Järgmiste kohalike valimisteni on jäänud pisut rohkem kui kaks aasatat ja viimastest riigikogu valimistest on möödunud pool aastat. Valitsuspartnerite vahel kokku lepitud haldusreformi kava on algatanud aktiivsemaid arutelusid valdade, linnade liitumise ja oma võimekuse üle. Tuleb arvestada ja nõustuda nii reformipaketi koostajatega kui ka kriitikute tähelepanekutega.
Kohalik valitsemine tähedab võimalust kohalike asjade üle otsustada ning kui liitumine on võimekuse tõstmise üks meede, siis pall on praegu kohalike volikogude väravas. Kas jätkata sama võimekusega või ühineda?
Omavalitsuste senine areng Eestis on olnud märkimisväärne, omanäoline ja võrreldamatu Euroopa Liidu teiste riikidega. Võrreldes näiteks riiklikke arengukavasid valla või linna arengukavadega, on need kõik olnud pragmaatilised, pigem konservatiivsed ja rakendatavad. Peamine koht on neis kõigis areng vastavalt võimalustele, seega pole ilmselt kusagil Eestis omavalitsust, kus arengut ei oleks toimunud.
Pika omavalitsusjuhikogemuse põhjal ja tundes Harjumaad võin öelda, et siin jätkub omavalitsuslikku potentsiaali nii liitumisteks kui iseseisvatena jätkamiseks.
Ida-Harju piirkonna linnadest ja valdadest on kava kohaselt märgitud Loksa linna 3010 elanikuga, Aegviidu valda 800 elanikuga ja Raasiku valda 4692 elanikuga ehk neid, kelle elanike arv jääb alla 5000. Kuivõrd nad on naabrid Anija ja Kuusalu vallaga, siis puudutab võimalik ühinemine kogu Ida-Harju piirkonda.
Võimekuse tõstmise eesmärgi ühe komponendina peab olema välja toodud ka minimaalne soovitud elanike arv, millest praeguses diskussioonis lähtuda, aga tundub, et ühe kindla numbriga siin siiski mõõta ei õnnestu. Loksa linn ümbritsetud suure Kuusalu vallaga, kus on praegu 6758 elanikku, on muidugi suur väljakutse sealsetele otsustajatele, kuivõrd on tegu suurte külakogukondadega Kuusalu valla homogeense väikelinnaga. Ratsionaalseid kaalutlusi liitumiseks ilmselt leiab, aga kuidas nad kogukondlikult ühendada?
Raasiku vallas elab registri kohaselt 308 elanikku vähem kui 5000. Samas on teada, et tegelik arv on kindlasti suurem ja ületab ka mainitud piirmäära. Raasiku vald on jaotunud kolme kihelkonna vahel, kus valla kolmeks jagamine lõhuks loodud kogukondliku väärtuse ja inimeste tegelik töö-ja teenuskeskus jääks ikkagi Tallinna suunda.
Raasiku vallavanema pakutud võimalik ühinemine Rae vallaga võiks ju vägisi ratsionaalset lähenemist leida, kui väiksema poolt tulubaase võrrelda, aga omavalitsusliku olemuse eesmärk on kadumas, kui valla piirid kulgeksid Peetri Selveri tagant Kiviloo mõisapargini. Minu hinnangul omab Raasiku vald tugevat kogukondlikku identiteeti ja haldusvõimekust, kus näen ainsa lahendusena iseseisvalt jätkata ja alustada läbirääkimisi Raasiku ümbruse Anija ja Jõelähtme külade liitmiseks. Need külad on tegelikult Raasiku valla teenuseid kasutavad ja vajavad.
Kuivõrd haldusreformi eesmärk on tugevad ja võimekad omavalitsused, tähendab võimekus ka kogukonna identiteedi säilimist ja arendamist.
Soovin volikogudele sisukaid ja mitmekülgseid arutelusid, kuidas oma valla või linna võimekust tõsta ja haldust kaasaegsemaks muuta.
