
Isa ja poja ühises kogus on 33 hobuniidukit kokku 11 riigist.
Möödunud laupäeval kogunesid sõbrad, tuttavad ja kaugemalt uudistajad, kokku üle poolesaja huvilise, Kuusalu vallas asuvasse Kasispea küla Uus-Laagri tallu. Pererahvas avas seal Kasispea Külaseltsi eestvedajate ettepanekul pidulikult hobuniidukite kogu – paar aastat kestnud kogumistööga on loodud kollektsioon 16 erineva firma kokku 33 niidukiga, mis toodetud 11 riigis.
Kahe niiduki vahele kinnitatud lindi lõikasid avamisel läbi Uus-Laagri peremees Raul Põldmaa ja Kasispea külavanem Margus Piispea. Külaseltsi juhatuse liige Jaan Tepp kinkis pererahvale külalisteraamatu ja suure laeka, millel kiri: „Sentide eest uusi museaale ei saa.“
Ühe kingitusena toodi avamisele ka tort, mis oli kaunistatud hobuniiduki pildiga.
Raul Põldmaa ütleb, et Uus-Laagri kogus on sellist tüüpi niidukid, millega on Eestis tööd tehtud. Tegu on üle-eelmisel ja eelmisel sajandil kasutuses olnud niidukitega, mida vedas hobune või kaks hobust.
„Tõenäoliselt on me kogu Eestis ainulaadne. Kui rääkisin Ülenurmes asuva põllumajandusmuuseumi töötajatega, ütlesid nad, et olen hobuniidukite teemal neist targem, neil on muuseumis vaid kaks niidukit,“ märgib peremees ning kirjeldab, kuidas esimese hobuniiduki leidsid Loksa tagant Aasu metsast ja tõid koju lillepoti aluseks. Siis said veel ühe niiduki ja tekkis nende vastu huvi, hakkasid koos poja Veiko Põldmaaga uurima. Huvist kasvas ühine hobi. Poeg uurib internetist infot, käiakse vanavaralaatadel ja sõidetakse Eestis ringi. Nüüdseks on tekkinud ka oma vahetusfond – kui märkavad kellelgi aianurgas lillealusena kasutuses niidukit, millist neil veel pole, pakuvad vahetust.
Kuna sageli on taludesse metsa alla või kuuri taha jäänud seisma ka hobusega veetud kartulirootoreid, on nad hakanud koguma neidki.
„Päris niisama pole niidukeid-rootoreid saanud, vaid Kasispealt Kadapiku talust andis perenaine Liina Rabe selle niisama ära ja Mait Lahe juurest saime kartulimasina. Helges Mändmetsaga Kolgakülast tegin niiduki osas vahetust. Oleme leidnud ka sellise niiduki, millest on õunapuu läbi kasvanud. Püüame korda teha, kui osasid on puudu, siis leida ja lisada. Ühe Eestis toodetud Krulli niiduki sain Kolgakülast Rein Kiisilt. Ka Palmsest on üks niiduk,“ tutvustab Raul Põldmaa kodukandis leitud osade hobuniidukite päritolu.
Ta on igale niidukile valanud betoonist aluse, kavas on kõik masinad varustada siltidega, kus on kirjas aastaarv, nimetus ning ka koht, kust saadud.
Raul Põldmaa sõnul on kõige vanemad niidukid 19. sajandi lõpust – temal on neid kolm: Walter Wood USAst, Arvika Verken Rootsist ja Deering, mis on USA firma, kuid Raul Põldmaa arvates ostis keegi litsentsi ja tootis Deeringuid Euroopas.
Eestis on tema andmetel toodetud 4 tüüpi niidukeid, sellega tegelesid kaks firmat: ETK tootis niidukeid A2 ja B2 ning Franz Krulli tehas tegi ühe- ja kahehobuse niidukeid.
„Mul on neist neljast kolm olemas. Toodetud 1930ndatel aastatel. Püüame leida kõikide tüüpide puhul nii ühe- kui ka kahehobuse niidukeid. Huvitav on see, et ükskõik, mis maal või ajal toodetud niidukitel on ühehobuse masinatel 13 sõrga, kahe hobuse masinatel 17,“ lausub Uus-Laagri peremees.
Ta tõdeb, et hakkas niidukeid koguma sisuliselt viimasel momendil, paljud on juba viidud vanarauaks. Rohkem on alles Lõuna-Eestis, ka saartelt on toonud ja Peipsi äärest. Mõne masina on ostnud väljaspoolt Eestist, kui on kindel, et samasugust kasutati ka siin, aga pole enam alles.
Raul Põldmaa nendib, et on koos pojaga leidnud endale päris kuluka, kuid väga huvitava hobi. Pärast pidulikku avamist on Uus-Laagri niidukite kogu külastajatele avatud, peremees on valmis huvilisi vastu võtma ja selgitusi jagama. Samas kinnitab ta, et pileteid müüma ei hakka, räägib külalistele rõõmuga, mida teab, ja iseäranis tore, kui noored tunnevad huvi ning tahavad teada, kuidas omal ajal tööd tehti.