Riigikogu liige RAINER VAKRA esines Kehra kunstidekoolis

2442
Riigikogu keskkonnakomisjoni liige RAINER VAKRA ja Kehra raamatukogu juhataja TIINA NÕLVAK.

Neljapäeval, 16. oktoobril kohtus RAINER VAKRA Kehra raamatukogu kutsel kunstidekooli saalis
kohalike inimestega.

Kehra raamatukogu direktor Tiina Nõlvak rääkis, et raamatukogupäevade raames tuli organiseerida üks kohtumine tuntud inimesega. Kuna kirjanik, keda sooviti külla kutsuda, küsis selle eest kopsaka rahasumma, otsustas ta pöörduda hoopis poliitiku poole: „Rahvateenrid peavad tulema ju ilma rahata.“
„Olen seega siis teie säästukülaline,“ muigas riigikogu liige Rainer Vakra.
Ta tutvustas end ja rääkis, milliseid raamatuid luges lapsepõlves ja mida loeb praegu ning vastas kohaletulnute küsimustele. Kuna Rainer Vakra on riigikogu keskkonnakomisjoni esimees, puudutasid küsimused suures osas keskkonnateemasid.
Sõnumitooja soovis riigikogulase arvamust korraldatud jäätmeveo kaheosaliste hangete kohta. Anija vallas viib korraldatud jäätmeveo hankeid läbi MTÜ Harjumaa Ühisteenuste Keskus, kuid uue prügivedaja leidmiseni pole veel jõutud, kuna esialgu venis vaidlustuste tõttu jäätmekoha leidmise hange, praegu käivad vaidlused jäätmevedaja leidmiseks korraldatud hanke üle.
Rainer Vakra arvas, et väike vald võiks teha hanked ise, mitte vahendusettevõtte kaudu: „Vallavalitsus võib ka ise viia läbi kaheosalisi hankeid, selleks ei ole vaja mingeid vahekehasid, kes hakkavad edaspidi elanikele saatma arveid ja lisama sinna omapoolset vahendustasu, mis lihtsustatult öeldes tähendab prügimaksu. Mina ei pea seda õigeks. Kui vald teeks hanked ise, ei saaks ka vahendustasu võtta.“
Septembris peatas riigikohus Lääne-Virumaa valdade avaldusel jäätmeseaduse muutmise seaduse jõustumise, mis oleks keelanud kohalikel omavalitsustel jäätmevedu korraldada omavalitsuse või tema volitatud MTÜ kaudu.
Rainer Vakra nõustus, et meil on palju ettevõtteid, kes jätkuvalt pidurdavad erinevate hangete läbiviimist ja neid vaidlustavad. Ta märkis, et selline on kahjuks Eesti riigi tänane arengutase, meil ei ole veel korralikku ärikultuuri.
„Kuid kindlasti tuleb ka seaduste pool üle vaadata, et ei saaks erinevaid hankeid nii kergelt vaidlustada,“ sõnas ta.
Sõnumitooja rääkis Rainer Vakrale sel suvel Kehras kerkinud probleemist aiamaade ümber ning küsis, kas vallal oleks võimalik saada riigilt aiamaade jaoks maad munitsipaalomandisse.
Riigikogu liige märkis, et keskkonnakomisjoni eelmisel istungil arutati sama teemat ehk Eesti riigi paindlikkust: „See on üks neist kohtadest, kus peaks riik olema paindlikum. Ma ei ütle, et Eesti riik peaks maad omavalitsustele müüma, aga võiks näiteks anda ühe euroga kas või üheksakümne üheksaks aastaks rendile, kui omavalitsustel on seda vaja kas oma elanike jaoks või majanduslikul otstarbel.“
Rainer Vakra tõdes, et sageli ütleb riik omavalitsuste maataotlustele kindla „ei“, ega alusta üldse diskussiooni, olgu siis tegemist sooviga saada elanikele pisikesi põllulappe või tuua valda tööstust.
„Öeldakse, et ostke riigilt maad, kuid riigimaa müümise protsess on väga keeruline. Kui omavalitsus taotleb maad munitsipaalomandisse, öeldakse sageli, et omavalitsus pole selleks, et äri teha,“ sõnas ta.
Riigikogulane leidis, et riigi koostööd omavalitsustega on vaja kindlasti parandada ning kui omavalitsusel on soov teha maaga midagi mõistlikku, mis on Eesti inimesele kasulik, siis võiks riik olla paindlikum ning seda lubada: „Kuna meil on selline väike armas riik, kus kõik üksteist tunnevad, siis jäigalt kivisse raiutud reegleid võiks suuta mõistlikult analüüsida ja vajadusel ka muuta. Vaevalt nüüd riik ühe väikese maatüki müümisest rikkamaks saab ning kui  omavalitsuse  jaoks  on  see  vajalik, võiks nende soovi toetada.“
Rainer Vakra lisas, et kohalikel omavalitsustel pole riigilt kuigi kerge saada maad ka mänguväljaku või kiigeplatsi ehitamiseks: „Kohati lähtub riik kõiges oma rahakoti, mitte inimeste huvidest, kuid Eesti riik peaks olema ikka inimese jaoks, mitte vastupidi.“
Pärast kohtumist kunstidekoolis külastas Rainer Vakra Anija vallavolikogu arengu- ja eelarvekomisjoni istungit.