Minister külastas Aruküla tervisekeskust ning kohtus vallamajas sotsiaal- ja tervishoiutöötajatega.
Raasiku vallavanem Aare Ets saatis eelmisel aastal sotsiaalministri nõunikule kutse, et Hanno Pevkur külastaks Raasiku valda.
„Plaan oli talle valda tutvustada, näidata ka Raasikul hooldekoduks kavandatavat vana pastoraadihoonet. Nüüd tuli pakkumine, et minister on siinkandis – ennelõunal Rae vallas ja hiljem Kosel ning tal on vahepeal veidi aega, kas oleme huvitatud temaga kohtumisest,“ rääkis vallavanem.
Külaskäigust planeeriti pool tundi tutvumisele Aruküla tervisekeskusega, tund aega kohtumisele vallamajas.
Aruküla tervisekeskuses
Aruküla tervisekeskuses ootasid Hanno Pevkurit riigikogu liige, endine vallavanem Andre Sepp, vallavolikogu esimees Kaido Kirsip, vallavanem Aare Ets, haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja Liivi Puumets ning perearstid Helgi Vain ja Anna Pristromskaja.
Andre Sepp rääkis, et Aruküla tervisekeskuse ruumid ehitati sajaprotsendiliselt Raasiku valla eelarvest nagu ka Raasiku ambulatooriumi ruumid. Helgi Vain tutvustas ministrile tervisekeskuse ruume ning selgitas töökorraldust.
Hanno Pevkuri küsimuse peale, kui palju on Arukülas perearste, vastas Helgi Vain: „Üks. Aga oleksime võimelised tegema ka teise nimistu, kui ei oleks probleemi perearstide leidmisega.“
Minister arvas, et seda võiks siiski proovida: „Alustame stardirahast ja vaatame, äkki õnnestub.“
Aruküla perearst kiitis koostööd Raasiku vallavalitsusega, kellelt on arstid saanud tööruumid rendile väga mõistliku hinnaga: „Olen kuulnud, et mõnel pool on ruumide rent perearstidele väga kallis. Oleneb, kas omavalitsus väärtustab seda teenust või ei. Alati on võimalik, et ei ole mingit toetust ja peab välja tulema pearahaga. Kui on mõistlik omavalitsus ja tahab inimestele pakkuda head teenust, siis ta aitab.“
Apteeker vorstimüüjaks?
Vallavalitsuses tutvustasid Kaido Kirsip ja Aare Ets ministrile esmalt Raasiku valla tänavust eelarvet, mille volikogu oli vastu võtnud päev varem. Seejärel vastas Hanno Pevkur ligi tund aega küsimustele. Kohtumisel osalesid ka teised sotsiaaltöötajad Karin Möllits ja Anu Nõlve ning apteeker Marju Rähni.
Marju Rähni tõi välja probleemi, mis ei puuduta tema sõnul ainult apteekreid, vaid kõiki, kes töötavad igapäevaselt ID-kaardiga. Kuna andmed on ID-kaardi peal, ei ole võimalik enam tööd teha, kui sellega midagi juhtub – varastatakse ära, ununeb koju, läheb katki.
Hanno Pevkur selgitas, et kodakondsus- ja migratsiooniametist on võimalik taotleda ID- kaardi dublikaati, mis ei ole isikut tõendav dokument, vaid identifitseerimisvahend. Sellel ei ole peal pilti, visuaalselt on tegu tühja valge kaardiga, kuid seda on võimalik arvutis tööd tehes kasutada, sest kiibil on samad andmed, mis ID-kaardil.
Aruküla apteeker rääkis – kui arstidele antakse inimeste ravimiseks pearaha, siis nemad peavad kliente nõustama oma heast tahtest: „Sest reklaamis öeldakse – pidage nõu arsti või apteekriga. Mul on olnud näiteks juhus, kus inimene ostis Tallinnast ravimi, tuli minu käest küsima, mida sellega teeb. Nüüd on kõik äri, kuid apteek peaks olema mingil määral ka meditsiiniasutus.“
Hanno Pevkur märkis, et kuigi on avaldatud arvamust, ka toidupoes võiks müüa ravimeid, on ministeerium olnud selle vastu: „Olen öelnud, et siis võiks ju apteeker vorsti samuti müüa.“
Marju Rähni tõdes veel, et maa-apteegid on määratud väljasuremisele, kuna noored inimesed nii väikese palgaga tööle ei tule. Minister sõnas – kui tahetakse teha muutusi ravimite juurdehindluses, et ka jaemüüjal ehk apteekril läheks veidi paremini, kaasneb sellega paratamatult ravimite hinnatõus.
Tallinna ümbruses rohkem teenuseid
Hanno Pevkur uuris, kui palju on Raasiku vallas töötuid. Liivi Puumets vastas, et seis on üsna hea, 4700 elanikuga vallas on registreeritud 95 töötut, neist üle 30 on pikaajalised töötud, kes ei suuda pidada stabiilset töökohta. Toimetulekutoetust saab vähem kui 20 pere kuus.
„Lõuna- ja Kagu-Eestiga ei anna teid üldse võrrelda. Nii väike riik, kui me ka oleme – elu Eestimaal on ikka väga erinev,“ tõdes Hanno Pevkur.
Sotsiaaltöötajad uurisid temalt töövõimetuspensionite saamiseks vajalike mitmekümneleheliste raamatute täitmise vajalikkuse kohta.
„Enamus inimesi neid ise ei täida, seda peame tegema meie. See on tohutu töö,“ märkis Liivi Puumets.
Minister selgitas: „Sellesse maatriksisse on peidetud ristküsitlus. Seal on kaks poolt – perearst paneb kirja inimese tervisliku seisundi andmed ja inimene ise hindab küsimustikule vastates oma seisundit. Eksperthinnangu koostaja peab neid kõrvutama ning analüüsima, kas inimene on vastanud adekvaatselt ega ole enda seisundit valetanud hullemaks. Sellepärast on nii põhjalik. Püüame seda muuta, kuid on väga keeruline.“
Veel arvas ta, et mõistlikum on hinnata töövõimet, mitte töövõimetust: „Kui inimesel ei ole jalgu, ei tähenda see veel, et ta ei saa üldse mingit tööd teha. Ta võib teha näiteks tööd, kus on vaja käsi ja pead.“
Hanno Pevkur leidis, et sellistele inimestele oleks õigem hüvitada puudega seotud kulutused, kui maksta töövõimetuspensioni.
„Kui vaatame Tallinna rõngas ja rõngas-rõngas valdasid, siis siin on kõik suhteliselt hästi. Mida kaugemale Tallinnast ja Tartust, seda suuremaks lähevad probleemid. Teie ja naabrid saate oma inimestele pakkuda oluliselt rohkem teenuseid, see on suur õnn ja võimalus,“ ütles sotsiaalminister enne Arukülast lahkumist.