Kehra gümnaasium elab uutes tingimustes tavapärast koolielu

3993

Alates 20. veebruarist toimub Kehra gümnaasiumi õppetöö kolmes erinevas majas.


Kehra kooli 3. klass kunstidekooli majas. Taamal õpetaja EPP RAUDKIVI.

Kehra gümnaasiumi peahoone peagi algava remondi tõttu on enam-vähem kõik algklassid oma majast kolinud Kehra kunstidekooli. Niinimetud väikeses koolimajas ehk algklassidemajas on peaaegu kogu põhikooli osa ning 9. klassid ja gümnaasium õpivad endises vallamajas. Kooli juhtkond töötab algklassidemajas, kuid neil on kabinet ka endises vallamajas.

Õppealajuhataja Airi Poomi kinnitusel on kõik laabunud väga kenasti ning ületamatuid takistusi ei ole ette tulnud. Seda ilmselt suuresti tänu sellele, et ümberkolimine ei tulnud nii-öelda üleöö – peahoonest lahkumiseks valmistuti juba sügisel, õppeaasta alguses.

„Koostasin sellele mõeldes tunniplaani ja jaotasime õpetajatele ka tunde arvestusega, et õppetöö hakkab toimuma mitmes erinevas kohas. Kõik sai tehtud silmas pidades, et kui kolime, ei peaks õpetajad väga palju jooksma,“ rääkis ta.

Ainsa kitsaskohana tõi Airi Poom välja selle, et päris hästi pole läinud arvutisüsteemi ümberseadistamine: „Arvutid on kõigis klassides küll olemas ja peaserver ringi kolitud, kuid esineb veel võrgutõrkeid. Muid probleeme ei ole. Kõik on sujunud, on hea meel, et töötajad on muutused vastu võtnud rahulikult ja ka lapsed on juba harjunud.“

Õpilased on paiksed
Õppealajuhataja sõnul on suurim muutus võrreldes varasema koolikorraldusega, et igal klassil on nüüd oma koduklass. See tähendab, et enam ei lähe õpilased ühest aineklassist teise, vaid liiguvad õpetajad, kellel varem oli oma kabinet.

„Oleme nüüd nagu Figaro siin, Figaro seal,“ muigas emakeeleõpetaja Endla Klemets.

„Praegustes oludes ei ole lihtsalt suur õpilaste liikumine enam võimalik,“ põhjendas Airi Poom.

Kuna kunstidekoolis on peamiselt algklassid, on sealsed õpetajad paiksemad, põhiliselt käivad õpetajad väikese koolimaja ja endise vallamaja vahet.

„Õnneks ei ole kahe maja vahemaa eriti pikk ning ei ole kuulnud, et õpetajad oleksid käimise üle virisenud. Vahva oli, kui nad ühel päeval ütlesid hoopis: „Oi-oi, meie liikumine on takistatud, sest apteegi juures on kõnniteel pardid.“  Läksin ise samuti partide vahelt läbi,“ jutustas õppealajuhataja.

Ka gümnaasiumiklassidel ei ole päris kõik tunnid ühes majas – noormeeste tehnoloogiaõpetus toimub majakeses väikese koolimaja õuel, muusikaõpetuse ning käsitöö- ja kodundusetunnid algklassidemajas.

Kõige suurem liikumine on söögivahetundide ajal, mida on varasema kahe asemel nüüd kolm. Kuna algklasside õpilased peavad sööklasse minema kaugemal asuvast kunstidekooli hoonest, on nende söögivahetundi pikendatud 50 minutile, vanemate ja sööklale lähemal asuvate laste söögivahetunnid kestavad endiselt 30 minutit. Algklassiõpilased kõnnivad sööklasse ja sealt kooli tagasi koos oma õpetajaga.

Kooli raamatukogu asub algklassidemajas. Peamised teavikud-õpikud on lahti pakitud, kuid päris kõike kastidest välja ei võeta.

„Raamatukogu on laenutamiseks avatud, kuid sealt saab ruumipuudusel vaid hädavajalikku,“ sõnas õppealajuhataja.

Eraldi arvutiklassi praegu ei ole. Põhikoolis arvutitunde ei toimu, gümnaasiumis olid need ära esimesel poolaastal.

Kunstidekoolis uus garderoob
Kunstidekooli maja on gümnaasiumi kasutuses kella 14ni. Kuues tund lõpeb 14.15, seni saavad seal olla ka pikapäevarühma lapsed. Algklassiõpetajad Marju Vahtramäe ja Epp Raudkivi kinnitasid, et kaks kooli mahuvad ühe katuse alla kenasti ära.

„Eks ikka tuleb harjuda, siin pole peremees oma klassis. Kuid lastele näib meeldivat, ütlevad, et siin on vahva,“ lausus Epp Raudkivi.

Marju Vahtramäe lisas: „Kui ise ei tee haput nägu, ei virise ka lapsed.“

Lastele meeldib nende sõnul väga kunstidekooli keldrisse tehtud suur riietehoid, sest alg­klassidemajas on iga klassi kasutada vaid kitsas garderoob.

Uue ajutise koolimaja positiivsete külgedena tõid õpetajad välja staadioni läheduse – suusarajad on peaaegu ukse all. Kuigi sööklasse ja spordihoonesse on varasemast tunduvalt pikem maa, on ka sellel nende arvates oma plussid.

„Kuna tuleb rohkem käia, läheb laste  tervis  kindlasti  paremaks. See on ju kehaline kasvatus. Juba selle paari nädalaga on näha, et laste samm on läinud tunduvalt kiiremaks,“ märkis esimese klassi õpetaja Marju Vahtramäe.

Õpetajad avaldasid lootust, et kunstidekooli vana kanalisatsioonitorustik peab praegusele tavalisest tunduvalt suuremale koormusele vastu.

Gümnaasiumiklassid vallaametnike endistes kabinettides
Kui kunstidekoolis tilistatakse elektrilise koolikella asemel käsitsi vana koolikella, siis endises vallamajas kell ei helise ning tundide-vahetundide arvestamine käib õpetajate kella järgi. Õppealajuhataja sõnas, et vanematele klassidele on tunniplaanis nüüd mitu paaristundi ehk ühte ainet on järjest kaks 45minutilist tundi. Õpetaja võib kaks tundi läbi viia järjest ning pärast seda on pikem vahetund.

Klassid on mahutatud peaaegu kõikidesse endise vallamaja suurematesse kabinettidesse, sealhulgas ka volikogu esimehe ja vallavanema tööruumidesse ning kunagisse volikogusaali ja kantseleisse. Kõige suurem, 23 õpilasega abituurium, on endises maakorraldajate töötoas, kus enne vallamaja kolimist olid sotsiaaltöötajad. Et saada juurde üks klassiruum, võeti maha teisel korrusel asunud kahe väikese kabineti kipsplaadist vahesein. Kuna koridorid on kitsad, on õpilased vahetundide ajal peamiselt klassides.

Abituriendid kiitsid, et neile meeldib praeguses kohas rohkem – maja on väiksem, klassid hubasemad. Sama meelt olid ka varasemas vallavanema kabinetis õppiv 9. klass ja endise volikogu saali koduklassiks saanud 10. klass. Vaid koolisööklasse on nende arvates praegu liiga pikk maa.