Loksa linnarahvas võitleb vee- ja kanalisatsioonihinna tõusu vastu.
Postimehe ajakirjaniku kutsus ILMI TERNOVSKAJA (paremal), TV3 oli koosoleku toimumise ise välja uurinud.
Neljapäeval, 26. juulil kell 12 algas Loksal linnaelanike rahvakoosolek. Paar minutit enne keskpäeva olid linnaplatsil tühjad pingid – rahvas kogunes hoopis linnavalitsuse ette, kuna seal sai olla varjus. Linnaplatsilt toodi istumiseks paar pinki. Koosolekust võtsid osa peamiselt pensionärid, seda olid saabunud kajastama ajakirjanikud Postimehest ja Den za Dnjomist.
Linnarahva ees seisid Kertu Saul konkurentsiametist, Jüri Veber OÜst Loksa Haljastus ja Loksa linnavolikogu revisjonikomisjoni esimees Viktor Fjodorov. Kuigi kutses paluti osalema linnavalitsuse ja -volikogu liikmeid, oli neist kohal vaid revisjonikomisjoni juht.
Koosoleku organiseerija Ilmi Ternovskaja alustas koosolekut, tutvustades peamist probleemi, miks rahvas kokku oli tulnud: 1. augustist tõuseb vee kuupmeetri hind 2.38 eurolt 3.35 eurole ehk 48,7 protsenti.
Jüri Veberilt küsiti, miks Loksa Haljastus küsib kõige kõrgemat hinda, mille konkurentsiamet kinnitas, ja miks juba 1. augustist. OÜ Haljastuse juht selgitas, et soovivad kõrget hinda seoses laenu andnud Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõudmistega.
Rahval oli palju küsimusi – räägiti läbisegi nii eesti kui vene keeles. Õige pea helises Ilmi Ternovskaja telefon ning konstaabel käskis kolida koosolekuga ettenähtud toimumiskohta ehk linnaplatsile.
„Linn kaebas meie peale, peame platsile minema,“ lausus Ilmi Ternovskaja.
Linnaplatsil teisel pool teed jätkati küsimusterahega. Inimesed olid vihased, et kortermajad on 20. juunist sooja veeta, kusagil pole pesemas käia, ÜVK ehitusel kaevatakse ühte auku neli korda, kopad sõidavad tänavatele, kuhu neil pole asja, rikkudes sealseid teid. Ka toodi välja, et Loksa uus veehind on samas klassis, mis Rae ja Viimsi vallas. Leiti, et veevärgiga liitumise tasu 1100 eurot ja kanalisatsiooniga 1200 eurot on liiga suured summad, arvestades, et 2980st Loksa elanikust 800 on pensionärid ning 550 elavad alla elatusmiinimumi.
Vaieldi ägedalt ning uusi küsimusi hõigati enne, kui eelmistele jõuti vastata.
Kui koosolek oli poole peal, saabusid platsile TV3 kaameramees ja reporter. Õige pea lahkusid Jüri Veber ja Viktor Fjodorov, rahvas hüüdis neile järele: „Fjodorov, tule tagasi, tahame sinult ka küsida!“
Kiiresti võeti läbi veel teised koosoleku päevakorras olnud punktid: linnavalitsuse töötajate töökoormused ja palgad ning Loksa kultuuri- ja sotsiaalkeskuse töömaht.
Kui rahvas oli laiali läinud, jäid linnaplatsile paar koosolekul osalenut, Ilmi Ternovskaja ning Postimehe ja TV3 korrespondendid. Nagu neljapäeva õhtul TV3 uudistes ka näidati, helises pärast 1,5tunnist koosolekut taas Ilmi Ternovskaja telefon, jälle helistas kohalik konstaabel. Ta palus koosolek lõpetada. Ilmi Ternovskaja selgitas, et rahvas on juba laiali läinud, jäänud on vaid 7 inimest. Ta ulatas oma telefoni TV3 reporterile, kes soovis konstaablilt intervjuud võtta, sellest aga keelduti.
Seejärel läks Ilmi Ternovskaja Postimehele ja TV3le näitama, milline on Loksa linn ja mis kohad rahvale kõige rohkem muret teevad.
Vastuseid ei saanud
Päev pärast rahvakoosolekut rääkis Ilmi Ternovskaja täpsemalt, miks koosoleku korraldas.
„Püüdsin linnapea Värner Lootsmanniga kuuel korral kokku saada, aga ta ei võtnud mind vastu,“ lausus Ilmi Ternovskaja.
„Saatsin 6. juulil linnavalitsusse kutse, selle olid allkirjastanud 450 inimest. Loksa Elu kirjutab, et Loksa hoolib, aga linnavalitsus ja -volikogu ei tunne oma rahva vastu hoolivust, nad ei suvatsenud isegi kohale tulla,“ lausus ta ning lisas, et koosolek peeti kell 12 päeval, kuna siis on ametnikel tööaeg.
Linnapea Värner Lootsmann ütles Sõnumitoojale, et Ilmi Ternovskaja kõigile küsimustele on vastatud ning vastatakse ka edaspidi. Veel märkis ta, et linnavalitsus sai teate koosoleku toimumisest, mitte kutse.
„Kohal oli volikogust revisjonikomisjoni esimees ja Loksa Haljastuse juhataja. See oli piisav,“ lisas linnapea.
Ilmi Ternovskaja arvas, et koosolekul osales ligi 100 inimest, ning tõdes, et vastuseid küsimustele eriti ei saanud.
Ta ei mõistnud ka, miks konstaabel koosoleku ajal mitu korda helistas: „Luba koosoleku toimumise kohta oli võetud. Osalejate arvuks märkisin 100+, kestvuseks tunde 1+ , kuna ma ei teadnud täpselt, kaua läheb.“
Värner Lootsmann sõnas Postimehele, et ei tea, miks rahvas linnavalitsuse eest ära aeti, ja arvas, ehk juhtis mõni töötaja konstaabli tähelepanu, et samal ajal jagatakse linnavalitsuses toiduabi.
Maavalitsus tunneb huvi
Ilmi Ternovskaja rääkis, et reede hommikul helistas talle Harju maavanema kohusetäitja Jaan Mark ning palus koosoleku protokollis olnud päevakorrapunkte. Samuti soovis neid majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Lisaks saadetakse koosolekul arutatud punktid sotsiaalministeeriumisse.
Koosolekul taheti vastuseid linnavalitsuse töötajate töökoormuse ja palkade kohta, kuna aga polnud selle teemaga kursis vastajaid, ei peatutud sel teemal pikalt.
Veel taheti uurida sihtasutuse Loksa Kultuur ja sotsiaalkeskuse töömahu kohta.
„Loksal ei toimu midagi, ainult laat. Loksa kultuurikeskuses käib veel kulla kokkuost ja kirbuturg, oli ka tsirkus. Pole aga ühtegi kontserti ega külalisesinejat, ei perepäevi, kus eesti ja vene ühiskond integreeruks. Loksa sotsiaalkeskus haldab sauna, selle tagust varjupaika ja poolt endist Vene gümnaasiumi. Saun on juba aasta kinni, gümnaasiumis pole üldse tegevust. Sihtasutuse direktor oli volikogu esimees Rein Heina. Sihtasutusega seoses pole aga mingit reaalset tööd teha,“ põhjendas Ilmi Ternovskaja.
Veel tegid linnaelanikele muret pesemisvõimalused.
„Kel oma boilerit pole, neil puudub 25. juunist 15. augustini soe vesi, see on ligi kaks kuud. Saun on suletud, ujula suvel ei tööta, meri on külm. Kus kortermajade elanikud end pesevad? Mis põhjusel katlamaja kinni on, pole meile öeldud,“ sõnas Ilmi Ternovskaja.
OÜ Avoterm juhatuse liige Mati Sarap selgitas Sõnumitoojale, et katlamaja on suletud remonttööde ning soojustrassi ehituse tõttu.
Loksa elanikud polnud rahul ka, et suvel on nii päevakeskus kui raamatukogu kinni, noortele suvi sisustamata. Ka linna heakord tekitas pahameelt: veteranide park on niitmata, nõgesed põlvini.
Need teemad pani Ilmi Ternovskaja kirja, arutanud enne väikse grupi linnaelanikega.
„Rahvakoosolekul plaksutati väga ultimaatumi punktile, et kui kolme kuu jooksul ei pööra Loksa linn tähelepanu ja olukord ei parane, alustame 51 protsenti hääletamisõiguslike Loksa elanike allkirjade kogumist linnavalitsuse ja -volikogu laialisaatmiseks,“ lausus Ilmi Ternovskaja.
Taotlus konkurentsiametile
Laupäeval sai Ilmi Ternovskaja juristiga kokku, et koostada taotlus konkurentsiametile.
„On neli põhikomponenti, mille põhjal teeme taotluse ning palume konkurentsiametil vee ja kanalisatsiooni piirhinna vaidlustada. Esiteks ei teatatud hinnatõusust õigeaegselt ehk kuu aega varem. OÜ Haljastus teatas esimesele majale 28. juunil, kuid viimane kortermaja sai teada 8. juulil. Teiseks jäävad veehinna sisse ka veekaod, mis moodustavad 12,9 protsenti kuupmeetri hinnast. See on väga suur protsent. Kolmandaks kahtlustame, et Loksa Haljastuse ekskavaatori ost kajastub hinnas. Me ei tea, palju selleks laenu võeti, aga palume uurida. Neljandaks palume üle vaadata OÜ Loksa Haljastuse töötajate arvu. Kui Jüri Veberilt koosolekult küsisin, palju töötajaid on, vastas ta 9-10. Äriregistris on kirjas 14,“ rääkis Ilmi Ternovskaja.
„Ka linnavalitsusse saadame, et me pole hinnatõusuga nõus ja soovime, et hinda tõstetaks 20 protsenti ja 1. oktoobrist.“
Ta ütles, et kutsus koosoleku kokku ning ajakirjanduse kohale, et avalikkus näeks, mis toimub.
Värner Lootsmann rääkis Sõnumitoojale, kohalikul omavalitsusel pole õigust otsustada veehinna üle: „Kaks aastat tagasi võisid omavalitsused veel ise otsustada, täna teeb seda konkurentsiamet, kes tegeles kaks kuud tõsise analüüsiga ning kinnitas hinna. See ei tulene linnavalitsuse tahtest.“
Ta kinnitas: „Tehtud investeeringud on vaja kuskilt katta. Ükski vee-ettevõtja ei hakka tegutsema eesmärgil, et viia ettevõte pankrotti.“