Kuusalu valla haridustöötajad arutasid valla hariduse arengukava ning tegid sellesse ettepanekuid.
Käesoleva aasta kevadel algatas Kuusalu vallavolikogu valla haridusvaldkonna arengukava koostamise. Arengukava töörühm korraldas kolmapäeval, 12. novembril Kuusalu rahvamajas seminari, et anda haridustöötajatele ülevaade tehtust, saada ideid ja ettepanekuid, kuidas arendada kava strateegilist osa.
Kuusalu sotsiaalvaldkonna abivallavanem Aare Ets sõnas, et arengukava prioriteet on kvaliteetne lasteaia- ja kooliteenus ning soov saada võimalikult palju lapsi oma valla koolidesse ja lasteaedadesse.
Abivallavanem märkis, et viimased analoogsed seminarid olid valla haridusfoorum 2010. aasta kevadel ning „Ida-Harju haridusvõrk“ 2013. aasta alguses: „Mõttevahetuste tulemus oli, et üldiselt ollakse koolivõrguga rahul, leiti, et jätkata tuleks sama koolivõrguga – vallas olev õpilane peab saama keskhariduse oma vallas, kodu juures.“
Ta juhtis tähelepanu, et gümnaasiumihariduse säilitamine on kirjas ka valimisliidu Ühine Kodu ja Eesti Reformierakonna koalitsioonileppes aastateks 2013-2017 – gümnaasiumiharidus peab vallas jätkuma kas riigigümnaasiumis või Kuusalu keskkoolis praegusel kujul.
Seminari arutlusteemad olid hariduselu lähiaastate strateegilised eesmärgid ja visiooni sõnastamine, koostöö- ja arendusvõimalused haridusasutuste vahel, haridusasutuste võrgu stsenaariumid.
Arutlejaid oli seminaril üle 30: haridusasutuste juhid, pedagoogid ja töötajad, hoolekogude esindajad, vallavalitsuse ja -volikogu liikmed, ametnikud. Teemad räägiti läbi kolmes rühmas, seejärel tutvustati ühiseid järeldusi ka teistele.
Vallavolikogu hariduskomisjoni liikme Janne Kerdo juhitud rühm märkis, et on oluline teha võrdväärset lugupidavat koostööd lapsevanema, lapse ja õpetaja vahel: „Tundub, et lugupidamine on omavahelises suhtluses osaliselt kadunud ja selle taastamiseks on oluline leppida kokku osapoolte kohustused, õigused, vastutus.“
Logistika parandamiseks soovitas ta mõelda kooli teeninduspiirkondade loomisele: „See tähendab koostöökokkuleppeid vanemate ja haridusasutusega. Praegu on nii, et ühest kohast viiakse kaks kuni kolm last erinevatesse koolidesse.“
Vallavolikogu esimees Enn Kirsman lausus, et gümnaasiumiharidus on oluline, selleta vallas ei saa: „Me rühm ei osanud valida, kas peaks olema riigigümnaasium või praegusel kujul keskkool. Tähtis on arendada õpikeskkonda. Hooned on küll olulised, kuid tähtsam on muretseda õpilastele katse- ja mänguvahendeid, raamatuid.“
Ta sõnas, et hariduses on kesksel kohal laps ning süsteem peab iga lapse vajadustega arvestama. See tähendab, et kõik õpetajakohad ja tugispetsialistide kohad peavad olema täidetud, haridus- ja noorsootöö tugevamini koostöös.“
Volikogu esimees ütles, et valmis tuleks olla ka täiskasvanutele elukestva õppe pakkumiseks – seda saaks teha päeva jooksul erinevatel aegadel nii kunstide koolis, rahvamajas kui koolimajas.
Kolga kooli direktor Tõnu Valdma märkis, et vallast üle 40 täiskasvanu õpivad Tallinnas täiskasvanute gümnaasiumis ning seega tasub mõelda, et pakkuda seda võimalust ka koduvallas.
Kolga kooli hoolekogu liige Mart Laanpere sõnas, et valla hariduse arengukava peab arvestama riigi eesmärkidega, mis tuleb kohandada Kuusalu valla tasemele vastavaks: „Gümnaasiumiharidus peab kindlasti alles jääma, kuid eesmärk ei peaks olema sellest kümne küünega kinni hoida, vaid luua uus ja parem kvaliteet.“
Ta lisas, et kvaliteedi parandamisele aitab kaasa koostöö: „Ülikoolidel ja haridusasutustel on võrgustikud, mille liikmeks saab astuda. Ühiselt võiksid tegutseda ka koolid ja ettevõtted, et leida õpilastele uurimisteemasid. Uued koostöövormid on rakkerühmad liiklusturvalisuse digiküsimuste lahendamiseks. Lasteaias peaks olema igas rühmas arvuti, et saaks võtta kasutusele e-lasteaia.“
Enn Kirsman lausus, et valla haridustöötajad võiksid omavahel rohkem kokku puutuda: „Kasu oleks ühistest pidudest, väljasõitudest. Koolide vahel võiksid olla õpetajate vahetused, et lapsed näeksid teistsugust õpetamisstiili. Oluline on suhelda lähiomavalitsustega – Kadrina vallaga on küll hea koostöö, võiks nii olla ka Loksa linnaga.“
Janne Kerdo lisas, et kooliõpilasi võiks kaasata lasteaedade või noortekeskuste tegevusse – juhtima näiteks huviringi.
Haridustöötajate üks ettepanek puudutas ka vallavalitsuse struktuuri – leiti, et lastekaitse ning haridustöö jaoks peavad olema eraldi ametnikud. Praegu on need kaks kohta ühe ametniku täita.
