Minister rääkis Harjumaa Omavalitsute Liidu volikogu istungil Vääna-Jõesuus haldusreformist ning päästeteemal.
HOLi tegevdirektor VELLO TAMM ning sise- ja regionaalminister HANNO PEVKUR. Foto Enn Kirsman
Kolmapäeval, 21. mail toimunud kohtumisel ütles minister Hanno Pevkur, et tal pole usku eelmise ministri algatatud tõmbekeskuste-Eesti reformiplaani, sest välja valitud keskused on tema arvates kunstlikud. Ta teatas, et ei plaani kohalike omavalitsuste valdkonna arendamist jätkata. Minister lubas ära oodata Koostöökoja ekspertide tehtava uuringu, mis käsitleb omavalitsuste ülesandeid ja nende täitmise kvaliteeti. Selle alusel soovib ta hakata omavalitsussüsteemi korrastama. Kas sellega kaasneb ka haldusterritoriaalne reform, peab näitama aeg.
Raasiku abivallavanem Ardo Niinre kommenteeris, et kohtumine ministriga jättis väga hea mulje: „Teadsin teda varem teleesinemiste põhjal, isiklikku kokkupuudet polnud. Jättis asjaliku mulje ning tundub, et ta ei luba seda, mida pole võimalik täita.“
Haldusreformi teema on abivallavanema sõnul kõrvale pandud: „See on kindel, et vähemalt enne järgmisi valimisi ei hakka seda keegi meile vägisi peale suruma, rõhutakse vabatahtlikule ühinemisele.“
Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi kohtumisel ei osalenud, kuid lausus, et haldusreformi teemal kõnelemine on vallale kahju toonud: „Harjumaa arendusstrateegias arvestatakse just nende tõmbekeskustega, mis eelmisel aastal niinimetatud kärajate moodi paika said. Aruküla ja Raasikut seal pole ja see võib meie investeeringutaotlustes olla ka negatiivne ja hindepunkte vähendav. Sellisel kujul haldusreform, nagu eelmise valitsuse regionaalminister püüdis läbi suruda, poleks nagunii realiseerunud, sest koalitsioonipartner Reformierakond poleks seda lubanud. See, et Siim Kiisleril lubati endale ette kujutada, et ta tegeleb reformiga, oli selgelt vaid mäng ja asendustegevuse leidmine. Seaduseni pole jõutud ja ilmselt ei jõuta ka pärast järgmisi valimisi.“
Rohkem raha vabatahtlikele päästjatele
Rohkem kui haldusreform, pakkus kohtumisel kõneainet päästeteema. Minister lausus, et ehkki riik on viimastel aastatel koondanud päästekomandosid eesmärgiga tõsta päästevõimekust, on tema arvates äärmiselt vajalik suurendada toetust suletud komandode asemel tekkinud vabatahtlikele komandodele.
Kuusalu vallavolikogu esimees Enn Kirsman ütles, et kohtumisel jäi tema jaoks kõlama vabatahtlike päästjate olulisus: „Need on inimesed, kes tagavad kohalike elanike esmase turvatunde. Minister lubas, et riiklik tegevustoetus ning pearaha peaksid järgmisel aastal märgatavalt tõusma. See võimaldaks teha vabatahtlikel koostööd kohalike omavalitsustega ja oma tegevusse investeerida, ehitada näiteks garaaže, kus saaks hoida paakautosid, et tagada aastaringne valmisolek väljakutsele sõitmiseks.“
Ta lisas, et minister rõhutas ka vabatahtliku merepääste olulisust: „Sain aru, et politsei- ja piirivalveameti kaudu on plaanis hakata toetama nende tegevust.“
Raasiku abivallavanem Ardo Niinre ütles, et päästeteema pani ta mõtlema kohalikule päästeüksusele: „Ka nemad saaksid kasu, kui pearaha on suurem ning päästeüksus saab uue tehnika. Küsiti, kas depoode väljaehitamiseks võiks raha leida, kuid minister ütles, et see pole võimalik.“
Hanno Pevkur rääkis veel sellest, et alates 1. novembrist rakendub ühtne häirekeskuse telefoninumber 112, politsei telefoninumber 110 jääb küll veel kasutusse, kuid suunatakse ümber. Ühise numbri rakendamisel taotletakse senisest laiaulatuslikumat õigust helistajat positsioneerida.
Minister kirjeldas, et praegugi on häirekeskusel võimalik lokaliseerida lauatelefonilt helistaja asukoht täpsusega alla 2 meetri, mobiiltelefonilt helistanu asukohta saab positsioneerida täpsusega mõnesajast meetrist mõne meetrini, sõltuvalt sellest, mis kvaliteediga on kõne. Samuti on praegu häirekeskuses ja päästeautodes kasutusel süsteem, mis näitab helistaja või sündmuse asukohta, kõiki piirkonnas olevaid vabu ja ka rakendatud päästeautosid ning nende liikumist ja päästeauto ajaliselt kõige lühemat teekonda abivajajateni.
Enn Kirsman sõnas, et ühise häirekeskusega võib kaasneda oht: „Kui lähima, meie puhul Tallinnas, asuva keskuse liinid on hõivatud, suunatakse kõne esimesse vabasse häirekeskusesse, kus meie piirkonda ei pruugita piisavalt hästi tunda. Minister rääkis, et kõnekeskuse töötajatele on selgitatud, mida ja kuidas peab küsima. Ta palus olla mõistev ja häirekeskuse kõigile küsimustele vastata – see on operatiivsema teeninduse huvides.“
Anija vallast osales HOLi volikogu istungil vallavanem Arvi Karotam, kuid ta pidi enne ministri sõnavõttu lahkuma.
