Ran­na­kee­le Kes­kus kor­ral­dab Lok­sal ava­tud us­te päe­vi

Teist aas­tat Lok­sa bus­si­jaa­ma alu­mi­sel kor­ru­sel en­dis­tes pan­ga­ruu­mi­des te­gut­sev Ran­na­kee­le Kes­kus kut­sus nii sep­temb­ris kui ka ok­toob­ris ko­ha­lik­ku rah­vast kord kuus toi­mu­vas­se ran­na­kee­le tun­di, kuu­lu­tus­tes ni­me­ta­ti se­da ava­tud us­te päe­vaks.

Mõ­le­mal kor­ral ko­gu­ne­sid Ju­min­da ja Pä­ris­pea pool­saa­re kü­la­dest küm­me­kond ini­mest, kes on Ran­na­kee­le Kes­ku­se te­ge­mis­test osa võt­nud ka se­ni.

MTÜ Ran­na­kee­le Kes­kus ju­ha­tu­se lii­ge, Tsit­re kü­la­va­nem Rii­na Laa­ne­tu tõ­des, et peab väl­ja mõt­le­ma, kui­das sel­li­seid kok­ku­saa­mi­si ni­me­ta­da nii, et ka tei­sed tu­lek­sid: „Kui sep­temb­ris kor­ral­da­ti Lok­sal lin­nas te­gut­se­va­te MTÜ­de esin­da­ja­te kok­ku­saa­mi­ne ja tut­vus­ta­si­me meie kes­kust, siis öel­di, se­ni oli mõ­ni­gi ar­va­nud, et ran­na­kee­le tund on mõel­dud las­te­le. Edas­pi­di soo­vi­me kok­ku­saa­mi­se ni­me­tust muu­ta sel­li­selt, et see ai­taks ran­na­keelt tut­vus­ta­da ja te­ge­vus­tes­se kaa­sa­ta roh­kem rah­vast.“

Ran­na­kee­le tun­di­des rää­gi­tak­se po­hi­ran­na kee­les. Ka­he­tun­ni­seks kok­ku­saa­mi­seks koos­tab kes­ku­se üks lii­ge ran­na­keel­se teks­ti, mi­da koos loe­tak­se ja aru­tak­se loe­tu tee­mal. Ok­toob­ri­kuu koh­tu­mi­sel loe­ti Vir­ve kü­last pä­rit Mai­la Velst­rö­mi kir­ju­ta­tud „Oma aja Vir­ve las­te tal­ve­rie­mud“.

Vest­lus­rin­gis mee­nu­ta­ti see­kord ka, kui­das kas­va­ti üles ran­na­keel­se­tes ko­du­des, koo­li min­nes tu­li õp­pi­da ees­ti kir­ja­keelt. Mil­vi Ma­nits­ki Vii­nis­tult kõ­ne­les, et ran­na­keel oli pal­ju­des ko­du­des iga­päe­va­ne keel ja kir­ja­keel val­mis­tas koo­lis ras­ku­si. Kui ta vend kir­ju­tas ran­na­keel­se kir­jan­di, sai puu­du­li­ku hin­de. Veel Mil­vi Manitski lap­sed­ki saa­de­ti lo­go­pee­di juur­de.

Sel­le mee­nu­tu­se pea­le olid Ran­na­kee­le Kes­ku­ses­se ko­gu­ne­nud ühel nõul, et ran­na­kee­les on rää­ki­da ker­ge, aga kir­ju­ta­da pal­ju kee­ru­li­sem.

Pä­rast paa­ri­tun­nist ju­tua­ja­mist le­pi­ti kok­ku, et Ran­na­kee­le Kes­ku­se järg­mi­ne kok­ku­saa­mi­ne tu­leb det­semb­ri al­gu­ses Vii­nis­tul tra­dit­sioo­ni­li­sel jõu­lu­lõu­nal. Ran­na­kee­le Kes­ku­se juur­de on koon­du­nud ligi 30 kee­le­hu­vi­list.

MTÜ Ran­na­kee­le Kes­kus ju­ha­tu­se liik­med Ene Velst­röm ja Rii­na Laa­ne­tu ju­hen­da­vat seits­men­dat aas­tat Lok­sa güm­naa­siu­mi algk­las­siõ­pi­las­te hu­vi­rin­gi „Mi­nu ko­du­paik“, õpi­tak­se ran­na­keelt, -loo­dust, -kul­tuu­ri.

Kes­ku­se eest­ve­da­ja­te üks eda­si­ne plaan on an­da väl­ja nii Pä­ris­pea kui ka Ju­min­da pool­saa­re kaart ran­na­keel­se­te ko­ha­ni­me­de­ga, et need ei jääks unus­tus­se.

Esie­ma­de ümb­rik­see­li­kud
Ran­na­kee­le tun­di­de kõi­ge kau­gem osa­li­ne on Ees­ti va­ba­õhu­muu­seu­mis Köst­ria­se­me ta­lu pe­re­nai­se­na töö­tav Hil­ja Vä­ra­vas, kes sõi­dab ko­ha­le Raa­si­ku val­last Kul­li kü­last. Ta on aas­taid õm­mel­nud rah­va­rii­deid ja aja­loo­li­si rõi­vaid.

Hil­ja Vä­ra­vas rää­kis Sõ­nu­mi­too­ja­le, et sai ran­na­kee­le en­tu­sias­ti­dest tea­da küm­me­kond aas­tat ta­ga­si, kui töö­tas Viim­si Ran­na­rah­va Muu­seu­mis ning Ran­na­kee­le Kes­ku­se eest­ve­da­ja Ene Velst­röm tu­li muu­seu­mis­se pak­ku­ma ran­na­keel­seid sei­na­ka­lend­reid: „Mind hak­kas see keel hu­vi­ta­ma, sest mu va­na­ema os­kas ran­na­keelt ja ema rää­kis mõ­nin­gaid sõ­nu, taht­sin ka ise osa­ta. Va­naõ­hu­muu­seu­mis on Vir­ve kü­last Aar­te ta­lu, olen püüd­nud kü­las­ta­ja­te­le ran­na­keelt tut­vus­ta­da.“

Ok­toob­ri­kui­sel kok­ku­saa­mi­sel oli Rii­na Laa­ne­tul sel­jas Hil­ja Vä­ra­va­se õm­mel­dud must vil­la­sest kan­gast ümb­rik­see­lik, mis pä­ri­neb Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na ran­na-ala­delt en­ne, kui ka­su­tu­se­le tu­lid trii­bu­see­li­kud. See­lik on teh­tud kir­jel­dus­te jär­gi, vöö peal on tas­ku, mil­lel kand­ja pe­re­märk, ning ta­ga viie­kord­ne lai volt.

Rii­na Laa­ne­tu üt­les, et kan­nab se­da see­li­kut ran­na­kee­le­ga seo­tud et­te­võt­mis­tel. Hil­ja Vä­ra­vas li­sas, et õmb­leb sa­ma­su­gu­sed see­li­kud Vir­ve kü­la nais­te­le – Ran­na­kee­le Kes­ku­se liik­me­tele Ene Velst­rö­mi­le ja He­li Kend­ra­le.

Tä­na­vu­su­vi­sed ran­na­kee­le päe­vad
Ran­na­kee­le Kes­kus kor­ral­das juu­lis viien­dat kor­da tra­dit­sioo­ni­li­sed ran­na­kee­le päe­vad. See­kord toe­ta­sid nen­de toi­mu­mist ko­ha­li­ku omaal­ga­tu­se prog­ramm ja MTÜ Ran­na­kee­le Kes­kus. Ran­na­kee­le päe­vad olid lau­päe­val ja pü­ha­päe­val, 11. ja 12. juu­lil. Lau­päe­val tut­vu­ti rän­na­kul Vir­ve kü­las aja­loo­lis­te hoo­ne­te ja loo­du­sob­jek­ti­de­ga, ran­na­keel­ne mat­ka­juht oli kü­la­va­nem Jaan Velst­röm. Päeva lõ­pus kü­las­ta­ti Al­li­ka ta­lu kuu­ri­muu­seu­mi, kus kü­la­li­si võt­tis vas­tu Ma­re Tam­me­rand.

Pü­ha­päe­val oli Vii­nis­tu ka­be­lis se­mi­nar Po­hi­ran­na ala lau­lu- ja tant­su­män­gu­dest. Et­te­kan­de ko­ha­li­kest lau­lu- ja tant­su­män­gu­dest te­gi ja neid õpe­tas He­li Kend­ra.

He­li Kend­ra kir­jel­das et­te­kan­des, kui­das lau­lu­män­ge män­gi­ti es­ma­joo­nes sü­gi­sest ke­vad­tal­ve­ni Kuu­sa­lu ja Jõe­läht­me ran­na­kü­la­de ja­guõh­tu­tel, täht­saim män­gi­mi­se aeg oli jõu­lu­de pe­riood, kui män­gi­ti jõu­lu­män­ge. Män­gi­jad olid ena­mas­ti tüd­ru­kud ja nai­sed, kuid noor­me­hed ja va­ne­mad nai­sed olid juu­res, noor­me­hi kaa­sa­ti eten­da­ma ost­jaid või pan­ti­de lu­nas­ta­mi­se koh­tu­nik­ke.

Re­gi­lau­le, lau­lu­män­ge ja tant­se hak­ka­sid Ja­kob Hurt ja Ees­ti Üliõ­pi­las­selts kor­ja­ma ran­na­kü­la­des 19. sa­jan­di vii­ma­sel küm­nen­dil. Järg­mi­sed ko­gu­jad olid 20. sa­jan­di al­gu­ses An­na Raud­kats ja Ar­mas Ot­to Väi­sa­nen. Sal­ves­ta­tud on sel­lest ajast ka He­li Kend­ra esie­ma, Ju­min­dalt Mii­na Kem­pa­ni, kuus lau­lu. Fo­tol „Kol­ga ran­na nai­sed pott­müt­si­des“ on nii Mii­na Kemp­man kui ka Ran­na­kee­le Kes­ku­se ak­tiiv­se liik­me Mee­li Le­hi­se esie­ma Ka­ta­ri­na Kröönst­röm.