Salmistu ja Juminda vabatahtlikud osalesid merepäästeõppusel

1239

Põhja prefektuur korraldas teisipäeval, 6. septembril Kolga lahel merepäästeõppuse.

Osa võtsid politsei- ja piirivalveameti piirivalveosakond, kiirabi ning vabatahtlikud merepäästjad, ka Salmistu ja Juminda rühmad oma paatidega. Salmistu rühmas olid MTÜ Salmistu Paadimees esindajatena Madis Praks ja Märt Praks ning Kolga vabatahtlik päästja Jüri Kaljurand. Juminda poolsaare rühma kuulusid Artur Talvik, Tarvi Velström ja Ulvar Veldi.

Legendi järgi pidi häirekeskus saama kell 10 teate, et Kolga lahel on ülekoormuse tõttu läinud ümber paat, mille pardal oli 22 inimest. Paatidesse tuli tõmmata vigastatuid, keda mängisid inimesed, ja ka surnukehadeks tehtud nukke. Osad paadisolnud läksid kaduma ning neid tuli hakata otsima.

Madis Praks ütles, et õppust toetas ka Kuusalu vallavalitsus – andis valla vabatahtlikele paadikütuse jaoks 200 eurot.

Ta rääkis, et nende rühm reageeris Salmistult: „Paadiõnnetus toimus Rohusi ja Pedassaare vahel. Kõige varem jõudsid kohale Kaberneeme omad, siis meie. Tõmbasime paati kaks inimest ja kolm nukku. Siis võtsime Rohusi saarelt peale lahtise jalaluumurruga inimese ning aitasime politseil ja päästeametnikel Pedassaart läbi otsida. Muljed on positiivsed, üha enam hakkavad politsei ja päästeamet hindama vabatahtlikku tööd. Eriline oli see, et esmakordselt toimus merepäästeõppus meie kandis.“

Artur Talvik jutustas, et nende jaoks muutus õppus koordineerituks siis, kui Kolga lahte saabus päästetöid juhatama piirivalvelaev: „Meile anti mitu ülesannet. Kammisime läbi Koipsi saare idaranna, viisime politseinikke ühelt saarelt teisele. Meie sidesüsteemide kaudu õnnestus kohale kutsuda helikopter.
Tegelesime abitöödega, haavatuid veest välja tõmmata ei saanud, ehkki olime seda eelnevalt hoolega harjutanud.“

Ta lisas, et sel esmaspäeval tuli reaalne abikutse – merepäästekeskus pöördus Juminda poolsaare vabatahtlike merepäästjate poole, sest Malusi juures oli hädas kummipaat, mootorikütus oli saanud otsa: „Paat suundus Kaberneeme ning andsime sealsetele meestele teada, et mingu appi. Oluline on, et oleme olemas. Tegeleme selle nimel, et riiklik süsteem arvestaks meiega, koolitaks ning ka seadus­andlus tuleks järele.“

Eelmine artikkelArukülas löödi naist
Järgmine artikkelTänu KIKi toele saab nüüd Kiiu jäätmejaama anda ehitusprahti