Kui uue aasta alguses avalikustatakse Soodla harjutusvälja hüvitusmeetmete kava, on kõigil veel 30 päeva aega esitada harjutusvälja riigi eriplaneeringu (REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) kohta arvamusi ja ettepanekuid. See tähendab, et ettepanekuid on võimalik esitada esialgsest tähtajast, 15. detsembrist kauem. Nii kinnitas Soodla harjutusvälja projektijuht Arti Levandi riigi kaitseinvesteeringute keskusest (RKIK) teisipäeval, 19. novembril umbes 30 inimese osavõtul Kehra rahvamajas toimunud koosolekul, kus tutvustati Soodla harjutusvälja eriplaneeringu eelnõud ja keskkonnamõjude hindamise aruannet.
Harjutusvälja REPi eelnõu ja KSH aruanne avalikustati kaitseministeeriumi kodulehel 26. septembril, ettepanekute-arvamuste esitamise tähtajaks oli märgitud 15. detsember. Parandusettepanekute esitamise aega on nüüd pikendatud, sest hiljemalt 15. novembriks pidi valmima harjutusvälja hüvitusmeetmete kava, kuid seda ei ole. Arti Levandi oletas, et hüvitusmeetmete kava valmib järgmise aasta alguses.
100 hoone asemel 50
Soodla harjutusväljale on kavas rajada kolm laske- ja õppevälja, teed ja sillad, sealhulgas ühendusteed keskpolügoonile. Planeeritakse ka kaks hoonestusala – üks Anija, teine Kuusalu valla territooriumile.
Harjutusvälja eriplaneeringu koostamise projektijuht ja KSH juhtekspert Aide Kaar OÜst Skepast&Puhkim rääkis, et septembris REPi ja KSH esimesel tutvustuskoosolekul avaldati palju muret harjutusväljale kavandatud ehitusõiguse suure mahu pärast – kokku kavandati harjutusvälja territooriumile kuni 100 hoonet.
„Analüüsisime veel korra ja leidsime, et nii suurt ehitusmahtu tõepoolest vaja ei ole. Selle tõttu vähendati ehitusmahtu poole võrra,“ ütles ta.
See tähendab, et kummalegi krundile – üks neist on Anija, teine Kuusalu valla territooriumil – võib ehitada kuni 25 hoonet ja üldjuhul on hoonete kõrgus kuni 25 meetrit. Maksimaalse lubatud kõrguse 30 meetrit kohta sõnas ekspert, et sellist kõrgust on vaja vaid üksikute rajatiste, näiteks vaatetorni või mastide jaoks.
Arti Levandi selgitas, et REPis toodud ehitusmahud on maksimumid, mis võivad realiseeruda alles mitmekümne aasta pärast: „Kui me praegu ei planeeri sinna midagi, mida lähitulevikus ei tee, aga kümne aasta pärast soovime siiski hakata ehitama, peaksime kogu eriplaneeringu protsessi uuesti läbima.“
Raadatakse 2270 hektarit metsa
Harjutusvälja mõjude hindamiseks moodustati 19liikmeline ekspertgrupp, kus olid peale Skepast&Puhkimi eksperte mitmest ettevõttest, ka Tartu Ülikoolist ja Eesti Keskkonnauuringute Keskusest.
„Meie ei otsusta, kas see tegevus on vajalik, vaid anname teavet kavandatava tegevuse mõjude kohta ja selle kohta, kas ja kuidas on võimalik neid leevendada,“ märkis juhtekspert ning rõhutas, et KSHs hinnati mõjusid harjutusväljal kavandatud tegevuse maksimaalse mahu kohta.
Natura 2000 alade hindamise tulemusi kokku võttes tõdes Aide Kaar, et ebasoodsad mõjud avalduvad mitmele linnuliigile. Kuna mõned on eriti tähtsad elupaigatüübid, võib vabariigi valitsus planeeringu kehtestada ainult juhul, kui planeeritud tegevus on seotud inimese tervise, elanikkonna ohutuse või olulise soodsa mõjuga keskkonna seisundile.
Harjutusvälja alal on kavas raadata ligi 2270 hektarit metsa ehk 31 protsenti planeeringuala pindalast.
„Seda on palju ja sellel on metsakooslustele oluline negatiivne mõju, mida leevendada ei olegi võimalik,“ kinnitas ekspert.
Veerandi planeeringualast, koos soometsadega umbes kolmandiku, moodustavad sood. Soode puhul avalduvad mõjud peamiselt laskeväljadele jäävate sooalade teisenemise või hävimise tõttu.
Planeeringualal on kokku 24 vääriselupaika, valdavalt kohtades, kus tegevusi ei kavandata. Kaks vääriselupaika jäävad põhja-lõuna suunalise tee äärde, mis osaliselt raadatakse, üks elupaik hävineb.
KSHs hinnati ka mõjusid rohevõrgustikule, õhule, joogivee kvaliteedile ja kättesaadavusele, inimeste tervisele ja heaolule ning kultuuripärandile ning pakuti välja leevendusmeetmed 13 valdkonnas. Aide Kaar märkis, et KSH tulemuste põhjal tehtud suurim planeeringulahenduse muudatus on Jussi nõmme läbiva tee ärajätmine, olulisena nimetas ta ka kirde laske- ja õppevälja ühe nurga raadamisest hoidumist. Metsise väiksema mõjutamise pärast muudeti põhjapoolse ühendustee asukohta ning loobuti suusaraja tegemisest. Soodla veehoidla kaitseks lisati planeeringusse ümber veehoidla 100 meetri laiune metsapuhver.
Suurim müratekitaja on liikursuurtükk
Marko Ründva OÜst Kajaja Acoustics rääkis, et mürauuringuid tehti KSH raames eelkõige modelleerimise ehk teoreetilise arvutuse teel, aga arvestati ka, kui palju samad relvad on müra teinud mujal.
Kõige suurema müraallikaga relv Eesti kaitseväe kasutuses on liikursuurtükk K9, mille müra levimist on eksperdi kinnitusel väga keeruline tõkestada. Veidi madalama, kuid siiski kõrge müratasemega on tank Abrams, mida kasutavad liitlasväed nii keskpolügoonil kui Soodla harjutusalal.
Tüüpilisel harjutuspäeval, kui kasutatakse väikesekaliibrilisi relvi, ei ulatu eksperdi kinnitusel ühelegi õuealale kriitilisest tasemest kõrgem ehk üle 65detsibelline müratase. Öisel ajal peetakse müra kriitiliseks tasemeks 55 detsibelli. Probleemid tekivad suurõppuste ajal, kui kasutatakse Abramsit ja K9. Neid on kavas kasutada umbes 20 päeval aastas. Suurekaliibriliste relvade puhul on 1 lasu maksimaalne soovituslik normtase päeval 100 ja öösel 90 detsibelli. Abramsi puhul ulatub kriitilise taseme piir ligikaudu 2 kilomeetri kaugusele relva laskepositsioonist ning K9 puhul umbes 1,5 kilomeetrit relva taha ja 2,5 kilomeetri kaugusele laskesuunas. Sihtmärgi tabamuse kriitiline tase ulatub umbes 2,5 kilomeetri kaugusele sihtmärgist. Suurima mürahäiringuga on päevad, kui lastakse mitmelt laskealalt ja kasutatakse paralleelselt erinevaid relvi.
Suurekaliibriliste relvade puhul on eksperthinnangu põhjal oht, et vibratsioon jõuab Vikipalu küla mitme majapidamiseni, K9 puhul kokku kuni 27 õuealani ka Kursi, Hirvli ja Aru külades. Aknaklaasidele ning hoonetele pragude tekkimise võimalikku mõjutsooni jäävaid kinnistuid analüüs ei tuvastanud.
Müra leviku piiramiseks võib Marko Ründva kinnitusel metsast kasu olla vaid väikesekaliibriliste relvade puhul, samuti on ka muldvallide mõju minimaalne – kuni 6 meetri kõrgusest vallist on kasu vahetult valli taga.
Soodla Kaitseks taotleb õiguskaitset
MTÜ Soodla Kaitseks juhatuse liige Merle Hendrikson võrdles praegusega seda, mida räägiti 2015. aastal, kui harjutusväli loodi. Näiteks lubati toona, et õppused hakkavad seal toimuma kuni 90 päeval aastas, nüüd kavandatakse neid 300 päeval aastas.
Ta tegi ülevaate Soodla Kaitseks ettepanekutest, mis esitati REPi eelnõule möödunud aastal, kuid millest mitte ühtegi ei ole arvestatud. Eelkõige puudutavad need mürateemat – et müra leviku piiramiseks harjutusväljalt elumajadeni tuleks rajada 20-25 meetri kõrgused tõkked, et mürataseme piirnorm oleks päeval 55 ja öösel 40 detsibelli, et Anija valla 4 ja Kuusalu valla 7 külasse paigaldataks müramõõtjad, et mürarikkad õppused lõppeksid õhtuti hiljemalt kell 18, mitte kell 23.
Merle Hendrikson märkis ka, et KSH ja Natura 2000 uuringuid pole tehtud piisavas mahus ja seadis kahtluse alla nende usaldusväärsuse. Samuti tõi ta välja, et kuigi see ei ole veel kasutusel, on Soodla harjutusväljal korduvalt toimunud laskeharjutused kaudtulerelvadest. Miks siis keskkonnamõju hinnangut ja eriplaneeringut vaja, kui võite ka niisama paugutada, küsis ta.
Veel teatas ta, Soodla Kaitseks on otsustanud pöörduda kohtusse ning taotleda esmast õiguskaitset, et Soodla harjutusväljal lõpetataks kaudtulerelvade kasutamine kuni riigi eriplaneeringu kehtestamiseni.