Teisipäeval, 25. juulil Anija vallas Pillapalu külas asuvas Kõrvemaa Matka- ja Spordikeskuses toimunud rahvakoosolekul oli osalejaid poolsada, enamik neist ümberkaudsete külade elanikud. Infot jagasid Anija vallavanem Riivo Noor, vallavolikogu esimees Jaanus Kalev, valla arhitekt Inga Vainu ning arendusjuht Janne Kallakmaa.
Vallavanem tegi ülevaate kaitseministeeriumi esindajatega peetud läbirääkimistest seoses Soodla harjutusvälja eriplaneeringuga. Lubatud on, et harjutusvälja lõunapiir lükatakse Soodla veehoidla põhjakalda poole, lõunakallas jääks avatuks, samuti võimalus supelda. Ka on nõustutud, et harjutusvälja ja keskpolügooni vahele jäävale laiendatud ohualale jäetakse tegemata ühendustee haru, mis oleks läbinud Jussi nõmme. Suusa- ja matkarajad jääksid samaks, üle harjutusvälja ja keskpolügooni ühendamiseks planeeritavate teede tehakse sillad. Ministeeriumiga on kõneldud ka kergliiklustee rajamisest Kõrvemaast Soodlani ning Härmakosu tee remondist ja sealse kergliiklustee ehitamisest.
Vallavanem rääkis, et Anija vald on valmis osalema Kõrvemaast Soodlani kergliiklustee rajamises omaosalusega, kuid põhirahastaja peaks olema nii projekteerimise kui ka ehituse osas Kaitseinvesteeringute Keskus. Omaosalusena võiks kasutada viie aasta jooksul Anija vallale riigilt eraldatud taluvustasust kogunenud 140 000 eurot, sellest osa võiks kasutada projekteerimiskulude omaosaluseks ning vald korraldaks hanked. Edaspidi võiks taluvustasu, mis loodetavasti suureneb, olla ehitamisel valla omaosalus. Korraliku asfalteeritud kergliiklustee kilomeeter maksab vallavanema sõnul umbes 200 000 eurot. Soodsam oleks ehitada kergliiklustee stabiliseeritud kattega, mitte katta asfaldiga.
Külade elanikud olid seda meelt, et kergliiklustee võiks kulgeda kuni Anija mõisani. Vallajuhid lubasid selle teemaga edasi tegeleda.
Volikogu esimees Jaanus Kalev küsis elanikelt seisukohta, kas suunata riigilt saadud taluvustasu ligi 140 000 eurot kergliiklustee rajamiseks või kohtukuludeks, kuna MTÜ Soodla Kaitseks soovib kasutada advokaadibüroo abi, et vaidlustada eriplaneeringuga seotud otsuseid ja toiminguid ning palub selleks vallalt rahalist toetust. Enamik koosolekulistest olid arvamusel, et pigem teha investeeringuid, mis jäävad, kui kulutada raha kohtuvaidlusteks.
Vallavanem Riivo Noor: „Sellist summat ei saa kohtukuludeks eraldada vallavolikogu nõusolekuta. Esmalt soovisime teada kogukonna seiskohta, elanikud eelistasid kergliiklusteed.“
Kõige pikemalt räägiti koosolekul laskmisharjutustel tekkivast mürast, mis häirib ümberkaudsete külade elanikke. Soovitakse, et ära tuleks keelata öised laskmisharjutused ja ka suurtükkidest laskmine nädalavahetustel. Mürarikastest laskmistest peaks teavitama kohalikke elanikke varakult.
Üks oluline ettepanek on, et sinna kanti paigaldatavatele suurtele suurtükkidele oleks müra summutamiseks ehitatud laskmispesad ning liikursuurtükid varustatud summutitega.
Raudoja elanik, Anija vallavolikogu liige Triinu Allipere rääkis Sõnumitoojale, et vallavalitsuse ettepanek oli valida küladele külavanemad, kes oleksid otsesed kontaktisikud vallamaja töötajatele ja ka riigi esindajatele: „Arutelu käigus jõudsime kokkuleppele, et probleemid ületavad külade piire ning olemasolev MTÜ Soodlast Kõrveni tuleks taas ellu äratada. Juhatusse võiks valida igast külast esindaja, kes oleks kontaktisik, koguks külaelanike meiliaadressid ja edastaks infot. Juhatus oleks kui külaesindajate kogu. Loodame leida inimesed, kes oleksid valmis võtma aega ja panustama külaelanike infovahetusse.“
Ta lisas, kõne all oli ka see, et riigilt vallale makstav taluvustasu peaks NATO suurtükkide harjutusvälja kõrval olema oluliselt suurem ning eelistada investeeringute tegemist teedesse, sest need jäävad: „Loodame kohalike maaomanike mõistvale suhtumisele, et kergliiklusteed saaks tehtud. Lubasime vallavalitsust selles osas aidata ning rääkida ka ise inimestega, kelle maalt võiks kergliiklustee üle minna. Palusime koosolekul osalenutel kõigil öelda oma arvamus Soodla harjutusvälja teemal. Üldine seisukoht oli, et võitleme ühiselt piirkonna elanike elamistingimuste säilitamise eest, küsime õiglast kompensatsiooni ning oluline on, et omavahel ei riidle, oleme üksmeelsed. Tunnustati vallavanemat, et on pidanud läbirääkimisi ja saavutanud kompromisse.“