Kuni 22. märtsini oli Riigi Tugiteenuste Keskuses avatud kohalikele omavalitsustele taotlusvoor jalgratta- või jalgteedesse investeerimiseks. Raasiku vallavalitsus esitas meetmesse taotluse toetuse saamiseks Aruküla-Peningi kergliiklustee esimese etapi jaoks ehk kergtee ehitamiseks Aruküla ristmikust kuni Kalesi bussipeatuseni. Selle teelõigu pikkus on 2,45 kilomeetrit.
Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) rahuldas Raasiku valla taotluse ning eraldas Aruküla-Kalesi jalgratta- ja jalgtee rajamiseks toetust kuni 58 protsenti projekti maksumusest. Projekti abikõlblik kogumaksumus on 800 564 eurot, sellest toetuse suurus on maksimaalselt 464 327,12 eurot ja omafinantseering peab olema vähemalt 42 protsenti ehk minimaalselt 336 236,88 eurot. Toetus on abikõlbulik kuni 31. oktoobrini 2025.
Aruküla-Kalesi kergliiklustee ettevalmistamist alustati 2021. aastal. 2022. aasta kevadel valiti projekteerijaks hankel soodsaima pakkumise teinud Hepta Group Energy OÜ. Tee projekteeriti maanteest lõunapoole ehk Aruküla alevikust teisele poole maanteed.
Raasiku vallavalitsuse haldus- ja ehitusosakonna juhataja Riina Rand ütles, et kergliiklustee ehitamiseks toetusraha saamine oli väga suur töövõit.
„Toetuse saamine oli väga hea uudis, eriti see, et saame RTKlt toetust nii suures mahus nagu taotlesime. Oleme projekti ettevalmistamisega näinud palju vaeva, teiseks meie elanikud väga ootavad seda teed,“ lausus ta.
Riina Rand märkis, raskeks tegi asja see, et kergliiklustee puudutab lisaks valla- ja riigimaale kokku 19 erakinnistut: „Kõik, mis on seotud maaküsimustega, on alati keeruline. Mul on hea meel, et jõudsime kokkulepetele kõikide maaomanikega. Toetuse saamise eeltingimus oli, et kõigi maaomanikega pidi olema sõlmitud vähemalt isikliku kasutusõiguse lepingud.”
Haldus- ja ehitusosakonna juhi sõnul on seda teed vaja eelkõige turvalisuse tagamiseks – et alevikust teisel pool Aruküla-Peningi maanteed elavad inimesed saaksid jalgsi või rattaga liigeldes ohutult Arukülla.
„Meil on palju ka spordiharrastajaid, kergliiklusteid on vaja ka tervisesportlastele,“ lisas ta.
Aruküla-Kalesi kergliiklustee ehitus algab tõenäoliselt järgmise aasta kevadel: „Lootsime rahastusotsust varem, kuid saime selle alles juulis. Praegu valmistame ette hanget ehitaja leidmiseks. Kuna hankedokumendid tuleb enne hanke väljakuulutamist kooskõlastada Riigi Tugiteenuste Keskusega, siis ilmselt ei jõua tänavu ehitamisega alustada.“
Meetme „Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- või jalgteedesse“ kogueelarve on 20 miljonit eurot, see jagunes kahe vooru vahel, tänavu jagati Eesti omavalitsustele 10 miljonit eurot. Põhja-Eestile ehk Harjumaale, väljaarvatud pealinna ümbruse tiheasulad, mis toetusele ei kvalifitseeru, eraldati esimesest voorust kokku 871 192 eurot. Teine voor avatakse praeguse info kohaselt 2025. aasta neljandas kvartalis. Kas Raasiku vallavalitsus esitab ka sinna rahataotluse, on Riina Ranna sõnul volikogu otsustada ning selgub tuleva aasta eelarve vastuvõtmisel.
Vallavalitsus tellis tänavu ka Peningi ja Raasiku vahelise kergliiklustee projekteerimise. Valmis on veel Raasiku Tallinna maantee ja Heina tänava umbes 100 meetri pikkuse kergliiklusteelõigu projekt. Selle eesmärk on Riina Ranna sõnul rajada piirkonnas puuduolevad jalgratta- ja jalgteede omavahelised ühendused ning tagada kergliiklejatele ohutud ja mugavad liikumisvõimalused, mis on seotud ka Tehase tee 2 kinnistuga: „Tulevikus on plaanis kavandada kergliiklusteed Kalesilt edasi Peningini.“