
Lahemaa rahvuspark loodi 55 aastat tagasi – 1. juunil 1971. aastal. Rahvuspargi 55. sünnipäeva tähistamiseks korraldas MTÜ Lahemaa Turismiühing möödunud neljapäeval, 21. mail Palmses rahvusvahelise konverentsi. Laupäeval ja pühapäeval, 23. ja 24. mail tähistati kohalike turismitegijate algatusel rahvuspargi juubelit ja rahvusvahelist kaitsealade päeva Lahemaa päevaga. Avatud olid turismitalud, külades korraldati matku. Suurpeal oli ka laulude ja tantsudega lõkkeõhtu. Mitu üritust toimusid Loksal, mille territoorium on enamalt jaolt Lahemaa rahvuspargi piiridest väljas, kuid on kujunenud turistidele oluliseks kaubanduskohaks.
Lahemaa päeva ja konverentsi peakorraldaja, Lahemaa Turismiühingu juhatuse liige Kaisa Linno ütles, et Lahemaa päev läks korda. Hara sadamas olid paadireisid välja müüdud, rahvast käis nii Valgejõe veinivillas, Vanaküla keraamikapiknikul, Kolga muuseumi tuuridel, Kõnnu Viinaköögis, Tammistu Lammas matkadel, Viinistu Kunstisadamas, Ubari Loodustarkuse Keskuses ja teistes Ida-Harjumaal toimunud ettevõtmistes, samuti Lääne-Virumaal Käsmus, Võsul, Võsuperes, Altjal, Palmses, Vihulas, Karepal, Puhta Vee Teemapargis ja Äntu järvedel.
Konverents ja koostööleppe allkirjastamine
Rahvuspargi sünnipäeva tähistamise algatanud ja korraldanud Lahemaa Turismiühing sai Arenduskoja Leader-tegevusrühma tänavuse toetusvoori meetmest „Aktiivne ja tegus kogukond“ projektile „Lahemaa rahvuspark 55: rahvuspark, kogukond ja koostöö“ toetust 9267,48 eurot.
Rahvusvahelisel konverentsil „Rahvuspargid, kogukonnad ja koostöö“ osalesid rahvusparkides tegutsevate ettevõtjate koostöövõrgustike, ka riiklike asutuste esindajad Eestist, Lätist, Leedust, samuti Albaaniast, Sloveeniast, Saksamaalt ja Portugalist.
Ettekanded olid kogukondade rollist rahvusparkides, kestliku turismi arendamisest, koostöömudelitest. Päevajuhid olid Wanderlust Matkad OÜ kaasasutaja ja matkajuht, Lahemaa Turismiühingu juhatuse liige Reimo Mürgimäe ning Lahemaa Turismiühingu liige Raido Roostalu.
Konverentsi üks teema oli rahvusparkide juhtimine. Eestis ja Lätis ei ole enam aastaid rahvusparkide administratsioone, rahvusparkidega tegelevad keskkonnaametite eri valdkondade spetsialistid. Leedus töötavad endiselt rahvusparkide administratsioonid. Kaisa Linno sõnul leiti, et Eestis ja Lätis on näha – rahvusparkide juhtimine vajaks värskendamist ning uut juhtimismudelit võiks hakata välja töötama koostöös keskkonnaameti, kliimaministeeriumi, kohalike turismivõrgustike ja omavalitsustega.
Konverentsipäeva lõpus allkirjastasid Eesti, Läti ja Leedu 9 rahvuspargi kohalike turismivõrgustike esindajad koostööleppe. Eestist osalevad koostöös Lahemaa, Soomaa, Matsalu, Alutaguse, Karula ja Vilsandi rahvuspargi, Lätist Gauja ja Kemeri rahvuspargi, Leedust Aukštaitija rahvuspargi turismitegijad.
Kaisa Linno: „Hakkame tegema sisulist koostööd, sest kaugemalt tulevad väliskülalised näevad Baltimaad kui tervikut, mida külastada. Arutasime konverentsi töötoas ühiseid võimalikke turundustegevusi, pakuti ühtse külastajapassi ja Balti riikide rahvusparkide ürituste kalendri loomise idee. Ka olid kõne all võimalikud ühised giidikoolitused, samuti ühtsete kvaliteedistandardite väljatöötamine. Võiksime arendada rahvusvahelisel turul ühist kaubamärki „Baltic National Parks“.“
Ta lisas, et allkirjastatud kokkulepe on üldise sõnastusega memorandum ning plaanis on välja töötada detailsem tegevuskava.
Konverents lõppes Kolga-Kuusalu kammerkoori, Kuusalu meeskoori, Võhma segakoori ja Loksa Tantsijate kontserdiga. Õhtusöögil Palmse Kõrtsis esines Kuusalu keskkooli folgirühm.
Konverentsi külalised käisid ka Lahemaaga tutvumas – Viru rabas, Kolgakülas, Altjal, Vergis ja Käsmus ning Palmse mõisakompleksis.
„Albaanlased kiitsid, et Lahemaa on fantastiline. Nad on mitmel korral käinud Tallinnas ja vanalinna tuuridel, Lahemaa rahvuspargist ei teadnud seni midagi,“ märkis Kaisa Linno.





