Rongireisijaid häirivad haukuvad koerad ja jalgrattad

2358
Uued ooteplatvormid ehitati peatustesse 2011. aastal, oranzid elektri- ja diiselrongid hakkasid sõitma 2013. aastal.

Reisirongi idasuunal jääb Raasiku ja Anija valda 7 peatust – neist kuues peatub rong kõigis jaamades 26 korda tööpäeva jooksul, Kehras ja Aegviidus on väljumisi 40.

Raasiku aleviku igapäevased rongireisijad räägivad, et niiöelda porgandid ehk uued elektri- ja diiselrongid on maainimese õnnistus. Erinevalt mitmetest teistest linnalähedastest alevikest on rong Raasikul peaaegu ainus viis, kuidas saada Tallinnasse ning tagasi. Rongiga saab Raasikult linna 13 korda päevas, ATKO Liinide bussid sõidavad linna 3 korda ning sõiduaeg on poole pikem kui elektrirongil. Väikebussid ehk marsad Raasikul ei peatu.

Rongid täis, bussid tühjad
Reede, 5. juuni õhtupoolikul veidi enne kella 17 on Raasiku jaamas autosid üsna palju – ümberkaudsetest küladest on tuldud järele oma lähedastele, kes tulevad Tallinna rongilt. Peamiselt väljuvad Raasikul linnas tööl käijad, reede õhtul on palju ka tudengeid ning linnas gümnaasiumis õppivaid noori.
Igal tööpäeval rongiga sõitev Ene Tõnise ütles, et pärast elektrirongide tulekut tunneb ta end nagu eurooplane: „Midagi ei mürise ega kolise, peatus on kiire ja mugav, sõitjad lähevad rongile ja väljuvad sealt nagu muuseas.”
Ta tõdes, et istekohta küll alati ei saa, kuid pooletunnise reisi kannatab ka seistes ära: „Bussis seista ei tahaks, arvestades meie teede olukorda ning bussijuhtide äkkmanöövreid, võib üsna vabalt läbi esiklaasi lennata. Rongis on õnneks seisuruumi küllalt.”
Kõige rahvarohkem on rongis tema hinnangul hommikuti, eriti neljapäeval. Linnast välja on palju sõitjaid reede pärastlõunal ning pühapäeva õhtul on rohkelt reisijaid Tallinna suunas.
„Tohutult palju on neid, kes sõidavad Tallinna piires ning haaravad mõneks minutiks ka istekoha. Pärast Lagedi peatust on tavaliselt juba hõredam ning istekoha peaks leidma kindlasti,” sõnas Ene Tõnise.
Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo rääkis, et linnalähedastes peatustes on reisijaid tõepoolest palju: „Olulisemad peatused on Kehra ja Aegviidu, järgmisena Raasiku ja Aruküla. Kuna Elron müüb selles piirkonnas pileteid tsoonide, mitte konkreetsete peatuste kaupa, siis on meie reisijate arv nendes peatustes arvestuslik ja täpseid numbreid välja tuua poleks korrektne.”
Elroni müügi- ja arendusjuhi sõnul pole ruumipuudus elektrirongides eriti suur probleem: „Arukülast Ülemisteni, kus rong tühjemaks läheb, kestab sõit umbes 15 minutit. Linna lähedal on tavapärane, et tipptunnil ei pruugi sellise vahemaa puhul istuma saada. Tihti ei soovi reisijad uksest kaugemale liikuda, kuigi tagapool vagunis on vabu kohti. Juhtub ka, et ei soovita istuda kahe reisija vahel olevale istmele või seljaga sõidusuunas. Sellisel juhul ei saa rääkida ruumipuudusest, vaid reisija enda valikust püsti seista. Kaassõitjatesse võiks hoolivalt suhtuda, liikuda vagunis edasi ning hoida oma pagasit kas pakiriiulil või süles, mitte kõrvalistmel.”
Lisaks rongile saab Raasikult linna ATKO Liinide bussidega, reisijaid tuleb peale aga vähe. Reedel peatuses oodanud bussijuht sõnas, et sõidavad peamiselt need, kellel on kuukaart ning paari-kolme inimesega bussireise on tulnud teha Tallinnasse sageli.
Bussiga saab linna ja tagasi ka Kehrast ja Arukülast, Aegviidu suuna ülejäänud peatustes Raasiku valla Kulli külas ning Anija vallas Parilas, Lahinguväljal ja Mustjõel on rong ainuke ühistranspordivahend. Arukülast sõidab linna ka marsruuttakso, mis väljub sagedamini kui rong.

Hinnad on tõusnud
Möödunud aasta alguses kirjutasime Sõnumitoojas, kuidas Aruküla ja Raasiku rongisõitjaid pahandasid, et Tartu ja Narva rongid nende juures enam ei peatu. Tartusse sõitvad tudengid peavad minema sinna kas Tallinna kaudu või Aegviidus ümber istuma.
Reede õhtul Raasikule jõudnud tudengid rääkisid, et ümberistumistega kulub sõiduks kauem ja on rahakotile kulukam, kuid nuriseda nad ei taha ning on uue graafikuga enam-vähem harjunud. Nad jutustasid, et teavad Arukülas noori, kes sõidavad Tartusse ülikooli autoga – viieliikmelise pundi saab kokku küll. Raasikul see variant nende sõnul eriti hästi ei toimi, sest noori on vähem ning autot oleks raske täis saada.
Elroni müügi- ja arendusjuht ütles, et tema hinnangul on reisijad uue plaani omaks võtnud: „Kindlasti on muudatus end õigustanud. Tänu sellele suudame pakkuda ka tavarongidega sama kiiret sõiduaega Tartusse ja Narva kui bussiga. Ka Arukülast Tartusse saab praegu Aegviidus ümber istudes kiiremini kui Edelaraudtee ajal sai otserongiga.”
Reisijaid teeb murelikuks rongipileti hinnatõus. Kui varem tuli näiteks Raasikult Tallinnasse sõidu üksikpileti eest tasuda 2 eurot, siis alates möödunud aasta novembrist 2 eurot ja 20 senti. Tõusnud on ka sooduspiletite hinnad.
Ronnie Kongo tõdes, et keskmiselt 7-8protsendiline hinnatõus oli vajalik: „Vastavalt reiside arvule kasvavad Elroni kulud klientide teenindamisel. Kasvavad elektri­energia ja diiselkütuse kulu,  rongkilomeetritelt arvestatav infrastruktuuritasu ning tihedamast töö-graafikust tulenevalt tööjõukulud rongipersonalile.”
Ta soovitab kasutada soodustusi – sõidukaarti, mis annab 10 protsenti soodustust ja võimalust osta pilet veebist, mis annab veel soodsama hinna.
Juunikuust hakkati tööle uue  sõiduplaani alusel, see kehtib detsembri keskpaigani. Idasuunal väga suuri muudatusi sõiduplaanis pole, küll aga väljub viimane rong Tallinnast Aegviitu varasemast 25 minutit hiljem ehk kell 22.15.

Jalgrattad võiks võimalusel jaama jätta
Rongi sõidutingimuste üle reisijad väga ei kurda. Küll aga on märgitud, et kevaditi lisandub rongidesse palju jalgrattaid. Sageli ei panda ratast hoidlasse, vaid seistakse koos sellega rongiukse juures ning takistatakse pealetulekut-väljumist.
Kehras elav naine kurtis, et paar-kolm ukse juures seisvat ratturit kannatab ta ära, kuid suvel tullakse linnast lausa gruppidena ning minnakse pärast jalgrattamatka tagasi, üleni poriste riiete ja ratastega.
Rattureid on palju ka Ene Tõnise sõnul: „Saan aru, et rong on ratturitele väga mugav sõiduvahend, aga kui nende arvelt ei pääse rongi mõni reisija, pole see kindlasti aktsepteeritav. Olen poolt, et võiks kehtestada rattapileti.”
Müügijuht Ronnie Kongo märkis, et Elron jälgib olukorda: „Palume endiselt jätta võimalusel ratas raudteejaama ning vältida rongis ratastega reisimist tipptunnil.”
Reisijad on kurtnud ka reisijate lemmikloomade üle. Ene Tõnise sõnas, et erinevalt bussist ei kontrolli rongi sisenejaid keegi: „Oma dobermanniga keegi naljalt bussi ei tule, ka sülekoertega sisenejatele vaatab bussijuht hoiatava pilguga otsa. Rongis tehakse muidugi ka märkusi, kuid mõnigi reis on tulnud veeta koos klähviva koera või näuguva kassiga.”
Ta lisas, et häirib veel see, kui vahel reede õhtuti pannakse rongis püsti pidu – lauakesed ning üksteise vastas asuvad istmed soodustavad tema sõnul baarikultuuri. Ta tõdes aga, et õnneks suudavad piletimüüjad sellised olukorrad kontrolli all hoida.
Rongireisijad on kirjeldanud, et vahel on õnnestunud sõita täiesti tasuta – Tallinnast tuleb peale palju rahvast ning kui vaikselt akna all ninapidi telefonis olla ja pilku mitte tõsta, ei hakka piletimüüja reisija peale aega raiskama.
Ronnie Kongo sõnas, et kui reisija on rongi sisenenud, pole tõesti tarvis minna klienditeenindajat otsima, küll aga tuleks tema lähenemisel oma piletiostusoovist aktiivselt märku anda, vastasel juhul on tegu piletita sõiduga. Nagu ka mujal ühissõidukites, käivad rongis vahel kontrolörid, kes piletita sõitjaid trahvivad.
Kõige rohkem kiidavad reisijad rongide suuri istmevahesid ning täpsust. Rongide väljumisaegu võiks reisijate sõnul olla kindlasti rohkem, eriti Raasikul ja külades, kust teisiti välja ei saagi, kui autot pole.
Sagedasemat väljumist müügi- ja arendusjuht lähiajal aga lubada ei julge: „Rongireisijad katavad 30 protsenti meie kuludest. Rongiliikluse tihendamine eeldab nii riigi toetuse suurendamist kui ka reisijatelt kogutava piletitulu suurenemist.”