
OÜ Raven juhataja SERGEI KIVI, tulite Raasiku valda tööle Kiilist, kas olete sealt pärit?
„Olen pärit Tallinnast, Kiili valda kolisin 1982. aastal. Praegu elan Patika külas, mis asub Kiili valla piiril, kuid Rae vallas. Kuni 2007. aastani olin ettevõtja, mul oli oma transpordifirma. 2007. aasta augustist tänavu septembrini töötasin Kiili valla vee-ettevõttes Kiili KVH. Kui see 2002 loodi, olin nõukogu liige, hiljem nõukogu esimees. Juhatuse liikmed vahetusid igal aastal, viimasel korral paluti mul seda tööd teha, kuni konkursiga leitakse uus juht. Aga jäin 11 aastaks.
Kiili vallas on kuus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kohustusega ala. Kui Kiili KVH juhina alustasin, kuulusid vee-ettevõtte piirkonda ainult Kiili alev, Nabala ja Paekna ning olid veel mitmed arendajate vee-ettevõtted. Seis oli košmaarne, vesi haises, filtrid puudusid, kolhoosiaegsed torud lekkisid. Hakkasime projekte kirjutama ja raha taotlema. Suure europrojektiga, mille kogumaksumus oli üle 13,5 miljoni euro, sai ÜVK rajatud nii Kiili kui Luige alevikku. Praegu kuulub Kiili vee-ettevõte finantsmajandusanalüütikute väitel Eesti viie edukama vee-ettevõtte hulka.
Koos vee- ja kanalisatsioonitorudega panime maha ka kiudoptilise kaabli kiire interneti jaoks – see oli Eestis ainukordne. Vaatasime, et kaabel maksab vähe, odava sideühenduse kaudu on meil oma pumplatest hea ülevaade, samuti mõtlesime, kui edaspidi on kõik veearvestid digitaalsed, siis on neid võimalik kaugelt lugeda. See projekt lõppes Kiilis 2011, Luigel 2013. Hiljem andsime võrgu rendile sideedastajale ning elanikud saavad selle kaudu kiiret internetti.“
Kas lahkusite, kuna Kiili vallas sai ÜVK valmis?
„Kuigi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine oli lõpusirgel, jäi teha veel piisavalt, äratulek oli seotud pigem teatud ametnike leigusega. Ajasin valla eest justkui oma asja, ametnikud ei tulnud kõigega kaasa. Selle tõttu sai leping poolte kokkuleppel lõpetatud.“
Millised on esimesed muljed Ravenist?
„Kui Raveni kontori juurde sõitsin, oli esmane mõte, et olen jõudnud tagasi ajajärku, kust Kiilis kunagi alustasin. Raveni tööruumid on hoopis teistsugused, neid ei saa pidada kaasaegseteks. Esimese ehmatusega kahtlesin, kas tegin siia kandideerides õige otsuse, kuid lapsed ja tuttavad ütlesid , et see ju motiveeribki. Siis mõtlesin, et tõepoolest, ma ei tulnud kuurorti, vaid tööd tegema. Nüüd näen, et siin on palju teha ja mul on selleks motivatsiooni.“
Sisseelamiseks Teil aega eriti pole, kohe algab Arukülas ÜVK ehitus?
„Jah. Ettevalmistused käivad. Kuna projekteerimine võtab aega, tehakse töö neljas etapis. Esimese osa projekt on nii kaugel, et lähiajal peaksid kopad tööle hakkama.“
Raasiku vallas on veel mitmeid ÜVKga ühendamata elamupiirkondi. Millal jõutakse sama kaugele kui Kiilis?
„Raasiku vald on tõesti jäänud vaeslapse ossa, ma ei tea, mis põhjusel. Kiilis olin 11 aastat ja jupike jäi veel teha. Paigaldasime üle 60 kilomeetri torusid, rajasime umbes 2000 liitumispunkti. Kui kiiresti siin saab, ei tea. Üht-teist on tehtud – Arukülas on kaasaegne reoveepuhasti, ka Raasikul on reoveepuhasti. Ma pole jõudnud kogu tehnilise poolega tutvuda, aga selle põhjal, mida olen näinud, ütlen, et asjad pole hullud. Ehitada on palju, aga usun, et kõik saab siin korda. Kui ruttu, sõltub sellest, kui suured on projektide omaosalused.“
Raasiku valla veehind on Eestis üks kõrgemaid. Kas see tõuseb veel, kui uutes piirkondades ühisveevärk valmis?
„Praegu ei saa kinnitada, et siinne veehind ei muutu. See on tõesti väga kõrge ja minu seisukoht on, et veehinda ei tohiks veelgi tõsta, pigem peaks see ühtlustuma naabervaldade hindadega. See on umbes kolme aasta perspektiiv.“
Milline on Teie hinnangul Raveni majanduslik seis?
„Alati võiks parem olla, kuid kõige hullem ei ole. Raven suudab ise investeerida, ei saa küll öelda, et väga suures mahus, praegu peab ka omavalitsus investeeringuprojektides osalema.“
Hiljuti moodustati Ravenile nõukogu. Kas Teie meelest on nii väikesel vee-ettevõttel nõukogu vajalik?
„Ettevõttel peab olema nõukogu. Nõukogu pole kontrollorgan, vaid töötab välja strateegiaid ja tegevussuundi. Juhatajal ehk tegevjuhil on nõukogust abi, kui nõukogu pole poliitiline, vaid sinna on kaasatud spetsialistid, kes süüvivad asja ja püüavad osutada kaasabi.“
Raasiku vallavolikogus on kerkinud küsimus, kas nii väike vee-ettevõte suudab iseseisvalt eksisteerida või peaks kaaluma ühinemist mõne naabervalla vee-ettevõttega?
„Kiili KVH sai väga kenasti hakkama, aga seal on ligikaudu 1800 veearvestit ehk nii palju kliente, Ravenil on neid praegu umbes 600.
Eesti Vee-ettevõtete Liidu eesvedamisel kaardistati Eesti vee-ettevõtteid ja püüti kirja panna tulevikuvisioon. Leiti, et Eestis võiks olla kuni viis vee-ettevõtet. Ma ei ole õige inimene vastama, kas see oleks õige, see on poliitiline küsimus.“