
Käesoleva aasta alguses liideti Raasiku valla vee-ettevõte Raven ja Anija valla kommunaalettevõtte Velko veemajanduse osa. Anija vallas on ühisveevärk ja kanalisatsioon (ÜVK) Kehra linnas, Aegviidu alevis ning Alavere, Anija, Lehtmetsa, Lilli, Voose ja Ülejõe külas. Raasiku vallas on ÜVK Aruküla ja Raasiku alevikus ning Härma, Kulli, Peningi ja Perila külas. OÜ Raven juhataja Erik Jüriöö sõnul on liitumispunkte Anija vallas väljaehitatud 776, liitunud kinnistuid on 712, Raasiku vallas on rajatud ligikaudu 750 liitumispunkti, liitunud kinnistuid on ligi 700.
Lisaks vee- ja kanalisatsiooniteenuse pakkumisele ning ÜVK arendamisele teeb Raven survepesutööd ning pakub sanitaartehnilisi teenuseid kahe valla allasutustele ja vahendab oma koostööpartnerite teenuseid eraisikutele. Ravenil on 10 töötajat, nende seas ka atesteeritud veeproovivõtjad ning 5. taseme veekäitlusoperaator.
„Ettevõtte tänavune käive on ligikaudu 1,05-1,1 miljonit eurot, sellest tulem ligikaudu 179 000-180 000 eurot. Sellega suudame kenasti teenindada olemasolevad ja tulevased laenud, majanduslikult saame päris ilusasti hakkama,“ rääkis Erik Jüriöö oktoobris Anija vallavolikogu istungil.
KIKi kevadisest toetusvoorust sai Raven 414 115,11 eurot Aegviidu alevis ÜVK 5. etapi väljaehitamiseks. Hanke võitis OÜ RTS Infra Eesti, kelle hinnapakkumine oli 804 096,31 eurot, lisandub käibemaks. Ehituse järelevalve kulud on ilma käibemaksuta 11 000 eurot. KIKi toetusmäär on 49,9 protsenti, Anija valla omaosalus 50,1 protsenti. Novembris algab projekteerimine, ehitama hakatakse tuleval kevadel, et hiljemalt järgmise aasta sügiseks oleks valmis. Raveni juhataja kinnitas, et kinnistuomanike kooskõlastused on olemas, kokku rajatakse 69 liitumispunkti: „Selle etapi väljaehitamine tähendab, et praeguse puhastusvõimekusega Aegviidus rohkem ÜVKd rajada ei saa, Aegviidu puhasti töökoormus on maksimumi lähedal ja peame hakkama mõtlema selle laiendamisele.“
Anija vallas on alustatud ka tööd, et välja vahetada Kehra reoveepuhasti võreseade, mis on reovee puhastamisel esimene puhastuselement. Erik Jüriöö põhjendas, et Kehra puhasti on töötanud üle 10 aasta, võreseade on hakanud amortiseeruma, lisaks on vaja puhasti tootlikkust tõsta. Võreseadme ostmiseks korraldatud hanke võitis AS Schöttli Keskkonnatehnika. Seade maksab 241 960 eurot, lisandub käibemaks, seadme ostab Raven pangalaenu abil. Võreseadet hakatakse vahetama kevadel, kui ilmad soojemad, valmis peaks olema juunis-juulis.
Raveni juhataja märkis, et ettevõtte suurem tähelepanu läheb praegu Raasiku valda, sest sealne ÜVK arendamine on veidi ajast maas – puhastid on amortiseerunud, vee- ja kanalisatsioonitorustikud amortiseerunud või puudulikud ning lõppeva taatlusaja tõttu tuleb lähiajal välja vahetada 500-600 veearvestit.
RTK meetmest taotletakse toetust Aegviidu ja Raasiku ÜVK-le
Tänavu taotleb Raven toetust veel nii Anija kui Raasiku vallas ÜVK arendamiseks. 30. oktoobrini oli Riigi Tugiteenuste Keskuses avatud kättesaadavate kvaliteetsete avalike teenuste meede, mille kaudu jagatakse Harjumaale ligi 4,24 miljonit eurot toetust. Seda said tänavu taotleda Ida-Harjumaa omavalitsused, mille rahvaarv on viimasel viiel aastal vähenenud või kasvanud alla 10 protsendi. Need on Anija, Raasiku, Kuusalu ja Kose vald ning Loksa linn. Ühele projektile on võimalik toetust saada 400 000-1,5 miljonit eurot. Toetuse maksimaalne määr on 60 protsenti projekti abikõlblike kulude maksumusest.
Anija vallast esitati meetmesse taotlus Aegviidu lähedale Nikerjärve ümbrusesse ÜVK rajamiseks. Erik Jüriöö sõnas, et Nikerjärve reoveekogumisala on Anija vallas veel ainus, kus pole maas meetritki ühisveevärgi torustikku. Nikerjärve ÜVK tööde eeldatav maht on 701 900 eurot, selle eest saab rajada ligi 2,5 kilomeetrit torustikku ja ehitada 36 liitumispunkti.
Raasiku valda taotleb Raven samast meetmest toetust Raasiku aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni lõpuni ehitamiseks. Tööde eeldatav maht on 2 483 000 eurot. Praegu on alevikust ÜVKga varustatud umbes 40 protsenti. Vaja on rajada ligi 10 kilomeetrit torustikku ja 185 liitumispunkti.
Erik Jüriöö oletas, et otsused, kas toetust saadakse, tulevad eeldatavalt järgmise aasta alguses. Positiivse otsuse korral on projekti elluviimiseks sellest alates aega 30 kuud, see tähendab, et tööd peaksid olema lõpetatud 2026. aasta keskpaigaks.
Uuel aastal hinnatõus
Raven on teinud konkurentsiametile hinnataotluse vee- ja kanalisatsioonihindade muutmiseks ning saanud kooskõlastuse. Ettevõtte juht selgitas, kui aasta alguses kaks ettevõtet liideti, otsustati kehtestada Raasiku ja Anija vallas ühised vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnad. Kehtima hakkasid odavamad ehk Anija vallas ka varem olnud hinnad: „Probleem on selles, et Raasiku valla hinnad olid enne kallimad ning Anija vallas neist üle 5 protsendi odavamad. Konkurentsiamet aga ei luba kooskõlastatud hinnast rohkem kui 5 protsenti erinevat hinda. Seetõttu oli meil kohustus teha konkurentsiametile uus hinnataotlus. Oleksime seda järgmise aasta alguses nagunii teinud, nüüd tegime seda varem, käesoleva aasta keskel.“
Kuigi konkurentsiamet on Raveni uued hind kooskõlastanud, rakendab vee-ettevõte neid 1. jaanuarist 2024: „Ka ettevõtete liitmisel sai kokku lepitud, et aasta jooksul hinnad ei muutu.“
Tulevast aastast tuleb Anija ja Raasiku vallas veeteenuse eest Ravenile maksta 1,827 eurot kuupmeetri eest ning kanalisatsioon 2,864 eurot kuupmeetri eest, mõlemale hinnale lisandub käibemaks. Kui arvestada, et uuest aastast tõuseb ka käibemaks, tõuseb vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind kokku 81 senti kuupmeetri eest ehk 16,5 protsenti.
Erik Jüriöö lausus veel, et Raven on mõelnud lõpetada tuleval aastal kastmisvee erisoodustus ehk võimalus ühisveevärgi vee kastmiseks kasutamisel selle eest kanalisatsiooniteenuse tasu mitte maksta.
„Meie hinnangul ei ole mõistlik kasutada kastmisveeks joogivee kvaliteedini puhastatud põhjavett. Tänavu ei tekkinud veel probleeme meie veepuhastusjaamade tootluse ja puhastamise võimekusega, aga vaadates, mis toimub ümberkaudsetes valdades, on probleem juba ka meie uksele koputamas ning võib meid tabada pigem varem kui hiljem,“ märkis ta.
Valmisolek kriisideks ja koolitused
Raveni juhataja rääkis, et jaanuaris olid piirkonnas ulatuslikud voolukatkestused lumesaju, septembris-oktoobris sügistormide tõttu. Et taolisteks kriisideks valmis olla, tegeleb Raven veejaamade autonoomsete toidete rajamisega.
„Voose on tehtud, seal võttis initsiatiivi külaselts, kes kirjutas projekti päästeametile. Sinna on paigaldatud generaator koos automaatkäivitusega. Kehra veejaam saab generaatorivõimekuse 2023. aasta lõpuks, selleks tuleb veejaama juurde ehitada generaatori jaoks väike kerghoone ning veidi teha elektrisüsteeme ringi. Ülejäänud veejaamad tahame ühendada generaatoritega järgmise aasta jooksul ehk siis Aegviidu alevi, Aruküla ja Raasiku aleviku ning Alavere, Anija, Lilli, Peningi, Härma ja ilmselt ka Kulli küla veejaam,“ kõneles ta.
Ülepumplate jaoks on olemas mobiilsed generaatorid, kõik suuremad puhastid on ehitatud nii, et pikema elektrikatkestuse korral läheb ülevool loodusesse ja seda keskkonnaamet Raveni juhi kinnitusel kriisi korral aktsepteerib.
Raasiku valla ÜVK arendamise uus kava on koostamisel, seda paneb kokku Sweco Projekt AS. Järgmise aastaga lõpeb ka Anija valla ÜVK arendamise kava, seetõttu hakatakse uue koostamisega tegelema tuleval aastal. Lisaks on kavas ühildada kahe valla ÜVK kasutamise eeskirjad.
Kui Erik Jüriöö oli veel Anija valla kommunaalettevõtte Velko AV juhataja, käis ta koolides andmas külalistunde veemajandusest teemal „Kust tuleb vesi ja kuhu läheb kaka“. Raveni juhina soovib ta seda jätkata: „Alavere kooliga on mul kokkulepe õuesõppe päeva kohta, selle raames saavad õpilased tulla külastama meie veejaamasid ja puhasteid. Soov on sarnaseid õppepäevi teha ka Anija valla teiste ja ka Raasiku valla koolidega.“