Kolga muuseumi juhataja Anu Karjatse hindas laupäeval, 16. mail toimunud üle-eestilise muuseumiöö raames korraldatud Harju muuseumiöö Kolgas kordaläinuks.
Harjumaal olid enamik muuseume avatud õhtul kella 21ni, seejärel sõitis muuseumirahvas koos sõpradega Kolka, kus kell 22 algas ühine muuseumiöö, mis kestis üle südaöö. Kell 22 esines mõisa peahoones Meelis Vahari keelpillikvartett.
„Kontsert oli võrratu,” kommenteeris Anu Karjatse.
Seejärel mindi valitsejamajja, kus tutvustati lähemalt maakonna 12 muuseumi väljapandud haruldasi esemeid. Nõupidamissaal oli kuulama tulnud rahvast puupüsti täis.
Kolga muuseum oli näitusele pannud krahv Gustav Otto Stenbocki maali, mille 2008. aasta kevadel tõi Rootsist ja andis muuseumile üle praegune krahv Jarl Stenbock.
Rootsi kindraladmiral Gustav Otto Stenbock abiellus 1658. aastal Kolga mõisa omaniku De la Gardie tütre Christinaga.
Kuusalu vallast olid huvitava eseme näitusele toonud veel kolm muuseumi. Toomani talumuuseum esitles Hundikangrute lähedalt põllult leitud jahvekivi, mida kasutati 3000-4000 aastat tagasi. Toomani talust olid kohal Tiiu ja Raimo Mürk.
Näkiallika Tööriistamuuseumist oli Kolka toodud krihvivõti – et poleks libe, keerati hobustele talvel raudade külge krihvid.
Kolgaküla Traktori- ja Tööriistamuuseumist oli näitusel Punsu talu maadelt leitud kivikirves, seda tutvustas muuseumi omanik Kunnar Vahtras.
Anu Karjatse kiitis, et kogu päeva jooksul käis Kolga muuseumis palju rahvast, uudistajaid jätkus õhtutundideni. Muuseumi fondihoidja Ulvi Meier tegi peahoonesse planeeritud kahe ekskursiooni asemel kolm.
Kummituste lood
Kolga muuseum korraldas mõisa peahoones õhtul kella kuue ajal Kuusalu muusikakooli keelpilliõpilaste kontserdi, noori juhendab kooli direktor ja viiuliõpetaja Kadi Katariina Sarapik.
Seejärel esitasid Kolga keskkooli näitetrupi Kohal-olijad vanema koosseisu näitlejad kümme aastat tagasi mängitud loo „Vaimude öö”. Ka seekord lavastas õpetaja Terje Varul, kes on teksti autor. Kui esimesel korral mängiti tükki õues, siis nüüd tehti seda peahoone teisel korrusel, suure saali ukse ees. Publik oli paigutatud istuma teisele poole treppi.
Peaosades olid Anne-Lii Idavain (väljamõeldud vaim) ja Riin Riiberg (punase peaga vaim). Teiste kummituste hääli tegid ja aegajalt end näitasid Luise Tiks, Paula Salme Sandrak, Liina Laanpere, Jaanika Regi, Kulla-Karin Laurend, Kadri Soone ning Kairi Sardis. Sama etendus on plaanis suvel Kolga karapi ajal, Terje Varul lubas teksti juurde mõelda ja kaasata näitlema ka noormehi.
Seejärel viis Ulvi Meier kõik soovijad esimesele ekskursioonile peahoone teisele korrusele. Ta keskendus peamiselt legendide jutustamisele ja tubade tutvustamisele. Ekskursioon algas endisest kodukirikust, see asub maja vasakus tiivas, kui vaadata seistes näoga peaukse poole. Hulluks peetud Erik Stenbock katsetas kodukirikus koos sõpradega erinevaid uske. Erik Stenbock põdes ilmselt mingit vaimuhaigust, millega kaasnesid valud. Nende leevendamiseks suitsetas ta kanepit ja käitus seetõttu kummaliselt, kõneles Ulvi Meier.
Seda sama kõrget ruumi nimetatakse ka valge daami toaks, sest kuuvalgel ööl on poepoolses küljes näha, kuidas kuldsete juustega valges pikas kleidis neiu jookseb akna eest läbi, küünlad käes. Kel kannatust, võib näha, kuidas neiu mõisast välja kiirustab ja ruttab pargis tiikideäärset rada pidi üles Tondimäele kohtuma armastatud munk Robertiga. Kui tänapäeval tahab mõni kohalik noormees selle neiuga juttu teha, lööb ta nipsakalt pea selga ja lendab uhkelt minema. See legend on Ulvi Meieri sõnul üks leebemaid.
Jutte jätkus veristest tapatöödest ja tuppa müüritud naisest, pikkade mantlitega munkadest ja kunagise krahv Magnus Stenbocki tänini kestvast murest Kolga mõisa saatuse pärast.
Ulvi Meier rääkis veel, kuidas aastal 1939 on ajaleht Esmaspäev kirjutanud, et Kolga mõisa mindi uurima, miks seal nii palju kummitab.
Kolga mõis on teist aastat 29 miljoni krooni eest müügis. Kompleksi taastamine on aga kümneid kordi kallim, sest järgida tuleb muinsuskaitsenõudeid. Ulvi Meier näitas, kuidas saali seinas on mitu kihti värvi maha võetud ja leitud maalingud – kui maja korrastada, tuleb ruum teha selliste kaunistustega. Ainuüksi peahoone taastamise maksumuseks on hinnatud 200 miljonit krooni. Teise korruse ühe akna nõuetekohane taastamine maksab näiteks 34 000 krooni.
