Har­ju­maa Spor­di­lii­du elu­tööp­ree­mia AVO MÖL­SI­LE, aas­ta sport­lik pe­re on Kuu­sa­lu val­last

Lait­se Ral­ly­par­gis nel­ja­päe­val, 8. jaa­nua­ril toi­mu­nud Har­ju­maa Spor­di­lii­du peol teh­ti kok­ku­võt­teid eel­mi­sest aas­tast – kuu­lu­ta­ti väl­ja maa­kon­na koo­li­de­va­he­li­se komp­leks­võist­lu­se pa­ri­mad, tun­nus­ta­ti ka pa­ri­maid sport­la­si, tree­ne­reid, klu­bi­sid.

Koo­li­dest komp­leks­võist­lu­se ühe ala­või­du ja sel­le­ga kaas­ne­va ka­ri­ka said nii Raa­si­ku ja kui Aru­kü­la põ­hi­kool. Har­ju­maa 2025. aas­ta sport­li­ku­maks pe­reks va­li­ti pe­re­kond Tuisk Kuu­sa­lu val­last ning spor­di­lii­du elu­tööp­ree­mia päl­vis Aru­kü­la põ­hi­koo­li di­rek­tor Avo Möls.

Aru­kü­la koo­li­juht ju­hib ka spor­dik­lu­bi
Elu­tööp­ree­miat „Meie tee­juht, meie õpe­ta­ja“ an­nab maa­kon­na spor­di­liit koos­töös Kul­tuur­ka­pi­ta­li Har­ju­maa eks­pertg­ru­piga väl­ja ala­tes 2004. aas­tast. Tun­nus­tu­se­ga kaas­neb mee­ne­na laua­kell ning Kul­tuur­ka­pi­ta­lilt 2000 eu­ro suu­ru­ne pree­mia.

Tiit­li päl­vis 22. lau­reaa­di­na Aru­kü­la põ­hi­koo­li di­rek­tor Avo Möls. Te­da tut­vus­ta­ti kui meest, kes käib kind­lalt oma ra­da, on elus saa­nud oma­ja­gu vop­se, kuid po­le ku­na­gi kao­ta­nud huu­mo­ri­meelt, leiab ka kee­ru­lis­tes olu­kor­da­des ala­ti ra­hu, ena­mas­ti koos väi­ke­se nal­ja­ga. Avo Möl­si­le an­dis pree­mia üle Kei­la ker­ge­jõus­ti­kut­ree­ner Ir­ja Põl­lu­veer, kes päl­vis tun­nus­tu­se „Meie tee­juht, meie õpe­ta­ja“ aas­tal 2010.

Oleks ma tead­nud, po­leks siia tul­nud­ki. See on suur ja sa­la­du­ses hoi­tud ül­la­tus. Ai­täh tei­le!“ üt­les Avo Möls tun­nus­tu­se eest tä­na­des.

Sõ­nu­mi­too­ja­le tun­nis­tas ta, et ül­la­tus spor­di­peol oli nii suur, et võt­tis sõ­na­tuks. „Kuid mui­du­gi olen rõõ­mus, et tä­he­le pan­di,“ sõ­nas ta.

Avo Möls töö­tab Aru­kü­la põ­hi­koo­lis ala­tes 1991. aas­tast, di­rek­tor on 1995. aas­tast. Al­gu­sest pea­le on ta ol­nud kä­si­pal­li­ga te­ge­le­va ja tä­na­vu 30. sün­ni­päe­va tä­his­ta­va Aru­kü­la Spor­dik­lu­bi ju­ha­tu­se esi­mees.

„Kui di­rek­to­riks sain, tu­li mei­le ma­jan­dus­ju­ha­ta­jaks Hei­no Oja­soo, kes oli Keh­ras ol­nud kä­si­pal­li maa­le­too­ja. Loo­mu­li­kult hak­kas ta ka meil las­te­le kä­si­pal­lit­ree­nin­guid lä­bi vii­ma,“ rää­kis Avo Möls.

Me­hed olid tut­vu­nud Keh­ras – pä­rast Aru­kül­la ko­li­mist 1991. aas­tal hak­kas Avo Möls käi­ma vaa­ta­mas HC Keh­ra män­ge, sest Keh­ra mees­kon­nas män­gi­sid ta õe­mees ja en­di­sed klas­si­ven­nad. Keh­ra män­ge käis vaa­ta­mas ka Hei­no Oja­soo.

„16. ap­ril­lil 1996. aas­tal lõi­me oma klu­bi. 2002. aastal sai­me Aru­kül­la võim­la, mis oli Har­ju­maal sel ajal suu­rim. Kui tree­ning­rüh­ma­sid oli ju­ba vä­ga pal­ju, tu­li Hei­no­le ap­pi tree­ner And­rus Ro­gen­baum, 2009. aas­tal tu­li tree­ne­riks ka Toi­vo Järv, mi­na olen ai­nult raa­ma­tu­pi­da­ja,“ lau­sus Avo Möls.

Ta mär­kis, et ise on elu jook­sul osa­le­nud vaid ka­hes kä­si­pal­li­män­gus, need olid kesk­koo­li-ajal Keh­ras klas­si­võist­kon­nas, kui mees­kon­da oli va­ja 6. lii­get. Kol­mel kesk­koo­liaas­tal te­ge­les maad­lu­se­ga, täis­kas­va­nu­na on võtnud osa ma­le­võist­lu­stest.

Aru­kü­la kool on ol­nud usin osa­le­ja maa­kon­na koo­li­de­va­he­lis­tel spor­di­võist­lus­tel: „Ole­me se­da las­te­le võimaldanud, sest mis või­ma­lu­si neil mui­du oleks. Ole­me osa­le­nud eri­ne­va edu­ku­se­ga, va­he­peal võit­si­me ise­gi viis aas­tat jär­jest põ­hi­koo­li­de üld­ka­ri­ka.“

Har­ju­maa aas­ta sport­lik pe­re

Har­ju­maa Spor­di­liit ja SA Lii­ku­mis­har­ras­tu­se Kom­pe­tent­si­kes­kus kuu­lu­ta­sid Har­ju­maa 2025. aas­ta sport­li­kuks pe­reks pe­re­kond Tui­su Kuu­sa­lu val­last. Neid ise­loo­mus­ta­ti kui ak­tiiv­set pe­re­kon­da, kel­le jaoks on sport elu loo­mu­lik osa, pe­re liik­meid ühen­dab lii­ku­mis­rõõm, jär­je­pi­de­vus ja mit­me­külg­ne spor­di­har­ras­tus lä­bi mit­me põlv­kon­na. Pe­re­kon­da kuu­lu­vad isa And­res Tuisk, ema Age Tuisk ning nen­de 4 täis­kas­va­nud last: An­ne Gre­te Tuisk, Ar­ko Gert Tuisk, Ai­di Ger­de Tuisk ja Ar­do Gerd Tuisk.

Age Tuisk te­ge­les noo­re­na ava­vee­u­ju­mi­se­ga, prae­gu õpe­tab Kuu­sa­lu spor­di­kes­ku­ses noo­ri uju­ma.

And­res Tuisk on har­ras­tus­mo­tos­port­la­ne, tegelenud jalgrattaspordiga, osa­le­nud kuuel kor­ral 1200ki­lo­meet­ri­sel rah­vus­va­he­li­sel maas­ti­ku­võist­lu­sel La­do­ga Trop­hy.

Pe­re va­nim laps An­ne Gre­te Tuisk te­ge­les koo­lia­jal pea­mi­selt jalg­pal­li ja uju­mi­se­ga, prae­gu tegeleb joo­ga­ga.

Ar­ko Gert Tuisk on tul­nud Kuu­sa­lu val­la mit­me­kord­seks noortemeist­riks ten­ni­ses, osa­le­nud Ees­ti meist­ri- ja ka­ri­ka­võist­lus­tel jook­sua­la­del. Ing­lis­maal õp­pi­mi­se ajal viis Li­ver­poo­li üli­koo­li ul­ti­ma­te fris­bee se­ga­võist­kon­na kap­te­ni­na maa­kond­li­kus voo­rus või­du­le ja Ühend­ku­ning­rii­ki­de üli­koo­li­de si­se­meist­riks.

Pe­re ni­me­kaim sport­la­ne on pro­fi­rat­tur Ai­di Ger­de Tuisk, kes on Ees­ti kol­me­kord­ne meis­ter maan­tee­sõi­dus, võis­tel­nud MM ja EM võist­lus­tel, prae­gu kuu­lub Nor­ra klu­bis­se Team Coop-Rep­sol (CTW).

Noo­rim poeg Ar­do Gerd Tuisk on sa­mu­ti har­ras­ta­nud eri spor­dia­la­sid, prae­gu te­ge­leb jalg­­pal­li ja jõu­saa­lit­ree­nin­gu­te­ga.

Koos va­ne­ma­te­ga spor­di­peol tun­nus­tust vas­tu võt­nud va­nem poeg Ar­ko Gert Tuisk kin­ni­tas, et nen­de pe­re las­te spor­di­lem­bus on tul­nud va­ne­ma­telt, kes suu­na­sid neid va­ra­kult spor­ti­ma, vii­sid tree­nin­gu­te­le. Suu­res­ti on te­ma sõ­nul kaa­sa ai­da­nud ka Kuu­sa­lu kesk­kool, kus las­tak­se õpi­las­tel proo­vi­da eri­ne­vaid ala­sid ja või­mal­da­tak­se neil, kel mõ­ni ala häs­ti väl­ja tu­leb, käia võist­le­mas.

Ka Tuis­ku­de pe­re liik­med on har­ras­ta­nud pal­ju­sid eri­ne­vaid ala­sid ja tee­vad se­da siia­ni, kuid pe­re suu­ri­ma spor­di­tä­he­na ni­me­ta­vad nad Ai­di Ger­de Tuis­ku, kes proo­vis sa­mu­ti va­ra­kult eri­ne­vaid spor­dia­la­sid, ku­ni läks naab­ri­pois­te ees­ku­jul Kuu­sa­lus Kai­do Laa­si juur­de jalg­rat­ta­tren­ni. Nüüd lööb ta pro­fi­rat­tu­ri­na lä­bi maail­mas ning on võt­nud si­hiks 2028. aas­ta su­ve­­olüm­pia­män­gu­de­le pää­se­mi­se. Igast aas­tast poo­le tree­nib Ai­di Ger­de Tuisk His­paa­nias, ka prae­gu val­mis­tub seal uueks hoo­a­jaks.

„Mis saab ol­la veel uh­kem, kui vaa­da­ta Eu­ros­por­di ka­na­lilt oma last võist­le­mas!“ mär­kis te­ma ema Age Tuisk.

Isa And­res Tuisk li­sas, et nii pal­ju kui või­ma­lik, käi­vad tei­sed pe­re­liik­med Ai­di Ger­de Tui­su­le võist­lus­tel kaa­sa ela­mas, pea­mi­selt Eu­roo­pa eri riikides.

Ka­ri­kad Raa­si­ku ja Aru­kü­la koo­li­le
Har­ju­maa koo­li­de­va­he­li­sed ka­ri­ka­võist­lu­sed väi­kes­te koo­li­de 1.-9. klas­si­de ar­ves­tu­ses või­tis taas Vai­da põ­hi­kool. Tei­seks tul­nud Raa­si­ku kool või­tis ühe väi­ke­se ala­või­du­ka­ri­ka – teist aas­tat jär­jest oli kool pa­rim jalg­pal­lis. Korv­pal­lis, võrk­pal­lis ja rah­vas­te­pal­lis saa­di 2. koht.

Raa­si­ku koo­li ke­ha­li­se kas­va­tu­se õpe­ta­ja Ree­li­ka Vir­ma kin­ni­tas, et võist­kon­da­de moo­dus­ta­mi­se­ga mu­ret ei ole, ena­mik lap­si soo­vib võist­le­ma min­na, ke­da­gi sel­leks ei sun­ni­ta. Tä­na­vu ei osa­le­tud vaid uju­mis­võist­lu­sel, see oli ai­nus, mil­lest Raa­si­ku koo­li õpi­la­sed ei ol­nud hu­vi­ta­tud.

Suur­te koo­li­de 1.-9. klas­si­de ar­ves­tu­ses sai ühe ala­või­du Aru­kü­la kool – na­gu aas­ta va­rem, või­de­ti ka mul­lu koo­li­de­va­he­li­sed rah­vas­te­pal­li­võist­lu­sed. Spor­di­peol sel­le eest väi­ke­se ränd­ka­ri­ka vas­tu võt­nud ke­ha­li­se kas­va­tu­se õpe­ta­ja ja tree­ner Toi­vo Järv ning koo­li di­rek­tor Avo Möls mär­ki­sid, et head tu­le­mu­sed rah­vas­te­pal­lis on Aru­kü­la koo­li õpi­las­tel tä­nu kä­si­pal­lit­ree­nin­gu­te­le, kus on õpi­tud mõ­le­mas män­gus olu­li­si as­ju – püüd­ma ja vis­ka­ma. Ka 383 õpi­la­se­ga Aru­kü­la põ­hi­kool, mis on suur­te koo­li­de ar­ves­tu­ses kõi­ge väik­sem, ei võt­nud eel­mi­sel aas­tal osa vaid uju­mis­võist­lu­sest.

Pa­ri­mad sport­la­sed ja tree­ne­rid
Har­ju­maa 2025. aas­ta nais­sport­la­seks va­li­ti kuue kan­di­daa­di seast kol­man­dat kor­da kur­lin­gu­män­gi­ja Ma­rie Kald­vee, kes saa­vu­tas MMil 4. ko­ha. Tä­na­vu osa­le­vad nad koos Har­ri Lil­le­ga ta­lio­lüm­pia­män­gu­del.

Aas­ta meess­port­la­se kan­di­daa­te oli sa­mu­ti 6. Tiit­li päl­vis pur­je­ta­ja, Finn-klas­si maail­ma­meis­ter ja Eu­roo­pa meist­ri­võist­lus­tel 3. ko­ha võit­nud De­nis Kar­pak. Aas­ta meess­port­la­se no­mi­nent oli ka ra­tas­too­li­kur­lin­gu MMil 3. ko­ha saa­vu­ta­nud Ain Vil­lau Pä­ris­pealt. Aas­ta pa­ri­maid sport­la­si õn­nit­les Har­ju­maa Oma­va­lit­sus­te Lii­du te­gev­di­rek­tor And­re Sepp.

Har­ju­maa aas­ta lii­ku­mi­sõ­pe­ta­jaks va­li­sid Har­ju­maa Spor­di­liit ja Kul­tuur­pai­ta­li Har­ju eks­pertg­rupp Ah­med Pork­ve­li Viim­si koo­list, aas­ta noor­tet­ree­ne­riks ni­me­ta­ti Rae val­la hu­vi­koo­li jalg­pal­lit­ree­ner Mart­ti Pent, aas­ta spor­dik­lu­bi eest­ve­da­jaks Har­ju Jalg­pal­lik­lu­bi juht Kal­mar Liiv Saue val­last, Har­ju­maa ko­ha­li­ku spor­die­lu aren­da­jaks Sa­ku val­la spor­di­kes­ku­se pro­jek­ti „Sa­ku lii­gub“ juht Krist­jan Puus­tus­maa ning aas­ta spor­di­sünd­mu­seks Kii­li Val­la­rah­va Sport­män­gud.

Kul­tuur­ka­pi­ta­li Har­ju­maa eks­pertg­ru­pi tun­nus­tusp­ree­mia päl­vi­sid vee­mo­tos­port­la­ne, maail­ma- ja Eu­roo­pa meis­ter Joo­nas Lem­ber Kei­last ning te­ma tree­ner Al­go Kuus. Tun­nus­tu­sed an­dis üle Kul­tuur­ka­pi­ta­li Har­ju eks­pertg­ru­pi koor­di­naa­tor Ruth Jü­ri­sa­lu. Kul­tuur­ka­pi­ta­li aas­ta- ja tun­nusp­ree­mia suu­rus on 800 eu­rot.

Har­ju­maa 2025. aas­ta koo­li­de­va­he­lis­te meist­ri­võist­lus­te komp­lek­sar­ves­tu­se tu­le­mu­sed

Võist­lu­sa­lad:  võrk­pall, murd­maa­tea­te­jooks, jalg­pall, korv­pall, rah­vas­te­pall, ker­ge­jõus­tik, uju­mi­ne, ära jäi tea­te­suu­sa­ta­mi­ne.

Väi­kes­te koo­li­de (põ­hi­koo­lis 374 ja vä­hem õpi­last) 1.-9. klass (osa­le­sid 22 koo­li)
1. Vai­da põ­hi­kool – 199 punk­ti
2. Raa­si­ku kool – 144 punk­ti (1. koht jalg­pal­lis, 2. koht võrk­pal­lis, korv­pal­lis ja rah­vas­te­pal­lis)
3. Rui­la põ­hi­kool – 108 punk­ti
…
5. Lok­sa güm­naa­sium – 80 punk­ti
16. Ala­ve­re põ­hi­kool – 25 punk­ti
18. Pi­ka­ve­re mõi­sa­kool – 23 punk­ti
20. Aru­kü­la va­ba wal­dorf­kool – 21 punk­ti

Suur­te koo­li­de (põ­hi­koo­lis 375 ja roh­kem õpi­last) 1.-9. klass (osa­le­sid 20 koo­li)
1. Sa­ku güm­naa­sium – 199 punk­ti
2. Viim­si kool – 194 punk­ti
3. Jü­ri kool – 181 punk­ti
…
5. Kuu­sa­lu kesk­kool – 167 punk­ti (2. koht murd­maa­tea­te­jook­sus ja ker­ge­jõus­ti­kus)
11. Aru­kü­la põ­hi­kool – 132 punk­ti (1. koht rah­vas­te­pal­lis)
18. Keh­ra güm­naa­sium – 69 punk­ti

Kesk­koo­li­de-güm­naa­siu­mi­de 10.-12. klass (osa­le­sid 13 koo­li)
1. Viim­si güm­naa­sium – 173 punk­ti
2. Rae güm­naa­sium – 169 punk­ti
3. Sa­ku güm­naa­sium – 137 punk­ti
…
6. Kuu­sa­lu kesk­kool – 111 punk­ti (2. koht murd­maa­tea­te­jook­sus, 3. koht uju­mi­ses)
11. Keh­ra güm­naa­sium – 51 punk­ti