Rätla Külaseltsi eestvõttel toimus kahepäevane seminar-koolitus kriisideks valmisolekust Raasiku valla haridusasutustes ja külakogukondades. Koostöös vallavalitsusega 21.-22. juunil Raasiku rahvamajas toimunud koolitus oli esimene osa külaseltsi projektist „Raasiku valla külakogukondade valmisolek kriisioluorras adekvaatseks reageerimiseks“.
„Projekti esimene plokk on vaimse tervise toetamisest, teises osa õpetame, kuidas anda füüsilist abi,“ sõnas projekti algataja ja eestvedaja, Rätla külavanem Õnnela Metsaorg, kes on läbinud kaheaastase kriisikoolituse ning korraldanud koduvallas varem lapsevanematele ja eakatele esmaabi koolitusi.
Ta rääkis, et praegune kriisiderohke aeg pani mõtlema, kas külavanemana oskab ja julgeb sekkuda, kui on juhtunud midagi halba. Projekti ajendas kirjutama see, et maapiirkonnas on kogukondade ja kogukonna eestvedajate tase ja valmisolek kriisiolukorras toimetamiseks väga erinev: „Koolitus aitab rasketeks olukordadeks paremini ette valmistada ja viisil, et iga meie valla inimene oleks toetatud parimal võimalikul moel.“
Kriisides psühhosotsiaalse toe tagamise koolitust viis läbi kriisinõustaja ja õppejõud Tiina Naarits-Linn MTÜst Mahena.
Õnnela Metsaorg selgitas, et psühhosotsiaalset tuge ehk vaimset esmaabi on suuteline pakkuma iga inimene, koolituse mõte oli julgustada seda tegema: „Vanasti polnud kellelgi imelik minna leinavat inimest toetama, praegused põlvkonnad on nii kasvanud, et enam seda ei julgeta. Koolituse üks mõte oli see oskus ja teadlikkus taastada. Hingelises šokis inimesele ei osata sageli tuge pakkuda, kuid võtted sellel puhul esmaabi andmiseks on tihti väga lihtsad ja igaühele jõukohased. Enamasti ei pea vaimses traumas inimese toetamiseks tegema mitte midagi muud kui olema lihtsalt ta kõrval ja teda kuulama.“
Koolitusele kutsuti Raasiku valla koolide esindajad, külavanemad, vallavalitsuse töötajad ja volikogu liikmed ning teemast huvitatud vallakodanikud. Osalejaid oli paarkümmend. Meeskonnatööna toimusid arutelud, millisteks kriisideks on vaja valmis olla, kuidas mis tahes kriisi korral tagada, et iga inimene oleks hoitud, kuidas jaotub vastutus, kui ei ole tegemist ulatusliku hädaolukorraga, milliste terminite ühtmoodi mõistmine võib mõjutada abi saamist ja andmist kriisiolukordades, millal saab tuge sotsiaalkindlustusameti ohvriabilt, millal peavad omavalitsus ja asutus ise hakkama saama, mida tähendab kavandatav seadusemuudatus kohaliku omavalitsuse vastutusest psühhosotsiaalse toe tagamisel, mis toimub inimese psüühikas kriisi korral ja miks peavad vastutavad isikud sellega arvestama. Analüüsiti ka kaht traagilist kriisijuhtumit, kas ja mida saanuks teha teisiti, kuidas toimib kriisikommunikatsioon ja puudutatud isikute ning abistajate koostöö.
Õnnela Metsaorg märkis, et koolitusel osalenute viimane ülesanne on ohuolukorras käitumise info levitamine, et iga vallaelanik oleks kriisisituatsiooniks valmis ja teaks, kuidas sel puhul reageerida, oskaks teha koostööd, võtta vastu ja anda abi: „Osalenud pakkusid ka ise väga vahvaid mõtteid – vallavalitsus võiks koostada flaiereid ja teabelehti ning neid kodudesse jagada, toota külmkapimagneteid hädaabinumbritega, et need oleksid kodudes pidevalt silme ees.“
Osalenud andsid korraldajaile tagasisidet, et koolitus oli väga vajalik, et kogu vald oleks erinevateks kriisideks ettevalmistatud, kogukonnas teataks, kes ja mille eest ohuolukorras vastutab, et kriisi likvideerimine laabuks tõrgeteta. Leiti, et sellised õppused võiksid olla regulaarsed, sest teadmised, mida ei rakendata, ununevad ega pruugi vajalikul hetkel meenuda.
Projekti teise osana viiakse 23., 24. ja 28. augustil läbi kolm esmaabikoolitust.
Rätla Külaseltsi projekti „Raasiku valla külakogukondade valmisolek kriisiolukorras adekvaatseks reageerimiseks“ toetas Harjumaa Omavalitsuste Liit kogukondliku turvalisuse Harjumaa toetusvoorust 3316 euroga.