Režissöör JÜRI TALLINN teeb Kolgas kogukonnakroonikute kursused

1720

Kuusalu vallavalitsus valis 2016. aasta kroonikafilmi tootjaks Viiking Film OÜ, mida juhib endine telemees JÜRI TALLINN.

Režissöör JÜRI TALLINN Ekströmi marsi päeval Valklas.
Režissöör JÜRI TALLINN Ekströmi marsi päeval Valklas.

Viiking Film OÜ on eesotsas režissöör Jüri Tallinnaga saanud valmis ja avalikustanud kroonikafilmi esimese osa – ülevaate 30. jaanuaril toimunud Ekströmi marsist. Ligi 10minutiline filmilõik on pandud Kuusalu valla kodulehele, seda tutvustatakse ka Facebookis. Marssi korraldatakse major Martin Ekströmi ja tema võitlejate Vabadussõjas läbitud sõjatee mälestuseks, Ekströmi marsil osalenud kõndisid 32 kilomeetrit – Valklast Hara külasse vabadusvõitlejate kunagisse dessandipaika.
Vallavalitsuse tellimusel kajastab Viiking Film tänavuses kroonika-DVDs peale Ekströmi marsi veel Orava tantsupidu, Kolgaküla koguperepäevasid, külade jalgpalliturniiri, Arno Lepnurm 95, Vabadussõja mälestussammas Kuusalus 95, Kolga lasteaed 50, Kiiu 775, Kasispea 430, Virve 430, Kolga jõululaata. Kokku tasub vald 2016. aasta kroonika eest 4500 eurot.
Jüri Tallinn rääkis, et Ekströmi marsi filmimisel võttis ta üles teisigi huvitavaid kaadreid ja hakkasid hargnema omaette lood – koer Pätu kadumisest Ekströmi marsil, tema ülesleidmisest ja peremehele üleandmisest Valkla Forellis ning Valkla Forelli perenaise jutt sellest, kuidas söögikoha asutas, erinevatel aegadel toime tuli ning mida seal praegu tehakse.
Jüri Tallinn: „ Pärast Tallinnfilmi kroonikatoimetuse tegevuse lõpetamist olen aastaid mõelnud, et Eestisse tuleks luua audiovisuaalne kroonika ehk andmebaas. Kuusalu kroonikafilmi tegemise esimesed kogemused süvendasid motiivi hakata andmebaasi loomisega aktiivsemalt tegelema. Kuusalu valla kroonika koostamine oleks otsekui pilootprojekt. Mul on idee luua Kuusalu valla audiovisuaalne andmebaas, inimesed võiksid filmida oma sugulaste ja tuttavate meenutusi, näiteks kuidas oli elu kolhoosi ajal või veel varem. Talletada võiks kõikvõimalikke lugusid loodusest, keskkonnast, töötegemisest ja paljust muust, et need lood ja mälestused jääksid alles. Saaks jäädvustada sündmusi, et ka järeltulevad põlved võiksid tänapäeva olulisi ettevõtmisi tulevikus näha.“
Et osataks filmida ja monteerida, alustab ta Kolga mõisas koolitustega, plaan on õpetada audiovisuaalset kirjaoskust. Koolitus on mitmeosaline ning tasuta. Soovitav oleks, kui koolitusel osalejal on olemas kaamera, millega filmida.
„Et monteeritud filmiklipid ei häviks, hakkame pakkuma serveri võimalust, tulevikus on võimalik neid klippe andmebaasist osta, kui keegi soovib kasutada,“ lisab Jüri Tallinn.
Ta lubab, et koolitusel osalejatele tutvustatakse ka autorikaitse põhimõtteid ja üldisi eetikanorme. Kindlasti saab autor andmebaasi antud klippide osas esitada oma soovid, kes ja kuidas võiks neid kasutada ning autorini hakkab jõudma info, milleks edaspidi klippide kasutusõigust osta tahetakse.
„Andmebaas peab tulema selline, et sinna talletatud videomaterjali ei oleks võimalik kurjasti kasutada. Samas tahan rõhutada, et ükski väljast tulnud filmitegija ei võta üles nii häid kaadreid, kui need, kes ise on samas infoväljas. Just seepärast tahame õpetada kohalikke inimesi kroonikasüžeesid tegema. Ja miks mitte jõuda selleni, et koolituse läbinud oskaksid tulevikus teha dokumentaalfilme,“ kõneleb režissöör.
Koolitus on kavandatud koostöös sihtasutusega Kolga Mõis. Mõisa-poolne abiline on Meelis Rondo, kes mõni aasta tagasi osales Eesti Rahvakultuuri Keskuses korraldatud filmikoolitusel, kus üks õpetaja oli Jüri Tallinn.