Salmistu külakogu soovis planeeringute peatamist

1544

Möödunud kolmapäeva õhtul oli Kuusalu vallamajas Salmistu elanike ja vallavalitsuse esindajate koosolek.

Salmistu külakogu saatis Kuusalu vallavalitsusele kirja, milles esitas taotluse peatada kõik külaga seotud planeeringud.

Kuusalu vallavalitsuse ametnikud selgitasid koosolekul, et kõigi planeeringute peatamine ei ole otstarbekas. Külaelanikel on võimalus planeeringute osas kaasa rääkida, kui toimuvad avalikud väljapanekud ja arutelud.

Vallaarhitekt Kadi Raudla: „Planeeringuid menetletakse seaduse järgi. Detailplaneeringutega seotud toimingute kohta saadetakse teated külavanematele, pannakse välja külade teadetetahvlitele ja ajalehte. Planeeringute kohta on info valla kodulehel. Salmistu inimestega leppisime kokku, et saadame teated ka külakogu liikmetele, kes tegelevad planeeringutega.”

Koosolekule järgnenud päeval, eelmisel neljapäeval, otsustas Kuusalu vallavalitsus Salmistuga seotud planeeringuid mitte peatada.

Kadi Raudla sõnul on Salmistu planeeringuid praegu menetluses kokku 14. Peale nende on alates 2001. aastast kehtestatud Salmistul 13 planeeringut.

Külakogu soovib olla kursis
Salmistu külavanem Toivo Lepik selgitas Sõnumitoojale, et vallavalitsuse poole pöördumine sai alguse seoses seltsimaja ehitamise temaatikaga.

„Märkasin, et enne jõule oli vallavalitsus oma istungil heaks kiitnud ühe Salmistu elaniku algatuse ehitada tema tühjalt seisnud majast, mida me nimetame tondilossiks, külamaja. Külakogu ei teadnud sellest plaanist midagi. Meie oleme teinud küla arengukava kokkupanekuks koostööd MTÜga Salmistu Paadimees, kes kavandab Salmistu sadama väljaehitamist. Külamajana on plaan hakata kasutama sadama tulevast teenindushoonet. Saime õigel ajal jaole, elumajast seltsimaja ümberehitamise teema on praegu päevakorrast maas.”

Seltsimaja küsimust arutades leiti, et vallavalitsuse poole tuleks pöörduda laiemalt. Pedassaare ja Laane elamukooperatiivide vahel paiknevasse metsa on kolmele kinnistule algatatud maa sihtotstarbe määramine eesmärgiga jagada alad elamukruntideks. Salmistu elanikud soovivad hoida ära uute tiheasustusalade tekkimist olemasolevate elamurajoonide vahele.

Seltsimaja tegemise plaani kohta öeldi Kuusalu vallamajast, et ühel majaomanikul oli kavas taotleda vana elamu ümberehitamiseks euroraha ja küsis vallavalitsuselt põhimõttelist toetust, vallale poleks see midagi maksma läinud.

Uusi ülessongitud maid juurde?
Salmistu külakogus tegeleb planeeringutega Sirje Potisepp. Ta on seda meelt, et tuleks põhjalikult läbi arutada ja paika panna, millist elukeskkonda valla küladesse kavandatakse: „Minu meelest toimub valla üldplaneeringuga määratud maa sihtotstarbe muutmine liiga kergekäeliselt. Kus on juba elamumaa, sinna loomulikult võib ehitada ja keegi ei protesti. Kus aga on mets ja rohealad, kas on otstarbekas lubada neid muuta uuteks ülessongitud maadeks? Sõitke Salmistust läbi ja vaadake, siin on küllalt üleskaevatud maid ja kinnistuid, mille väljaehitamiseks ja kruntide müümiseks läheb ilmselt veel kaua aega. On tõsine oht, et rohelisest rannakülast teeb üksikute maaomanike kasuahnus tavalise äärelinna.”

Kõnealused Kärgu ja Nõmme-Tülli, Metsa-Annukse ja Taga-Annukse ning Männi-Tülli ja kolmanda kinnistuna Kuru asuvad suuresti rohu- ja metsamaadel, mis eraldavad Pedassaare ja Laane väikeelamupiirkondi merest ning omavahel. Paljud Pedassaare ja Laane elanikud ei soovi, et praegune looduskeskkond asendatakse uute elumajadega.

Sirje Potisepp: „Tegemist on pöördumatu protsessiga, kus metsamaa plaanitakse asendada elamukruntidega. Seetõttu on selliste otsuste tegemine lubamatu. Vaatamata arendajate survele peab iga detailplaneeringut menetlema täie tõsidusega, leidma sobivaimad kompromissid arendajate ja püsielanike vahel. Meil on õigus krundiomanikena küsida, milline on me küla tulevik.”

Mägrad ja kährikud
Vallamajas koosolekul osalenud Salmistu elanik Toomas Kork tuletas meelde tuntud laulu „Mägra maja” ja märkis, et kõik Salmistu uuselanikud on nõnda öelda kährikud, üksikud põliselanikud aga need mägrad, kelle valdustesse on kährikud tulnud.

Salmistu põliselanik Malle Aasmäe sõnas, et see kujund on olukorra kirjeldamiseks väga hea – Salmistul on põlis­elanikke üksikuid, kümned uued elanikud on kõik sinna viimasel ajal tulnud.

Tema mäletab veel aega, kui Pedassaare ja Laane aladel olid karjamaad, nende pere niitis sealt heina. Pedassaare aianduskooperatiivi rajas Kuusalu kolhoos oma liikmetele, kes elasid Kiius ja Kuusalus. Kolhoos maksis kinni kogu ala elektrisüsteemi. Laane ehitas Kuusalu tehas enda töötajatele.

Esialgu seal ei elatud, hariti aiamaid, tehti väikesed suvemajad. Nüüdseks on krunte edasi müüdud, paljud suvemajad ümber ehitatud aastaringseks elamiseks.

Malle Aasmäe pidi kooperatiivide osas alla kirjutama maade sundloovutamise lepingule, kuid praegu on ta üks arendajatest, kelle detailplaneeringut külakogu soovis peatada.

Ta ei pea päris õigeks sellist suhtumist, et kes on juba siia tulnud, see enam teisi uusi ei taha: „Kinnistu omanik peab saama teha oma maaga tehinguid, pole õige vetot peale panna. Ei saa rääkida küla arengust, kui planeeringuid ei soovita. Detailplaneeringuid on võimalik suunata, jõuda arendajatega kompromissile.”      
  
Külavanem Toivo Lepik arvab sama: „Arendamist keelata ei saa, aga külakogu peab olema plaanidest informeeritud ning tuleks koos arutada, milline me küla hakkab olema 15-20 aasta pärast.”

Vallaarhitekt Kadi Raudla kiidab külakogu aktiivsust: „Avalik arvamus on oluline. Lõplik lahendus, kas uutele elamukinnistutele tuleb kümneid krunte või palju vähem, selgub arutelude käigus. Kuna Salmistu elanikud on oma seisukoha edastanud, on meil võimalik arendajatega suhtlemisel neile viidata.”

Eelmine artikkelMARIA VALDMAA kontserdid Kuusalus ja Loksal
Järgmine artikkelKehrasse ehitati lumehooned