Soodla lähedal endisest karjäärist leiti bituumenitünnid

1403

Väärteomenetleja SERGEI DÕMŠA algatas endisest karjäärist leitud roostes bituumenitünnide kohta väärteomenetluse. Sama kohta koristati aasta tagasi Teeme Ära talgutel.
Toimetusse helistas Kuusalu valla elanik PEETER KIVIMÄE ja teatas, et Kiiu-Soodla tee lähedal endises liivakarjääris vedelevad roostes masuuditünnid.

Peeter Kivimäe leidis kodukandis ringi uudistades Kiiu-Soodla teelt endisesse karjääri sõites, et metsa all on suured prügihunnikud ning kahtlased tünnid, mis on seal olnud arvatavasti mitu aastat ning millest on tõenäoliselt masuuti ka maasse voolanud.

Sõnumitooja käis koos Anija valla väärteomenetleja Sergei Dõmšaga kohapeal asja uurimas. Kuigi lähedal on silt, mis keelab seal prügi mahapaneku ning hoiatab, et keelust üleastujaid trahvitakse, on sadakond meetrit eemale ühel pool suured prügikuhjad, teisel pool hunnik autosalongi sisustust – peamiselt plastmassosad autodest, mis on tõenäoliselt läinud vanametalli kokkuostu.

Veidi maad autoprahist eemal vedelevad kümmekond roostes tünni. Osa neist on lahti kistud, sellest on välja voolanud mingit ainet. Väärteomenetleja oletas, et tegemist on asfalteerimiseks kasutatava bituumeniga ning tünnid on seal vedelenud mitu aastat.

Anija valla keskkonnaspetsialist Helle Palm kinnitas, et sama kohta puhastas eelmisel aastal Teeme Ära koristusaktsiooni käigus Offroad-klubi liikmeskond.

„Seal oli siis väga palju  prügi ning suure koristusaktsiooniga sai see koht puhtaks. Panime sinna Teeme Ära toimkonnalt saadud sildi prügi mahapaneku keeluga, sildil on kirjas ka keelu eirajate karistused. Kuid tundub, et sellest pole mingit abi. Tünnid bituumeniga olid siis märja koha peal ning nende äravedamiseks oleks vaja olnud eraldi transporti. Nii nad tookord vist sinna jäidki,“ rääkis ta ning tõdes — kui bituu­men sulab, võib see maha valguda ja olla keskkonnaohtlik.

 Sergei Dõmša alustas leiu kohta väärteomenetlust.

„Sellistest metsaaluste reostamistest kuuleme alati juhuslikult, kui mõni inimene teatab. Aga seda juhtub harva, enamasti inimesed ei kuule ega näe midagi, seetõttu on ka metsade reostajaid raske tabada,“ ütles ta.

Ta jutustas, et on vaid ühel korral saanud infot, et inimene ise nägi, kui autoga toodi prügi metsa alla.

Pealtnäinu teatas isegi auto numbri, kuid hiljem ise tunnistusi anda ei julgenud: „Kahjuks on sellistel puhkudel ainult tunnistajate ütlused need, mille abil on võimalik süüdlasi karistada. Teine võimalus on prahi seast leida mõni dokument või arve, mis võiks reostajale viidata.“

Väärteomenetleja kinnitas – kui süüdlane tabatud, ei ole hoiatusest juttugi, kohe määratakse trahv: „Sest prügi metsa alla viimine ei ole juhuslik eksimus, vaid sihilik ja tahtlik tegevus.“

Valla korrakaitsepatrulliga on Sergei Dõmša püüdnud talvel metsa alla prahti toonuid tabada jälgede abil ning otsinud prügi seast selle toojale viitavaid jälgi, kuid see pole tulemusi andnud.

Ainus, mida omavalitsus seni on saanud teha – teha ettekirjutusi maaomanikele. Kui on tegemist eramaaga, peab prahi koristama omanik, riigimaa puhul Riigimetsade Majandamise Keskus (RMK).

„Mõni maaomanik on öelnud, et koristamisel pole mõtet, nagunii tuuakse järgmisel päeval uus prahikoorem asemele. Kuid oma maad peavad nad ise valvama,“ ütles Sergei Dõmša.

Ta oletas et endise karjääri asukohta, riigimaale Kiiu-Soodla tee lähedale on prahi toonud ikka Anija või Kuusalu valla inimesed: „Võõrad inimesed seda kohta ei tea. Kaugemalt tulija poetab prügikoti autost tee äärde, mitte kõrvalisse kohta.“

Eelmine artikkelBensiinijaama rööv
Järgmine artikkelHarju pensionärid pidasid Kolgakülas kevadpidu