Ani­ja val­la kü­lae­la­ni­ku­le tee­vad mu­ret lah­ti­selt hul­ku­vad koe­rad

Sõ­nu­mi­too­ja poo­le pöör­dus Ani­ja val­la ela­nik, kel­le­le tee­vad mu­ret kü­la­tee­del pe­re­me­he­ta lii­ku­vad koe­rad. Ta an­dis tea­da, et sai sü­gi­sel kol­mel kor­ral koe­ra­rün­na­ku osa­li­seks, mis lõppesid eba­meel­di­va füü­si­li­se kon­tak­ti­ga. Lah­ti­seid koe­ri on ter­vi­ses­por­di har­ras­ta­ja hin­nan­gul vä­ga pal­ju, peaae­gu igal nä­da­lal on val­lae­la­ni­ke sot­siaal­mee­dia­ka­na­li­tes mõ­ni pos­ti­tus sel­le koh­ta, et kee­gi on näi­nud lah­ti­selt hul­ku­vat koe­ra või ot­sib oma koe­ra ta­ga. Sa­ge­li rea­gee­ri­tak­se sel­le­le te­ma sõ­nul nii, just­kui oleks ta­va­li­ne, et koe­rad ja­lu­ta­vad ük­si väl­jas­pool oma ko­duae­da.

„Kui tee ää­res jook­sen ja näen ees koe­ra, kes po­le pe­re­me­he­ga, ei tea ku­na­gi, kas ta rün­dab või ei,“ mär­kis toi­me­tu­se poo­le pöör­du­nud ini­me­ne.

Ta li­sas: „Ar­van, et ka üks­ki oma­nik ei soo­vi ühel päe­val seis­ta sil­mit­si fak­ti­ga, et te­ma ta-ei-ham­mus­ta-ku­na­gi-koer või mi­nu-koer-küll-aiast-väl­ja-ei-pää­se-koer on kel­le­gi vi­ga­seks või sur­nuks pu­re­nud. Asi ei ole ai­nult lin­na­si­se­ne, pal­ju on koe­ri just ha­jaa­sus­tu­se­ga tee­del, kus vist ar­va­tak­se­gi, et koe­rad või­vad va­balt lii­ku­da.“

Ani­ja val­la­va­lit­su­se jä­re­le­val­ves­pet­sia­list Mih­hail Lo­pat­kin rää­kis, et kõik loo­mao­ma­ni­kud on ko­hus­ta­tud jär­gi­ma val­la koer­te, kas­si­de ja teis­te lem­mik­loo­ma­de pi­da­mi­se ees­kir­ju. Ta tõi väl­ja põ­hi­reeg­lid, mi­da peab mee­les pi­da­ma. Lem­mik­loo­ma pi­da­mi­ne ei to­hi häi­ri­da ega ohus­ta­da kaas­ko­da­nik­ke ega tei­si loo­mi. Kin­nis­tu ter­ri­too­rium peab ole­ma pii­ra­tud nii, et ­loom sealt enda tah­tel väl­ja ei pää­seks, see tä­hen­dab, tu­leb vä­lis­ta­da loo­ma ära jooks­mi­se ja ini­mes­te­le või loo­ma­de­le kal­la­le tun­gi­mi­se või­ma­lus. Ava­lik­ku koh­ta to­hib koe­ra viia ja­lu­tus­rih­ma­ga või kand­mis­va­hen­dis, et oleks ta­ga­tud kaas­ko­da­ni­ke ja loo­ma­de ohu­tus, ja va­ja­du­sel tu­leb ka­su­ta­da li­sa­meet­meid, näi­teks suu­korvi. Lem­mik­loo­ma­de pi­da­mi­se ees­kir­ja­de rik­ku­mi­se eest, kui see et­te­vaa­ta­ma­tu­sest põh­jus­tas va­ra­li­se kah­ju või ini­me­se­le ter­vi­se­kah­jus­tu­se, võib loo­ma­pi­da­jat vastavalt KOKSile ka­ris­ta­da ku­ni 800 eu­ro suu­ru­se ra­hat­rah­vi­ga.

„Va­rem lu­bas ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se kor­ral­du­se sea­dus oma­nik­ku vas­tu­tu­se­le võt­ta ka siis, kui te­ma koer oli ava­li­kus ko­has il­ma rih­ma või suukor­vi­ta. Prae­gu saa­me meie oma­nik­ku trah­vi­da vaid siis, kui loom on ju­ba kel­le­le­gi vi­ga tei­nud,“ tõ­des Mih­hail Lo­pat­kin.

Kui val­la­va­lit­sus on saa­nud kae­bu­se või in­fo, et ku­sa­gil jook­seb rin­gi koer ning õn­nes­tub te­ma oma­nik tu­vas­ta­da, saa­de­tak­se tal­le mär­gu­ki­ri, mil­les on too­dud lem­mik­loo­ma­de pi­da­mi­se põ­hi­reeg­lid: „Koos põl­lu­ma­jan­dus- ja toi­dua­me­ti loo­mains­pek­to­ri­ga saa­me ka min­na vaa­ta­ma, mil­lis­tes tin­gi­mus­tes loo­ma hoi­tak­se, ins­pek­to­ril on õi­gus loo­ma­pi­da­mis­nõue­te ei­ra­jat trah­vi­da, al­ga­ta­da hal­dus­me­net­lus või loom oma­ni­kult ära võt­ta.“

Nii kar­me meet­meid on Mih­hail Lo­pat­ki­ni sõ­nul tul­nud ka­su­ta­da vä­ga har­va. Koe­rao­ma­nik­ku tu­li tal vii­ma­ti trah­vi­da kaks aas­tat ta­ga­si. Te­gu on ini­me­se­ga, kes hoo­li­ma­ta mit­me­kord­se­test meel­de­tu­le­tus­test ja mär­gu­kir­ja­dest ja­lu­tas pi­de­valt ava­li­kel tee­del lah­ti­selt suurt koe­ra, kes häi­ris sa­mal teel jalg­rat­ta­ga sõit­nud naab­rit. Pä­rast se­da, kui koer põh­jus­tas naab­ri­le ter­vi­se­rik­ke ja al­ga­ta­ti väär­teo­me­net­lus, teh­ti oma­ni­ku­le trah­vi.

„Kah­juks ka trah­vi­mi­sest ei ol­nud ka­su. Eel­mi­sel aas­tal pi­di­me taas koe­rao­ma­ni­kku hoia­ta­ma, kui sel­li­sed juh­tu­mid kor­du­vad, tu­leb meil koos põl­lu­ma­jan­dus- ja toi­dua­me­ti­ga te­ma koer võõ­ran­da­da,“ üt­les jä­re­le­val­ves­pet­sia­list.

Ta li­sas, et lah­ti­selt jooks­va­te koer­te koh­ta saab val­la­va­lit­sus paar-kolm pöör­du­mist kuus. Prob­leem on suu­rem kü­la­des, kus ma­ja­pi­da­mi­sed po­le sa­ge­li aia­ga pii­ra­tud ning koer­tel see­tõt­tu roh­kem lii­ku­mis­või­ma­lu­si: „Ma saan aru, et ha­ja­kü­la­des ei ta­he­ta koe­ra ko­gu aeg ke­tis kin­ni hoi­da, kuid sel ju­hul tu­leb te­da hoi­da toas või õu pii­ra­ta, et loom ei pää­seks hul­ku­ma.“

Vii­ma­ti võt­sid jä­re­le­val­ve­s­pet­sia­lis­ti­ga es­mas­päe­val ühen­dust Keh­ra pääs­te­ko­man­do töö­ta­jad, kes said tea­te, et Keh­ra kü­las jook­seb lah­ti­selt rin­gi suur koer. Looma ter­ri­too­rium ei ol­nud pii­ra­tud, ta oli küll ol­nud ke­tis, kuid suur koer tõm­bas va­na ke­ti kat­ki ja pa­ni jook­su: „Tänu ühistele pingutustele õnnestus kiiresti leida koera omanik ja loom talle üle anda.“