuusalu rahvamajas avaliku koosoleku seoses OÜ Gravel sooviga hakata Kuusalu liivakarjääri I plokis aleviku vahetus läheduses taas liiva kaevandama. Tegu on vana karjääriga, mida soovitakse uuesti avada.
Vallavanem Urmas Kirsti selgitas, vallavalitsus ei andnud nõusolekut liivakarjääri taasavamiseks, mille peale taotleja pöördus kohtusse, kes tunnistas keeldumise õigustühiseks ja andis vallavalitsusele kaks kuud aega uue otsuse tegemiseks: „Kuusalu on meie kodukant, soovime, et siin oleks kena elada, aleviku ümbrus poleks täis kaevandusauke. Ent kohus pani pahaks, et vald on võtnud riigi funktsiooni ja hakanud otsustama, kui palju karjääre võiks olla. Kui aga meie seda teemat üles ei tõsta, siis ei tee seda keegi.“
Osalejaid oli koosolekul 30. Kuusalu külje all asuva Ilmastalu küla elanikud olid koos neid esindama kutsutud advokaadiga. Kuusalu filmimees Rasmus Merivoo jäädvustas koosolekul räägitu,  seda videot jagab internetis Facebooki-grupp „Arenev Kuusalu vald“.
OÜ Inseneribüroo Steiger juhatuse liige Erki Niitlaan selgitas, et ehkki kaevandamisluba taotles kõigepealt OÜ Gravel, kes tegutses Steigeri volitusel, on nüüd Steiger volituse tagasi võtnud: „Mahajäetud Kuusalu karjääri leidsime meie, kaevandamisloa saab ning vastutuse võtab Steiger, mille osanik olen. Edaspidi võiks Graveli asemel nimetada arendajaks Steigerit. Kuna meie inseneribürool ei ole ekskavaatoreid, buldoosereid ega kallureid, hakkaks otseselt kaevandamisega tegelema kogemustega ettevõte Jõgevamaalt OÜ Eesti Killustik.“
Erki Niitlaan kinnitas, et kui luba saadakse, sõlmib Steiger Eesti Killustikuga lepingu. Kui mäetööde tegija nõudeid ei täida, siis lõplik vastutus langeb seaduse järgi loa omanikule.
Ta kirjeldas, kuidas keskkonnaamet on juba seadnud eeltingimused, mida kaevandamisloa taotleja peab arvesse võtma ja täitma: „Tegu on hüljatud karjääriga, mille tahame lõpuni kaevandada. Keskkonnaamet on teinud mõju eelhindamise ning kaasanud taotluse menetlusse liigieksperdi. Eelhindamise tulemuse kohaselt tuleb meil  arvestada alale elama asunud kivisisalikega ja teiste keskkonnatingimustega, näiteks tööde ja korrastamise järjekorraga ning öise töötamise keeluga. Loa tingimuste järgi tuleks kaevandamist alustada lääne ehk aleviku poolt. Seal jaguks tööd paariks aastaks, siis liigub kaevandamine karjääri idaserva, kust jõuab aeglaselt keskele. Veepealse varu kaevandamiseks kulub veel umbes kolm aastat, olenevalt mahtudest, ja vee alt veel umbes 6-8 aastat. Koos ettevalmistamise ja lõpliku korrastamisega kulub maksimaalselt 15 aastat, mitte rohkem. Lääne poole jäävad pärast kaevandamist liivaluited, ida poole veekogu.“

Müra, tolm, vesi, kallurite sõitmine
Kuusalu vallavolikogu keskkonnakomisjoni esimees Raul Valgiste ütles, et Kuusalu piirkonnas on liivavaru 12,5 miljonit kuupmeetrit, sellest kaevandatakse aastas 300 000-400 000 kuupmeetrit, kaevandamislube on valda antud 14, kaevandajaid on 9. Sellises mahus kaevandades jaguks liiva 30-40 aastaks.
„Kuusalu karjääri taasavamisega tekivad küsimused müra, tolmu, liikluskoormuse ja kaevude vee kohta. Karjääri vahetusse lähedusse jääva Ilmastalu küla 5 talu omanikud saatsid pöördumise, kardetakse salvkaevude joogivee pärast. Ilmastalu majapidamised jäävad 300-350 meetri kaugusele karjääri piirist. Oktoobris arutasime komisjoniga, et tuleks koguda veel lisainfot,“ sõnas ta.
Ka saalist küsiti kaevandamisest tuleneva müra ja tolmu ning kaevudele tekitatava mõju kohta. Viimastel aastatel on Ilmastalu salvkaevude veetase langenud. Veel muretseti, kuidas tagataks, et kallurid ei hakkaks alevikku sisse sõitma.
Erki Niitlaan kõneles, et mõne ekskavaatori ja buldooseri müra ei tohiks häirida, vastavalt mõõtmistele jääb see 150 meetri kaugusel normatiivi piiresse, lähima elumajani Ilmastalus on 300 meetrit ning alevist vähemalt sama palju. Majadele kõige lähemal toimuvad tööd ei kesta kauem kui kaks hooaega. Tolm saab tekkida transpordiga seoses, sest suurem osa liiva kaevandataks vee alt. Teed saab töödelda kaaliumkloriidiga või kasta vajadusel. Veetaset karjääris alandada ei kavatseta. Selle piirkonna pinnavesi liigub kirde suunas. Kui kaevandamine siiski peaks mõjutama kaevusid, tuleb seda uurida, põhjustajal hüvitada.  Steiger  on valmis seda tegema.
Ta lisas, et Inseneribüroo Steiger on teinud keskkonnamõju hindamisi, ettevõttel on olemas keskkonnalabor, ka vahendid müra ja tolmu mõõtmiseks ning modelleerimiseks. Transpordi kontrollimiseks on tänapäeval olemas võimalus panna teede otstesse videokaamerad, mille järgi saab tuvastada võimalikud rikkujad, kui eiratakse keeldu ja sõidetakse kalluritega alevikku sisse.
Urmas Kirtsi ja Raul Valgiste lubasid, et Steigeri taotlust arutab esmalt uuesti keskkonnakomisjon, siis vallavalitsus, seejärel koostatakse vastus kohtule.

ERKI NIITLAAN: koosolek oli väga asjalik
Erki Niitlaan kommenteeris hiljem Sõnumitoojale, et koosolek oli lahendusi otsiv ja kindlasti ei antud vallavalitsusele keeldumismandaati: „Esitati ausaid ja sisulisi küsimusi kaevandamise kohta ning otsiti lahendusi. Loomulikult ei öelnud keegi, et anname loa, samas ei öelnud ka keegi, et luba ei tohi anda. Vallavalitsuse nimetatud paar keeldumisalust lükkasid kohalikud inimesed ise ümber. Koosolekul lubasin, et suhtume tõsiselt kõikidesse sisulistesse muredesse, mis meie tegevus võib tekitada. Seepärast tegin väljaveo tee müra ja Ilmastalu küla salvkaevude veetaseme languse kohta Raul Valgistele ettepaneku, et juhul kui vald annab kaevandamisloa taotlusele kooskõlastuse, oleme nõus tingimusega, mis kohustab meid enne loa saamist tegema müra modelleerimise, enne veealuse väljama asumist põhjavee uuringu ning mõlemal juhul tulemustega oma tegevuses arvestama. Arvame, et see on mõistlik kompromiss ja näitab, kas vallal on soov otsida sisulist lahendust ja kohelda ettevõtteid võrdselt või mitte. “

Ilmastalu rahvas rahule ei jäänud
Ilmastalu elanik Lembit Vettik ütles toimetusele, et külaelanikud kavatsevad advokaadi abiga oma õiguste eest edasi seista, eesmärk on, et vana karjääri uuesti ei avataks: „Steigeri esindaja jutt oli ilus, aga aeg on näidanud, et asjad ei lähe alati nii, nagu on lubatud.“