Aastatel 2015-2016 kavandatakse Loksa linna uut hakkpuidukatlamaja ja soojatorustikku.
Linnavolikogu kinnitas jaanuari lõpus Loksa soojusmajanduse arengukava aastateks 2015-2027, mille koostas HeatConsult OÜ linnavalitsuse tellimusel. Abilinnapea Andres Kaskla selgitas istungil, et Loksa soojatootja Avoterm OÜ kannab nüüd nime N.R. Energy OÜ. Ettevõttel on linnavalitsusega sõlmitud leping, soojatootja on võtnud kohustuse arendada soojatrasse ning katlamaja. Arengukava on vajalik selleks, et taotleda riigilt toetust uue soojatorustiku ja hakkpuidukatlamaja jaoks. Ettevõte saaks toetust 50 protsendi ulatuses kogumaksumusest.
Soojusvõrgu kogupikkus on 5990 meetrit, sellest on tänaseks renoveeritud 1025 meetrit.
Vastavalt arengukavale on N.R. Energyl plaanis soojuse müügihinna vähendamiseks ehitada aastatel 2015/2016 praeguse katlamaja territooriumile aadressil Nooruse 3 hakkpuidukatlamaja, selleks kulub vähemalt 1,5 miljonit eurot.
Et vähendada trassikadusid vähemalt 15 protsendini, mis praegu on 25 protsenti, on aastaks 2017 plaanis renoveerida kogu soojusvõrk Loksal. Selleks kulub prognoositavalt 1,4 miljonit eurot.
Esmase tööna on arengukavas välja toodud Nooruse ja Lasteaia tänavat ühendava 250meetrise soojatoru likvideerimine ning selle asemele uue soojustrassi rajamine Lasteaia ja Posti tänava ühendusena, kokku 85 meetrit. Ehituse maksumus on 35 000 eurot.
N.R. Energy tootmisjuht Mati Sarap ütles Sõnumitoojale, et uued toetusfondid on eeldatavalt avanemas aprillis ning koostamisel on projekt Loksa investeeringute jaoks riigiabi taotlemiseks. Pool vajaminevast summast, mis tuleb firmal endal lisada Loksal tehtavatesse investeeringutesse, on kavas saada pangalaenuna.
Loksal oli soojushind lõpptarbijale alates jaanuarist 2014 83,53 eurot megavatt-tunni eest. Kuna 1995. aastal paigaldatud hakkpuidukatlamaja on amortiseerunud, seda kahel viimasel kütteperioodil enam ei kasutata. Vana katlamaja kõrvale on paigaldatud õliküttel konteinerkatlamaja. Loksa kortermajade elanikud on kurtnud, et ehkki kütteõli hind on oluliselt langenud, on esitatud tarbijatele arved piirhinna järgi, õlihinna langus pole soojuse hinda alandanud.
Mati Sarap selgitas, et kuigi nafta hind maailmaturul on langenud, pole see põlevkiviõli kütusele sama suurt mõju avaldanud: „Meil on sõlmitud leping põlevkiviõli ostmiseks pikema perioodi kohta, ostame kütust pisut kallimalt, kui on tegelik tänane põlevkiviõli hind tehases. Samas on aga ka toornafta hind maailmaturul tõusma hakanud ja viimase nädala jooksul peaaegu 20 protsendi võrra. On raske prognoosida, milline see põlevkiviõli hind lähitulevikus olema saab. Samas oleme siiski alandanud soojusenergia hinda ning alates 1. veebruarist on uus hind 79,35 eurot megavatt-tunni eest.“
Ta lisas, et ehkki räägitakse Loksa soojusetarbijate madalast maksevõimest, näitab ettevõtte raamatupidamine, et võlglasi on vähe: „Meie näeme seda, kuidas korteriühistud soojuse eest tasuvad. Seda, kui paljud korteriomanikud on võlglased, me ei tea. Meil on palju kriitilisemaid kohti, kus üldse ei saada soojuse eest maksmisega hakkama. Loksal ühtki niisugust maja ega korteriühistut pole, kus oldaks meile pikka aega võlgu. Kui vaadata Loksal köetavate majade arvu, mida on ligi sada, ja võlglaste hulka, siis proportsionaalselt võttes ei ole Loksal soojuse eest tasumisega halvasti.“
