Sari „Keh­ra met­sast maail­ma“ al­gas mee­nu­tus­te­ga dip­lo­maat KAA­REL RO­BERT PUS­TAST

„Kaa­rel Ro­bert Pus­tast ku­ju­nes Ees­ti Va­ba­rii­gi üks esi­dip­lo­maat ja se­da, kui täh­tis on dip­lo­maa­tia tä­na­päe­va maail­mas, ko­ge­si­me äs­ja ka­he pre­si­den­di skan­daal­selt lõp­pe­nud koh­tu­mi­sel,“ üt­les kir­jan­dus­tead­la­ne Ja­ni­ka Kron­berg lau­päe­val, 1. märt­sil Keh­ra muu­seu­mis.

1. märt­sil 1883. aas­tal sün­di­s Ees­ti Va­ba­rii­gi ku­na­gi­ne vä­lis­mi­nist­er ja üks pi­ka­aeg­se­m suur­saa­di­k Kaa­rel Ro­bert Pus­ta. Sel pu­hul kor­ral­das MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam koh­tu­mis­te­sar­ja „Keh­ra met­sast maail­ma“ ava­üri­tu­se.

Kaa­rel Ro­bert Pus­tast sai Keh­ra muu­seu­mi te­gev­ju­hi An­ne Oruaa­sa hin­nan­gul hil­jem kõi­ge tun­tum Keh­rast pä­rit ini­me­ne. See­tõt­tu soo­vis ta seal­se­te tun­tud ini­mes­te koh­tu­mis­te sar­ja alus­ta­da just te­mast.

„Mõ­te sel­li­ne sa­ri te­ha oli mul ju­ba mi­tu aas­tat, kuid se­ni ei leid­nud ini­mest, kes tu­leks Pus­tast rää­ki­ma,“ sõ­nas ta.

Keh­rast pea­lin­na ja Eu­roo­pas­se
Kaa­rel Ro­bert Pus­ta sün­dis Nar­vas, kuid kas­vas üles Keh­ras. Ta isa oli raud­tee­la­ne, ema ko­du­ne, pe­re elas raud­tee ääres Üle­jõel. Keh­ra koo­lis õp­pis Kaa­rel Ro­bert Pus­ta ühe õp­peaas­ta, 1890/1891.

„Raa­ma­tus „Keh­ra met­sast maail­ma“ kir­jel­dab ta, et õpe­ta­ja oli isa­le öel­nud, pan­gu poiss lin­na koo­li, sest os­kab ve­ne keelt ju­ba pa­re­mi­ni kui te­ma. Pus­ta va­ne­mad olid liht­sad ini­me­sed, ei osa­nud as­ja aja­da. Aga Tal­lin­nas oli üks koo­liõ­pe­ta­ja Tamm, kes su­vi­tas Keh­ras. Tal­le oli rää­gi­tud noo­rest Pus­tast – poi­si­ke­sest, kes on vä­ga te­ra­ne ja hak­kas teis­te hul­gas sil­ma,“ rää­kis An­ne Oruaas.

Õpe­ta­ja Tam­me kaa­sa­bil jät­kas­ki tu­le­va­ne dip­lo­maat ha­ri­du­se oman­da­mist Tal­lin­nas. Küm­me­kond aas­tat hil­jem, 1903, kui Kaa­rel Ro­bert Pus­ta pan­di po­lii­ti­lis­tel põh­jus­tel van­gi, viis sa­ma õpe­ta­ja tal­le prant­su­se kee­le õpi­ku ja soo­vi­tas nii­sa­ma ve­de­le­mi­se ase­mel keel sel­geks õp­pi­da.

Keh­ras kõ­nele­nud kir­jan­dus­tead­la­ne Ja­ni­ka Kron­berg mär­kis, et Pus­ta oli sa­mast re­vo­lut­sio­nää­ri­de põlv­kon­nast, kel­lest said Ees­ti Va­ba­rii­gi­le alu­se­pa­ni­jad: „Sel­le põlv­kon­na ha­rit­las­te ha­ri­dus­tee sa­ge­li 1905. aas­ta pai­ku kat­kes. Ehk­ki näi­teks Fri­de­bert Tug­las jõu­dis Ees­ti Tea­dus­te Aka­dee­mia kor­res­pon­dent­liik­me staa­tu­se­ni, ei ol­nud tal lõ­pe­ta­tud kesk­ha­ri­dust, rää­ki­ma­ta kõrg­ha­ri­du­sest. Karl As­til sa­ma­moo­di. Aga sel­le ase­mel olid rän­nud, pa­gu­lus, elu­kool, vang­la.“

Kaa­rel Ro­bert Pus­ta, kel­le tsaa­ri­võim oli 1903. aas­tal re­vo­lut­sioo­ni­li­se te­ge­vu­se eest ar­re­tee­ri­nud, põ­ge­nes pä­rast va­ba­ne­mist 1904 vä­lis­maa­le, elas Sak­sa­maal, Prant­sus­maal, Šveit­sis ning jät­kas Ees­tis lünk­li­kuks jää­nud õp­pi­mist esial­gu Pa­rii­sis M. Ko­wa­levs­ki va­ba­üli­koo­lis, see­jä­rel 1904-1906 Ber­ni üli­koo­lis. Pä­rast Ees­tis­se naas­mist 1906 töö­tas ta aas­taid aja­kir­ja­ni­ku­na mit­me aja­le­he juu­res. Esi­me­se maail­ma­sõ­ja ajal oli tsaa­riar­mee amet­nik.

Dip­lo­maat ja vä­lis­mi­nis­ter
Ala­tes veeb­rua­rist 1918 kuu­lus Kaa­rel Ro­bert Pus­ta 8liik­me­lis­se vä­lis­de­le­gat­sioo­ni, kes käis Eu­roo­pa mit­mes suur­rii­gis taot­le­mas Ees­ti Va­ba­rii­gi tun­nus­ta­mist. Keh­rast pä­rit dip­lo­maat koos sõb­ra Karl As­ti­ga koos­tas vä­lis­de­le­gat­sioo­ni vo­li­kir­ja ja sel­gi­tu­se, mis de­le­gat­sioo­ni­ga te­gu. Sel­lest sai al­gu­se Kaa­rel Ro­bert Pus­ta vä­lis­po­lii­ti­li­ne ja dip­lo­maa­ti­li­ne te­ge­vus.

„Mi­nu tea­da oli ta kõi­ge pi­ke­ma staažiga Ees­ti saa­dik ühe rii­gi juu­res. On jää­nud mul­je, et ta oli ka oma mit­te-eest­las­test kol­lee­gi­de hul­gas au­to­ri­teet­ne ja hin­na­tud nii dip­lo­maa­di kui ini­me­se­na,“ lau­sus Ja­ni­ka Kron­berg.

1921. aas­tal sai Kaa­rel Ro­bert Pus­tast Ees­ti Va­ba­rii­gi saa­dik Prant­sus­maal: „Ta­va­li­selt olid saa­di­kud ühes rii­gis kolm-ne­li aas­tat, te­ma oli Prant­sus­maal 1932. aas­ta­ni. Va­he­peal oli üht­la­si saa­dik ka Itaa­lias, Bel­gias ja His­paa­nias.“

Juu­nist 1924 ku­ni ok­toob­ri­ni 1925 oli Kaa­rel Ro­bert Pus­ta Ees­ti Va­ba­rii­gi vä­lis­mi­nis­ter, kuid jät­kas sa­mal ajal saa­di­ku­na.

„Sel­lel ajal pol­nud sea­dust, mis oleks se­da kee­la­nud, kui min­git pa­han­dust või int­si­den­ti ei juh­tu­nud. Aga Pus­ta­ga mi­da­gi juh­tus. Ma po­le kin­del, kas oli põh­jus Pus­tas en­das, aga ilm­selt sel­lel lü­hi­ke­sel ajal, kui ta oli vä­lis­mi­nis­ter ja elas põ­hi­li­selt Ees­tis, juh­tus min­gi aru­saa­ma­tus Jo­han Lai­do­ne­ri­ga. Me­hed ei klap­pi­nud oma­va­hel,“ ju­tus­tas kir­jan­dus­tead­la­ne.

Ta li­sas, et see­tõt­tu oli Kaa­rel Ro­bert Pus­ta pä­rast tee­nis­tu­se lõp­pe­mist Prant­sus­maal mõ­ned aas­tad saa­dik Poo­las, Ru­mee­nias ja Tšeh­hos­lo­vak­kias, see­jä­rel saa­de­ti 1935. aas­tal Root­si, mis oli te­ma jaoks tei­se­jär­gu­li­ne riik: „Root­sist kut­su­ti ta ka kii­res­ti ta­ga­si, pan­di van­gi, süü­dis­ta­ti, et ta ole­vat vap­si­de­ga as­ju aja­nud. Ei os­ka öel­da, kas neil oli seo­seid või olid need va­le­kaht­lus­tu­sed.“

Pä­rast va­ba­ne­mist 1936 asus Kaa­rel Ro­bert Pus­ta ela­ma Pa­rii­si, oli 1939-1940 seal Ees­ti Va­ba­rii­gi saat­kon­na eriü­le­san­ne­te­ga nõu­nik. Ko­gu Ees­ti Va­ba­rii­gi esi­me­se ise­seis­vu­se aja oli ta ka Ees­ti esin­da­ja ÜRO eel­la­se Rah­vas­te­lii­du juu­res, sa­mu­ti Pan-Eu­roo­pa lii­ku­mi­se kesk­ju­ha­tu­se lii­ge ja lii­ku­mi­se al­ga­ta­ja Ees­tis. 1940. aas­tal põ­ge­nes ta Por­tu­ga­li kau­du Amee­ri­kas­se, kus te­ge­les oku­pee­ri­tud rah­vas­te koos­töö or­ga­ni­see­ri­mi­se­ga. 1952. aas­tal pöör­dus ta­ga­si Eu­roo­pas­se, elas Mad­ri­dis ning oli Ees­ti dip­lo­maa­ti­li­ne esin­da­ja His­paa­nias, Prant­sus­maal ja Bel­gias.

„Pus­ta jäi ka siis de fac­to mit­te­ek­sis­tee­ri­nud, kuid de ju­re ek­sis­tee­ri­nud rii­ki esin­da­ma,“ mär­kis Ja­ni­ka Kron­berg.

Te­ma sõ­nul os­kas dip­lo­maat Kaa­rel Ro­bert Pus­ta ka vä­li­selt sil­ma pais­ta, ta oli ala­ti esin­dus­lik, kuid li­san­du­sid eri­li­sed nüan­sid – val­ged so­kid ja ja­lu­tus­kepp: „Va­na­delt fo­to­delt pais­tab mees, kes suu­dab suu­ri as­ju kor­da saa­ta.“

Kaa­rel Ro­bert Pus­ta su­ri 1964. aas­tal ja on mae­tud Mad­ri­di. Te­ma ar­hiiv – kir­ja­va­he­tus ja muu – toi­me­ta­ti 1997. aas­tal Amee­ri­kast Ees­tis­se rah­vu­sar­hii­vi, kuid suur osa, mis jäi His­paa­nias­se, läks kaot­si. Oma vang­las ol­dud ae­ga­del kir­ju­tas ta kolm raa­ma­tut: „Kir­jad kin­ni­sest ma­jast“ ja „Keh­ra met­sast maail­ma“ ning dip­lo­maa­ti­li­sest te­ge­vu­sest „Saa­di­ku päe­vi­ku“. Il­ma­maa kir­jas­tu­se sar­jas „Ees­ti mõt­te­lu­gu“ on il­mu­nud te­ma ar­tik­li­te ko­gu­mik „Kont­ras­ti­de aas­ta­sa­da“, koos­tas Han­do Run­nel.

Sa­ri jät­kub ela­va­te ini­mes­te tut­vus­ta­mi­se­ga
Kaa­rel Ro­bert Pus­ta raa­ma­tu peal­kir­jast ni­me saa­nud sar­ja „Keh­ra met­sast maail­ma“ esi­me­ne koh­tu­mi­ne lõp­pes Kehra muuseumis kont­ser­di­ga – Keh­ras elav Kai­sa Jõh­vik esi­tas prant­sus­keel­seid lau­le, kla­ve­ril saa­tis Ma­ri Vis­na­puu­mä­gi.

Muu­seu­mis olid vaa­ta­mi­seks väl­jas fo­tos­tend Kaarel Ro­bert Pus­tast ning te­ma raa­ma­tud. Muu­seu­mi juht An­ne Oruaas sel­gi­tas, et näi­tu­se jaoks ma­ter­ja­lid sai vä­lis­mi­nis­tee­riu­mis töö­ta­nud Hei­ni Vil­bik­silt. Fo­tos­ten­di ku­na­gi­sest kuul­sast keh­ra­la­sest saab Keh­ra muu­seu­mis jät­ku­valt vaa­da­ta. Sa­mu­ti jät­kab muu­seum Keh­rast pä­rit tun­tud ini­mes­te tut­vus­ta­mist.

An­ne Oruaas üt­les, et sa­ma sar­ja raa­mes on edas­pi­di ka­vas Keh­ras­se esi­ne­ma kut­su­da sealt pä­rit ini­me­si. Plaan on te­ha nen­de­ga koh­tu­mi­sed sar­na­selt Ees­ti Te­le­vi­sioo­ni te­le­saa­te­le „Küm­me kaad­rit“: „Le­pi­me kü­la­li­se­ga kok­ku, et va­lib oma elust min­gid fo­tod ja hak­ka­me nen­de põh­jal rää­ki­ma.“

Ta mär­kis, et Keh­rast on pä­rit tun­tud näit­le­jaid, tead­la­si, sõ­ja­väe­la­si ja tei­si, näi­teks su­per­mo­dell Kar­men Pe­da­ru või äs­ja pre­si­den­dilt Val­ge­tä­he tee­ne­te­mär­gi saa­nud lae­va­kap­ten Rein Raud­sa­lu.

„Mul on üs­na pikk ni­me­ki­ri neist, kes on Keh­rast pä­rit ja siin koo­lis käi­nud, kuid ma po­le kel­le­ga­gi kok­ku lep­pi­nud. See­tõt­tu on lah­ti­ne, mil­lal ja kel­le­ga on järg­mi­ne koh­tu­mi­ne. Loo­dan, et jõua­me ühe korraldada ke­va­del,“ sel­gi­tas An­ne Oruaas.