Sõnumitooja poole pöördus Anija valla elanik, kellele teevad muret külateedel peremeheta liikuvad koerad. Ta andis teada, et sai sügisel kolmel korral koerarünnaku osaliseks, mis lõppesid ebameeldiva füüsilise kontaktiga. Lahtiseid koeri on tervisespordi harrastaja hinnangul väga palju, peaaegu igal nädalal on vallaelanike sotsiaalmeediakanalites mõni postitus selle kohta, et keegi on näinud lahtiselt hulkuvat koera või otsib oma koera taga. Sageli reageeritakse sellele tema sõnul nii, justkui oleks tavaline, et koerad jalutavad üksi väljaspool oma koduaeda.
„Kui tee ääres jooksen ja näen ees koera, kes pole peremehega, ei tea kunagi, kas ta ründab või ei,“ märkis toimetuse poole pöördunud inimene.
Ta lisas: „Arvan, et ka ükski omanik ei soovi ühel päeval seista silmitsi faktiga, et tema ta-ei-hammusta-kunagi-koer või minu-koer-küll-aiast-välja-ei-pääse-koer on kellegi vigaseks või surnuks purenud. Asi ei ole ainult linnasisene, palju on koeri just hajaasustusega teedel, kus vist arvataksegi, et koerad võivad vabalt liikuda.“
Anija vallavalitsuse järelevalvespetsialist Mihhail Lopatkin rääkis, et kõik loomaomanikud on kohustatud järgima valla koerte, kasside ja teiste lemmikloomade pidamise eeskirju. Ta tõi välja põhireeglid, mida peab meeles pidama. Lemmiklooma pidamine ei tohi häirida ega ohustada kaaskodanikke ega teisi loomi. Kinnistu territoorium peab olema piiratud nii, et loom sealt enda tahtel välja ei pääseks, see tähendab, tuleb välistada looma ära jooksmise ja inimestele või loomadele kallale tungimise võimalus. Avalikku kohta tohib koera viia jalutusrihmaga või kandmisvahendis, et oleks tagatud kaaskodanike ja loomade ohutus, ja vajadusel tuleb kasutada lisameetmeid, näiteks suukorvi. Lemmikloomade pidamise eeskirjade rikkumise eest, kui see ettevaatamatusest põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse, võib loomapidajat vastavalt KOKSile karistada kuni 800 euro suuruse rahatrahviga.
„Varem lubas kohaliku omavalitsuse korralduse seadus omanikku vastutusele võtta ka siis, kui tema koer oli avalikus kohas ilma rihma või suukorvita. Praegu saame meie omanikku trahvida vaid siis, kui loom on juba kellelegi viga teinud,“ tõdes Mihhail Lopatkin.
Kui vallavalitsus on saanud kaebuse või info, et kusagil jookseb ringi koer ning õnnestub tema omanik tuvastada, saadetakse talle märgukiri, milles on toodud lemmikloomade pidamise põhireeglid: „Koos põllumajandus- ja toiduameti loomainspektoriga saame ka minna vaatama, millistes tingimustes looma hoitakse, inspektoril on õigus loomapidamisnõuete eirajat trahvida, algatada haldusmenetlus või loom omanikult ära võtta.“
Nii karme meetmeid on Mihhail Lopatkini sõnul tulnud kasutada väga harva. Koeraomanikku tuli tal viimati trahvida kaks aastat tagasi. Tegu on inimesega, kes hoolimata mitmekordsetest meeldetuletustest ja märgukirjadest jalutas pidevalt avalikel teedel lahtiselt suurt koera, kes häiris samal teel jalgrattaga sõitnud naabrit. Pärast seda, kui koer põhjustas naabrile terviserikke ja algatati väärteomenetlus, tehti omanikule trahvi.
„Kahjuks ka trahvimisest ei olnud kasu. Eelmisel aastal pidime taas koeraomanikku hoiatama, kui sellised juhtumid korduvad, tuleb meil koos põllumajandus- ja toiduametiga tema koer võõrandada,“ ütles järelevalvespetsialist.
Ta lisas, et lahtiselt jooksvate koerte kohta saab vallavalitsus paar-kolm pöördumist kuus. Probleem on suurem külades, kus majapidamised pole sageli aiaga piiratud ning koertel seetõttu rohkem liikumisvõimalusi: „Ma saan aru, et hajakülades ei taheta koera kogu aeg ketis kinni hoida, kuid sel juhul tuleb teda hoida toas või õu piirata, et loom ei pääseks hulkuma.“
Viimati võtsid järelevalvespetsialistiga esmaspäeval ühendust Kehra päästekomando töötajad, kes said teate, et Kehra külas jookseb lahtiselt ringi suur koer. Looma territoorium ei olnud piiratud, ta oli küll olnud ketis, kuid suur koer tõmbas vana keti katki ja pani jooksu: „Tänu ühistele pingutustele õnnestus kiiresti leida koera omanik ja loom talle üle anda.“